Prantsusmaa marssal

Allikas: Vikipeedia
Prantsusmaa marssalikepp.

Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on sõjaväeline aunimetus Prantsusmaal, mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Esimeseks Prantsusmaa marssaliks peetakse Albéric Clémenti, kes sai tiitli Philippe II-lt 12. sajandi lõpus. Tiitel kaotati 1793. aastal, kuid taastati Napoleon I keisriks saades. Keisririigi ajal nimetati tiitel ümber Keisririigi marssaliks (maréchal d'Empire). Viimane elusolev Prantsusmaa marssal oli Alphonse Juin, kes suri 1967. aastal. Viimasena nimetati Prantsusmaa marssaliks 1984. aastal Marie Pierre Kœnig, kes aga oli surnud 1970. aastal ja sai tiitli postuumselt.

Kuningriigi ajal oli Prantsusmaa marssal üks Prantsusmaa krooni suurametitest.

Prantsusmaa marssali üheks sümboliks on tähtedega kaunistatud sinine marssalikepp. Kuningavõimu ajal kaunistasid marssalikeppi liiliad ja keisrivõimu ajal kotkad. Marssalikepp kannab: ladinakeelset kirja: Terror belli, decus pacis.

29. aprillil 1925 andis Eesti Vabariigi valitsus Prantsusmaa marssalitele Ferdinand Fochile (1851–1929) ja Philippe Pétainile (1856–1951) Eesti Vabadusristi I liigi 1. järgu autasud.

Prantsusmaa marssalite loend[muuda | muuda lähteteksti]

Loendis on ära toodud Prantsusmaa marssalid nende marssaliks saamise järjekorras. Loend on rühmitatud Prantsusmaa valitsejate kaupa.

Kapetingid[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe II (1180–1223)[muuda | muuda lähteteksti]

Louis IX (1226–1270)[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe III (1270–1285)[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe IV (1285–1314)[muuda | muuda lähteteksti]

Louis X (1314–1316)[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe V (1316–1322)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles IV (1322–1328)[muuda | muuda lähteteksti]

Valois'd[muuda | muuda lähteteksti]

Philippe VI (1328–1350)[muuda | muuda lähteteksti]

Jean II (1350–1364)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles V (1364–1380)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles VI (1380–1422)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles VII (1422–1461)[muuda | muuda lähteteksti]

Louis XI (1461–1483)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles VIII (1483–1498)[muuda | muuda lähteteksti]

Louis XII (1498–1515)[muuda | muuda lähteteksti]

Francois I (1515–1547)[muuda | muuda lähteteksti]

Anne de Montmorency (1492–1567), Montmonrecy ja Damville'i hertsog, Beaumont-sur-Oise' ja Dammartini krahv ning Meluni vikont.

Henri II (1547–1559)[muuda | muuda lähteteksti]

Francois II (1559–1560)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles IX (1560–1574)[muuda | muuda lähteteksti]

Henri III (1574–1589)[muuda | muuda lähteteksti]

Bourbonid[muuda | muuda lähteteksti]

Henri IV (1589–1610)[muuda | muuda lähteteksti]

Louis XIII (1610–1643)[muuda | muuda lähteteksti]

Henri de la Tour d'Auvergne (1611–1675), Turenne'i vikont , Prantsusmaa kindralmarssal (1660).

Louis XIV (1643–1715)[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaalt Rosenite suguvõsast pärit Conrad von Rosen, kes sai 1703. aastal Prantsusmaa marssaliks. Pildil on kujutatud Rosenit marssalikepiga. Hyacinthe Rigaud' maal 1705. aastast.

Louis XV (1715–1774)[muuda | muuda lähteteksti]

Saksimaa krahv Moritz (1696–1750), kes sai 1741. aastal Prantsusmaa marssaliks ja 1747 Prantsusmaa kindralmarssaliks. Saksimaa kuurvürsti, hilisema Poola kuninga August II ja Eestimaalt pärit Rootsi feldmarssali Herman Wrangeli tütretütre Maria Aurora von Königsmarcki vallaspoeg ning Vormsi Suuremõisa pärushärra.
Krahv Valdemar Løvendal (1700–1755) , kes oli Taani kuninga Frederik III pojapoeg, Eestimaa rüütelkonda kuulunud Eestimaa kuberner 1740–1743 ja sai 1747. aastal Prantsusmaa marssaliks. Jean-Baptiste Lemoyne marmorskulptuur Angersi Kaunite Kunstide Muuseumis

Louis XVI (1774–1792)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Keisririik[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleon I (1804–1814)[1][muuda | muuda lähteteksti]

Jean de Dieu Soult (1769–1851), Dalmaatsia hertsog. 1804. aastal sai ta Keisririigi marssaliks ja 1847. aastal Prantsusmaa kindralmarssaliks.

Bourbonide restauratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Louis XVIII (1815–1824)[muuda | muuda lähteteksti]

Charles X (1824–1830)[muuda | muuda lähteteksti]

Juulimonarhia[muuda | muuda lähteteksti]

Louis-Philippe I (1830–1848)[muuda | muuda lähteteksti]

Teine Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Louis-Napoleon Bonaparte (1848–1852)[muuda | muuda lähteteksti]

Teine Keisririik[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleon III (1852–1870)[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Joseph Joffre (1852–1931) nimetati Prantsusmaa marssaliks 1916. aastal. Ta oli esimene isik, kes peale 1870. aastat selle aunimetuse sai.

Raymond Poincaré (1913–1920)[muuda | muuda lähteteksti]

Alexandre Millerand (1920–1924)[muuda | muuda lähteteksti]

Neljas Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

Vincent Auriol (1947–1954)[muuda | muuda lähteteksti]

Viies Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

François Mitterrand (1981–1995)[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. R P Dunn-Pattison Napoleon's Marshals Methuen 1909 – Reprinted Empiricus Books 2001