Kehamassiindeks
Kehamassiindeks (lühend KMI; inglise keeles body mass index, lühend BMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pika ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65 : (1,7 × 1,7) = 22,5 (kg/m2).
Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse kohta normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19–25. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Tervise arengu instituudi määratluse järgi loetakse 25 ja 29,9 vahele jäävat KMI-d ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kehamassiindeks 30 või üle selle liigitub rasvumiseks.[1]
Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ega tegevsportlaste seisundi hindamiseks, kuna rasvaprotsendi norm on nende puhul suhteline või ei ole teada.
Indeksi puudused
[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna indeksi arvutamisel arvestatakse vaid pikkust ja kaalu, aga mitte isiku muid eripärasid, näiteks lihasmassi, siis näitab see vaid osaliselt inimese üle- või alakaalu. Ligi kolmandik sel moel arvutatavaid indekseid on valed. Täpsema tulemuse annab kehamassi mõõtmine, kus lisaks pikkusele ja kaalule tehakse vereteste ning arvestatakse selle tulemuste ja isiku geneetilise soodumusega.[2]
Lisaks on tuvastatud, et kehamassiindeksi abil määratud mõõdukas ülekaal ei tähenda automaatselt terviseprobleemi, pigem on sellistel inimestel väiksem suremusoht kui indeksi kohaselt tervislikus kaalukategoorias olevatel inimestel, mis tähendab, et üldlevinud KMI määratluse kohaselt on tervisliku kaalu lävend liiga madalal.[3]
Liigne indeksile tuginemine toob kaasa selle, et arstid ei saada patsienti uuringutele või saadavad uuringutele selle, kes seda ei vaja.[1]
Rasvumise ja tervise ohtude määratlusel on hakatud pidama oluliseks muid andmeid KMI asemel, näiteks seda, kuhu rasvkude inimese kehal valdavalt koguneb. Nii on vööpiirkonda kogunev rasvkude ohtlikum näitaja.[1]
Indeksi kõikumised
[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Geenivaramu on uurinud Eesti inimeste kehamassiindeksit läbi aasta ning tuvastanud, et talvel ning pühade ajal on kehamass suurem kui suvel. Ennekõike kerkib see jõulude ajal, aga samuti vastlapäeval, vabariigi aastapäeval ja lihavõtete ajal. Märtsis langeb järsult. Suvel on muutused väiksemad.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 ERR (16. jaanuar 2025). "Uus rasvumismääratlus heidab kehamassiindeksi kõrvale". ERR. Vaadatud 16. jaanuaril 2025.
- ↑ Watanabe, Kengo; Wilmanski, Tomasz; Diener, Christian; Earls, John C.; Zimmer, Anat; Lincoln, Briana; Hadlock, Jennifer J.; Lovejoy, Jennifer C.; Gibbons, Sean M.; Magis, Andrew T.; Hood, Leroy; Price, Nathan D.; Rappaport, Noa (20. märts 2023). "Multiomic signatures of body mass index identify heterogeneous health phenotypes and responses to a lifestyle intervention". Nature Medicine: 1–13. DOI:10.1038/s41591-023-02248-0. ISSN 1546-170X. Vaadatud 21. märtsil 2023.
- ↑ Wilson, Clare (5. juuli 2023). "Having an 'overweight' BMI may not lead to an earlier death". New Scientist. Vaadatud 17. juulil 2023.
- ↑ ERR, Airika Harrik | (23. detsember 2024). ""Teise mätta otsast": Eesti inimese kehamassiindeks kõigub kalendri rütmis". ERR. Vaadatud 23. detsembril 2024.