Ropaži piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ropaži piirkond

läti Ropažu novads

Lipp
Vapp

Pindala: 326,4 km²
Elanikke: 6835 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
Keskus: Ropaži
Ropažu novada karte.png

Ropaži piirkond on Läti 1. järgu haldusüksus Vidzemes.

Piirkond piirneb Mālpilsi piirkonnaga, Sigulda piirkonna Allaži vallaga, Stopiņi piirkonnaga, Garkalne piirkonnaga, Inčukalnsi piirkonna Inčukalnsi vallaga, Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga, Ikšķile piirkonna Ikšķile vallaga ja Ogre piirkonna Suntaži vallaga.

Piirkonna keskus on Ropaži küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ropaži vald moodustati aastal 1819 haldusreformi käigus. Aastal 1935 oli Ropaži valla pindala 340 km² ja see oli Riia maakonna suurim vald.

Aastal 1945 moodustati valla aladele Ropaži, Augšciemsi, Kākciemsi ja Zaķi külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ropaži külanõukoguga likvideeritav Augšciemsi külanõukogu, aastal 1962 aga Kākciemsi külanõukogu maad.[2] Aastal 1990 moodustati külanõukogust Ropaži vald, mis kuulus Riia rajooni. Sellest moodustati piirkond 2005. aastal.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ropaži ordulinnus ja sealne kalmistu, Jaunmežplēpji muinaskalmed, Kapi muinaskalmed ja Nagli muinaskalmed.[3] Kohaliku kaitse all on Ropaži kirikuõpetaja maja ja Sniedžese söepõletamisala muldkuhjatised.[4]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond asub Kesk-Läti madalikul. Selle maadele jääb Läti suurim oos Lielie Kangari, mille pikkus on 26 kilomeetrit. 60% piirkonnast on metsamaa.

Suuremad jõed on Lielā Jugla ja selle lisajõed Krievupe jõgi ning Tumšupe jõgi. Soodest on suurim Lielais Kangari soo (832 ha).

Looduskaitse all on Lūkinozolsi tamm ja kakskümmend seitse nimetut põlispuud. Piirkonna kaguosa jääb Lielie Kangari hoiualale.[5]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Läti Rahvastikuregistri andmetel oli 1. juuliil 2016 Ropaži piirkonna elanikest lätlasi 72,6%, venelasi 17,3%, valgevenelasi 2,1%, poolakaid 1,3%, ukrainlasi 2,1% ja teistest rahvustest inimesi 3,2%. Rahvus oli märkimata 1,5% inimestest.[6]

Piirkonna külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[7]
Augšciems skrajciems 91 (2020)
Bajāri mazciems 133 (2020)
Bajārkrogs skrajciems 18 (2020)
Gaidas vasarnīcu ciems 313 (2020)
Jaunbagumi vasarnīcu ciems 13 (2020)
Kākciems vidējciems 367 (2020)
Kangari skrajciems 191 (2020)
Lielkangari vidējciems 134 (2020)
Mucenieki lielciems 941 (2020)
Nāgelmuiža mazciems 42 (2002)
Podkājas vasarnīcu ciems 206 (2020)
Ropaži lielciems 1679 (2020)
Rotkaļi mazciems 12 (2020)
Silakrogs lielciems 1162 (2020)
Zaķumuiža lielciems 973 (2020)
Tumšupe vidējciems 455 (2020)
Vāverkrogs mazciems 40 (2020)
Villasmuiža skrajciems 231 (2020)
Ūlupji mazciems 60 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.01.2021.
  2. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  3. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 2.02 2021
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 2.02 2021
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.07 2020
  6. Iedzīvotāju skaits Latvijas pašvaldībās pēc nacionālā sastāva 01.07.2016. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]