Füsioloogia

Allikas: Vikipeedia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest.

Termini "füsioloogia" võttis kasutusele Jean François Fernel umbes 1525.

Füsioloogia uurijaid nimetatakse füsioloogideks. Füsioloogide hulgas on biolooge (eriti biokeemikuid; biokeemiat nimetati varem füsioloogiliseks keemiaks), arstiteadlasi ja psühholooge.

Füsioloogia põhivaldkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füsioloogia huvitub bioloogilistest protsessidest ning nende põhjuslikest seostest; ta uurib pigem muutusi ("dünaamikat") kui seisundeid ("staatika").

Füsioloogia toetub füüsikale ja keemiale.

Bioloogias tuuakse eraldi välja taimefüsioloogia ja loomafüsioloogia, kuid füsioloogia uurib ka teisi organisme peale taimede ja loomade.

Inimese füsioloogia on osa meditsiinist.

Füsioloogiale toetub farmakoloogia.

Füsioloogid uurivad fundamentaalseid eluprotsesse erinevatel keerukustasanditel, näiteks:

Patofüsioloogia on füsioloogia haru, mis tegeleb haiguslike seisundiga.

Füsioloogial ei ole selgeid piire anatoomia, biokeemia, molekulaarbioloogia, psühholoogia ja neurobioloogiaga.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind

Kõrgeimaks tunnustuseks füsioloogia kaudu peetakse tänapäeval Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomafüsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimefüsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]