Harri Jänes

Allikas: Vikipeedia

Harri Jänes (4. november 1925 Loobu18. märts 2011 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, hügieenik ja arstiteaduse populariseerija.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Jänes sündis 4. novembril 1925 Virumaal Aaspere vallas Loobul, metsaülema perekonnas. Ta alustas kooliteed Kuusikul ja lõpetas 1945. aastal tollase Rapla Keskkooli. Liitus 1942. aasta kevadel Omakaitsega, valvates randa Naissaarel ja Kakumäel. Võitles aastatel 1943–1944 Eesti politsei 30. rindepataljonis, läbides sõjaväevelskrite kursused. Sai 1944. aasta juulis Daugavpilsi lähedal haavata. 1944. aasta oktoobrist novembrini oli mobiliseeritud Punaarmeesse (Tallinna tagavarapolk).

Jänes lõpetas 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi osakonna. Seejärel töötas ta kuni 1990. aastani Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis (aastatel 1960–1964 teadussekretär). Seal valmisid uurimused põlevkivitööstuse hügieeni ja põlevkivitoodete eksperimentaalse toksikoloogia alal. Kaitses 1959. aastal Moskvas NSVL Meditsiiniakadeemias meditsiinikandidaadi väitekirja pealkirjaga Materjale põlevkivitolmu hügieeniliseks hinnanguks. Luges tööhügieeni alaseid loenguid Tartu ülikoolis aastail 1961–1978.

Jänes tegeles aktiivselt meditsiini populariseerimisega, kirjutades ainu- ja kaasautorina ligikaudu 30 raamatut ja õpikut, mida on tõlgitud vene, inglise, saksa, läti, leedu, bulgaaria ja turkmeeni keelde. Ta on avaldanud üle 600 populaarteadusliku artikli erinevates väljaannetes, lisaks sellele üle 300 kirjutise eestikeelsetes entsüklopeediates (ENE, EE, ENEKE). Oli tihedalt seotud ajakirjadega Nõukogude Eesti Tervishoid (toimetaja vahemikus 1965–70), Horisont (1967. aastast kolleegiumi liige) ja Kodutohter (1988. aastast aktiivne tegija, vahemikus 1991–1998 peatoimetaja). Alates 1954. aastast esinenud ETV-s, Eesti Raadios, Raadio 2-s, Nõmme Raadios, sealhulgas Eesti Raadio sarisaadetes Maailm täna (9 aastat), Varesele valu (3,5 aastat) ja Poiss ja tüdruk (3 aastat).

Jänese hobi oli looduskaitse. Ta osales aastatel 1969–1997 aktiivselt Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni tegevuses. Lõi algusaastail (1988-1990) kaasa Eesti Rohelises Liikumises. Kuulus alates 1992. aastast Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendusse.

Harri Jänes suri 18. märtsil 2011 ning on maetud Metsakalmistule.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Jänes on kirjutanud kokku 97 teaduspublikatsiooni, mille hulgas on 5 monograafiat ja käsiraamatut. Kaalukamad teosed:

  • "Токсикология сланцевых смол и фенолов". Monograafia. Tallinn, 1974, 238 lk (kaasautorid Ellen Blinova, I. A. Veldre)
  • "Tööstushügieen". Tallinn, 1965, 456 lk
  • "Toksikoloogia". Tallinn, 1984, 192 lk (kaasautor Aleksander Loit)
  • "Sanitaaria Eesti NSV-s". Tallinn, 1974, 206 lk (kaasautorid O. Tamm ja H. Pihl)
  • "Kommunaalhügieen". Tallinn, 1983, 328 lk (kaasautorid M. Uibo ja I. Veldre)

Populaarteaduslikke teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Allakäiguspiraal". Tallinn: Valgus, 1976, 1978, 1980, 1986, 1988
  • "Elamu ja tervis". Tallinn: Valgus, 1975 (kaasautorid T. Aru, U. Ivask)
  • "Hambaharja lugu". Tallinn: Valgus, 1989; Tallinn: Medicina, 2002
  • "Hommikust hommikuni". Tallinn: Valgus, 1975, 1979, 1981; Tallinn: Ilmavalgus, 1995
  • "Katrini taskurätikud". Tallinn: Valgus, 1993
  • "Kõnetunnid tervetele". Tallinn: Valgus, 1979, 1981
  • "Poiss ja tüdruk". Tallinn: Valgus, 1983, 1986
  • "Seebi seiklused". Tallinn: Valgus, 1993; Tallinn: Medicina, 2003

Õpikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Loodusõpetus 4. klassile. Tallinn: Valgus, 1989; Tallinn: Koolibri, 1993 (kaasautor Heli Tiits).
  • Tervise võti: V klassi terviseõpetuse õpik. Tallinn: Koolibri, 2002.
  • Terviseõpetus: V klass. Tallinn: Koolibri, 1999.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütar oli ajakirjanik ja toimetaja Kärt Jänes-Kapp (1960–2015).

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.