Ādaži piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ādaži piirkond

läti Ādažu novads

Lipp
Vapp

Pindala: 162,9 km²
Elanikke: 11 391 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 69,9 in/km²
Keskus: Ādaži
Adazu novads karte.png

Ādaži piirkond (läti keeles Ādažu novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Piirkond piirneb Sēja, Inčukalnsi, Garkalne, Carnikava ja Saulkrasti piirkonnaga.

Piirkonnas asub Läti kaitsejõudude baas ja polügoon.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Ādaži valla pindala 137 km². Elanikke oli seal 338.[2]

Vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1974 liideti sellega likvideeritava Mangaļi külanõukoga Ādaži kolhoosi maad, ent osa külanõukogust liideti Berģi külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa likvideeritavast Berģi külanõukogust, lisaks veel osa Garkalne ja Vangaži külanõukogude alasid.[3]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. Piirkond moodustati Ādaži vallast 2006. aastal.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonda läbib Koiva jõgi. Suuremad järved on Lielais ja Mazais Baltezers (esimene neist osaliselt), Kadaga järv, Dūņezers ja Lilaste järv.

Looduskaitse all on Kanali tamm, Leiputrija pärn, Oliņi tammed, Smilgase tamm, kaitsetammi remmelgas, Zelmeņu iela pärn ja Vinduļi pärn. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb 192 ha suurune Lieluika ja Mazuika järvede hoiuala, osaliselt ka Lielais Baltezersi hoiuala. Piirkonna põhjaosa jääb Ādaži kaitstavale maastikule.[4]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitse all on Baltezersi kirik, selle kaks portaali ja kommunismiohvrite matmispaik ning mälestusmärk.[5]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ādaži piirkonna elanikest lätlasi 70,67%, venelasi 19,63%, ukrainlasi 2,41%, valgevenelasi 2,37%, poolakaid 1,36% ja teistest rahvustest inimesi 2,18%. 1,41% elanike rahvus oli märkimata.[6]

Piirkonna külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[7]
Ādaži lielciems 6988 (2020)
Alderi vidējciems 391 (2020)
Āņi skrajciems 87 (2020)
Atari vidējciems 126 (2020)
Baltezers lielciems 912 (2020)
Birznieki skrajciems 74 (2020)
Divezeri skrajciems 56 (2020)
Eimuri skrajciems 40 (2006)
Garkalne vidējciems 528 (2020)
Iļķene mazciems 77 (2020)
Kadaga lielciems 2230 (2020)
Smilgas vasarnīcu ciems
Stapriņi skrajciems 535 (2020)
Stapriņi mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 8.08 2020
  6. STATISTIKA - IEDZĪVOTĀJU REĢISTRS
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.