Liepāja Püha Joosepi katedraal

Allikas: Vikipeedia
Liepāja Püha Joosepi katedraal
Liepaja Kathedrale St. Josef.jpg
Liepāja katedraal
Riik Läti
Asukoht Liepāja
Ehituse algus 1893
Ehituse lõpp 1896
Esmamainimine 1747
Koordinaadid 56° 30′ 19″ N, 21° 0′ 20″ Ekoordinaadid: 56° 30′ 19″ N, 21° 0′ 20″ E
Liepāja katedraal

Liepāja Püha Joosepi katedraal (läti keeles Liepājas Svētā Jāzepa Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Liepāja linnas aadressil Rakstvežu ielā 13. See kuulub katoliiklastele ja on Liepāja piiskopkonna peakirik. Tegemist on suurima katoliku kirikuga Kuramaal, hoone on nii arhitektuuri- kui ka kultuurimälestis.

Kirikuhoone[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune kirikuhoone ehitati Liepājasse aastail 1893–1896. Kirik on ehitatud tellistest. Sellel on kolm torni, millest kõrgeim on ühtlasi kellatorn. Praktiliselt koosneb katedraal kahest hoonest, vana barokne kirikuosa on kasutusel Jumalaema kabelina. Hoone pikkus on 33 ja laius 20 meetrit. Katedraali juures asub ka väike aed.

Hoonel on kolm löövi, neid eraldab kaks sammaste rida. Kirikus on mitu sammastele toetuvat rõdu. Peamiselt on altaril kujutatud Jeesust, Joosepit ja neitsi Maarjat. Peaaltarist paremal asub rikkalike puunikerdustega ehitud Püha Joosepi altar, vasakul aga Püha Antoniuse altar. Vasakule sammaste vahele jääb ka XVIII sajandil ehitatud kantsel, mida kaunistavad neli evangelisti. Katedraali orel restaureeriti aastal 2012 Läti Kultuurkapitali toel.

Katedraali juurde kuulub lisaks vanast kirikust kujunenud kahelöövilisele Jumalaema kabelile, kus asub neitsi Maarja altar, veel ka teine XVIII sajandil ehitatud kabel, kus asub Jeesuse Südame altar.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanim Liepāja kirik ehitati aastal 1508. Peale reformatsiooni läks see aga luterlaste valdusesse ja kohalikud katoliiklased pidid sakramentide läbi viimiseks käima Leedus. Aastal 1747 ehitati linna väike kivikirik, mis hakkas kandma Püha Joosepi nime. See osa kirikust pühitseti sisse aastal 1762. Vana ja väike palvemaja jäi aga rahvale kitsaks, nii hakati XIX sajandi lõpus Mahiloŭ peapiiskopi Roppi eestvedamisel uut kirikut rajama.

Praegune hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 1893–1896 valmis praegune kirikuhoone, mis valmistati Danzigi tellistest. Neoromaani stiilis hoone arhitekt oli Louis Melville. Vana barokkstiilis palvemaja ei lammutatud, see jäi uue kiriku osaks. Aastal 1911 õnnistati uus kirikuhoone sisse.

Algselt oli tegemist tavalise kirikuga, katedraaliks sai see aastal 1938, kui rajati Liepāja piiskopkond.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]