Prantsusmaa marssal

Allikas: Vikipeedia
Prantsusmaa marssalikepp.

Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on sõjaväeline aunimetus Prantsusmaal, mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Esimeseks Prantsusmaa marssaliks peetakse Albéric Clémenti, kes sai tiitli Philippe II-lt 12. sajandi lõpus. Tiitel kaotati 1793. aastal, kuid taastati Napoleon I keisriks saades. Keisririigi ajal nimetati tiitel ümber Keisririigi marssaliks (maréchal d'Empire). Viimane elusolev Prantsusmaa marssal oli Alphonse Juin, kes suri 1967. aastal. Viimasena nimetati Prantsusmaa marssaliks 1984. aastal Marie Pierre Kœnig, kes aga oli surnud 1970. aastal ja sai tiitli postuumselt.

Kuningriigi ajal oli Prantsusmaa marssal üks Prantsusmaa krooni suurametitest.

Prantsusmaa marssali üheks sümboliks on tähtedega kaunistatud sinine marssalikepp. Kuningavõimu ajal kaunistasid marssalikeppi liiliad ja keisrivõimu ajal kotkad. Marssalikepp kannab: ladinakeelset kirja: Terror belli, decus pacis.

29. aprillil 1925 andis Eesti Vabariigi valitsus Prantsusmaa marssalitele Ferdinand Fochile (1851–1929) ja Philippe Pétainile (1856–1951) Eesti Vabadusristi I liigi 1. järgu autasud.

Prantsusmaa marssalite loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loendis on ära toodud Prantsusmaa marssalid nende marssaliks saamise järjekorras. Loend on rühmitatud Prantsusmaa valitsejate kaupa.

Kapetingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Philippe II (1180–1223)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis IX (1226–1270)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Philippe III (1270–1285)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Philippe IV (1285–1314)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis X (1314–1316)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Philippe V (1316–1322)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles IV (1322–1328)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valois'd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Philippe VI (1328–1350)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jean II (1350–1364)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles V (1364–1380)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles VI (1380–1422)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles VII (1422–1461)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis XI (1461–1483)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles VIII (1483–1498)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis XII (1498–1515)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Francois I (1515–1547)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anne de Montmorency (1492–1567), Montmonrecy ja Damville'i hertsog, Beaumont-sur-Oise' ja Dammartini krahv ning Meluni vikont.

Henri II (1547–1559)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Francois II (1559–1560)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles IX (1560–1574)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Henri III (1574–1589)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bourbonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Henri IV (1589–1610)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis XIII (1610–1643)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Henri de la Tour d'Auvergne (1611–1675), Turenne'i vikont , Prantsusmaa kindralmarssal (1660).

Louis XIV (1643–1715)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaalt Rosenite suguvõsast pärit Conrad von Rosen, kes sai 1703. aastal Prantsusmaa marssaliks. Pildil on kujutatud Rosenit marssalikepiga. Hyacinthe Rigaud' maal 1705. aastast.

Louis XV (1715–1774)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksimaa krahv Moritz (1696–1750), kes sai 1741. aastal Prantsusmaa marssaliks ja 1747 Prantsusmaa kindralmarssaliks. Saksimaa kuurvürsti, hilisema Poola kuninga August II ja Eestimaalt pärit Rootsi feldmarssali Herman Wrangeli tütretütre Maria Aurora von Königsmarcki vallaspoeg ning Vormsi Suuremõisa pärushärra.
Krahv Valdemar Løvendal (1700–1755) , kes oli Taani kuninga Frederik III pojapoeg, Eestimaa rüütelkonda kuulunud Eestimaa kuberner 1740–1743 ja sai 1747. aastal Prantsusmaa marssaliks. Jean-Baptiste Lemoyne marmorskulptuur Angersi Kaunite Kunstide Muuseumis

Louis XVI (1774–1792)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene Keisririik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Napoleon I (1804–1814)[1][muuda | redigeeri lähteteksti]

Jean de Dieu Soult (1769–1851), Dalmaatsia hertsog. 1804. aastal sai ta Keisririigi marssaliks ja 1847. aastal Prantsusmaa kindralmarssaliks.

Bourbonide restauratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis XVIII (1815–1824)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Charles X (1824–1830)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juulimonarhia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis-Philippe I (1830–1848)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teine Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Louis-Napoleon Bonaparte (1848–1852)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teine Keisririik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Napoleon III (1852–1870)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmas Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joseph Joffre (1852–1931) nimetati Prantsusmaa marssaliks 1916. aastal. Ta oli esimene isik, kes peale 1870. aastat selle aunimetuse sai.

Raymond Poincaré (1913–1920)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alexandre Millerand (1920–1924)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neljas Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vincent Auriol (1947–1954)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viies Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

François Mitterrand (1981–1995)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. R P Dunn-Pattison Napoleon's Marshals Methuen 1909 – Reprinted Empiricus Books 2001