Infarkt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib infarktist üldse; südameataki kohta vaata artiklit Müokardi infarkt

Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis on tingitud piisava verevoolu lakkamisest antud anatamoomilisse piirkonda. Verevoolu lakkamine põhjustab toitainete ja hapnikuvaeguse. Enamasti on inimesel infarkti põhjuseks ateroskleroosist tingitud arteri ummistumine. Samas võib veresoone topistada ka tromb, gaasimull või mõni muu kehast pärinev materjal. Harvem esinevate infarkti liikide hulka kuulub veresoonte jõulisest kokkutõmbest tingitud infarkt. Infarkti tekkeks ei pea veresoon täielikult sulguma. Infarkt tekib ka siis, kui osaliselt avatud veresoon ei suuda piisavas koguse verd läbi lasta.


Sagedasemad: müokardi (südamelihase) infarkt, ajuinfarkt (isheemiline insult), mesenteriaalinfarkt.

Inimene[muuda | muuda lähteteksti]

Infarktide ja kärbuste klassifikatsioon Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti tervishoiusüsteemis kasutatavas RHK-10-s on infarktid ja kärbused liigitatud eri alapeatükkidesse, mida vajadusel täpsustatakse ka teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.

RHK-10. Infarkti klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator Nimetus
D73.5 Põrnainfarkt
G95.1 Äge seljaajuinfarkt
I24.0 Müokardiinfarkt
I26 Kopsuveresoonte emboolia (kopsu (-arteri;-veeni infarkt)
I63 Peaajuinfarkt
K55.0 Äge intestinaalne infarkt
K76.3 Maksainfarkt
[M87] Luukärbus (osteonekroos)
P02.2 Platsentainfarkt

Nekroos infarkti piirkonnas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nekroos

Infarkti piirkonnas võib esineda nekroosi eri vorme, näiteks[1]:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ingrid Mesila,PATOLOOGILINE ANATOOMIA FÜSIOTERAAPIA ERIALALE. VERERINGE- JA LÜMFIRINGE- NING KUDEDE VEESISALDUSE HÄIRED, Tartu Ülikool Patoloogilise Anatoomia ja Kohtuarstiteaduse Instituut. Vaadatud 29.09.2013