Kasutaja arutelu:Pietadè/2011-2017

„

Urrhъ

“

---

Work in progress

Klaviatuur

---

× _To d^°

---

Alt+0171 = «, Alt+0187 = »
style="<--width:35%;--> float: left; margin-left: 10px;
margin-right: -100px; padding: 8px; border: 1px solid #8888aa;z-index:1500;"

 Seeds  =|=|=  Kast liiva  =|=|=  SandBox2 |=| C B |=| F.Hals  =|=| UKR

ParklaKirjutamataITA kunstnikudLoodudEnciclopediaAlamlehtNosNos

---

Pietade ENG	Pietade ITA
Firenze (XV-XVI)	Ferrara sõda (1482-1484), Soolasõda, Bagnolo rahu
Leonardo da Vinci (Mona Lisa dateering)	1494–1559 a Itaalia sõjad, XVI saj Itaalia sõjad; NB tabel koond
Niccolò Machiavelli	1. 1494–1498 a Itaalia sõda, Fornovo lahing (6. VII 1495), NB! table
Valitseja (Il Principe)	2. 1499–1504 a Itaalia sõda NB! table!
Firenze Vabariik	3. 1508-1516 a Cambrai liiga sõda
Palazzo Vecchio	3.1. Urbino sõda (1517)
Sinjoriia plats	4. 1521–1526 a Itaalia sõda, Neljas Itaalia sõda; Pavia lahing
Lodi rahu (1454)	5. 1526–1530 a Cognac'i liiga sõda, Cognaci liiga, Cambrai rahu ehk Daamiderahu
Parapett	6. 1536–1538 a Itaalia sõda, Preveza lahing (28. IX 1538)
Paavstiriigid	7. 1542–1546 a Itaalia sõda
Pontifex Maximus	8. 1551–1559 a Itaalia sõda, Cateau-Cambrésis rahu (1559)
Ottomani–Venezia sõda, 1537–1540	Portaal: Itaalia sõjad
Leicestershire — what a mess —> double col.	Francesco Guicciardini
Kondotjeerid	Uffizi galerii
Francesco Maria I della Rovere (1490–1538)	Renessansiaja humanistide loend
Niccolò di Pitigliano	Hamburgi Kunstihall
Bartolomeo d'Alviano	Ermitaaž
Niccolò di Pitigliano	Lucrezia Landriani
Bartolomeo d'Alviano	Caterina Sforza ITA — it:Caterina Sforza
Prospero Colonna	Hanno (elevant)
Giovanni dalle Bande Nere	Pietro_Aretino
Francesco Ferruccio	KIA
Pierre Terrail, de Bayard senjöör	Barletta väljakutse
Gian Giacomo Trivulzio	Andrea Gritti
Gaston de Foix	Napoli uus vapp al 2005 Napoli-Logo.png
Charles III, Bourbon'i hertsog	Johannes Heesters
Guillaume Gouffier, de Bonnivet senjöör
Anne de Montmorency	Orsanmichele
Odet de Foix, de Lautrec vikont	Benvenuto Cellini
Piero Strozzi	Borghese galerii
Gonzalo Fernández de Córdoba	Kapitooliumi muuseumid
Fernando Francesco d'Ávalos NB! 2 eesnimega	Roberto Longhi Sihtasutus
Georg von Frundsberg	Rembrandti maalide loend ENG
Alfonso d'Ávalos	Raffaeli tööde loend
	Caravaggio tööde loend Caravaggio
	Michelangelo tööde loend
	Tiziani tööde loend
Jean-Pierre Blanchard	Johannes Vermeeri maalide loend
Sophie Blanchard
parteilane versus partei õpetus/doktriin + kui N linna elanikest alla 1% harrastab mitmenaise(mehe)pidamist, kas see tuleb esile tõsta või ei ;)--Toivo 26. november 2011, kell 09:18 (EET)

 

Ottomani–Venezia sõjad

• Thessalonica piiramine (1422–1430), resulting in the capture of Thessalonica by the Ottomans. Although not formally counted as an Ottomani–Venezia sõda, it involved the Venetians against the Ottomans
• Esimene Ottomani–Venezia sõda (1463–1479), resulting in the capture of Negroponte, Lemnos and Albania Veneta by the Ottomans
• Teine Ottomani–Venezia sõda (1499–1503), resulting in the capture of further Aegean islands, and the Venezia strongholds in the Morea (Peloponnese) by the Ottomans
• Kolmas Ottomani–Venezia sõda (1537–1540), resulting in the capture of the Cyclades except Tinos, the Sporades and the last Venezia strongholds in the Morea (Peloponnese) by the Ottomans
• Neljas Ottomani–Venezia sõda (1570–1573), resulting in the capture of Cyprus by the Ottomans, and the defeat of their fleet in the Battle of Lepanto (1571)
• Viies Ottomani–Venezia sõda ehk Kreeta sõda (1645–1669), resulting in the capture of Crete by the Ottomans
• Kuues Ottomani–Venezia sõda ehk Morea sõda (1684–1699), resulting in the capture of the Morea (Peloponnese), Lefkada, Aigina and parts of Dalmatia by Venice
• Seitsmes ja viimane Ottomani–Venezia sõda (1714–1718), resulting in the recapture of the Morea (Peloponnese) and of Tinos and Aigina, the last Venezia holdings in the Aegean, by the Ottomans.

---

Palun ürita oma kommentaarid teema lõppu lisada. Nagu siin igale poole vahele kirjutades läheb arutelu kronoloogiline järg sassi ning arutelu muutub kiiresti arusaadamatuks, sest sisemine struktuur on kadunud. Või alusta lihtsalt uus teema. --Vihelik 13. november 2011, kell 01:48 (EET)

Stadio Comunale

Tegin täpsustuslehekülje Stadio Comunale. Tõlkevasteks võtsin "linnastaadion". Kas on õige? --Hirvelaid 23. november 2011, kell 14:08 (EET)

Kahjuks ei ole praegu aega lehtedega tutvuda (2 kirja riiklikelt asutustelt, mis on pakilised tegelemiseks); tõlkevaste tundub olevat õige, eriti siis, kui need "asjad" on lokaliseerunud linna territooriumi(te)l; üks hiireklikk andis koheselt tulemuseks: comunale adj. municipal, of a city; public; 'stadio' peaks ikka 'staadium' olema, kui ta just kontekstis mõõtühik pole --Pietade 23. november 2011, kell 15:17 (EET)

Kui ta just mingis konkreetses kohas 'areen' pole --Pietade 23. november 2011, kell 15:21 (EET)

Siin on mõeldud just tavalist staadionit Itaalia linnades, mida nimetatakse sageli Stadio Comunale-ks.

Tänan abi eest! Ma sain kindluse, et minu vaste on usutav. Hea kui keelespets kohe võtta on, kui väiksemad küsimused tekivad. --Hirvelaid 23. november 2011, kell 15:41 (EET)

Täpsustuseks: see keel, mida kasutati XVI saj aluse Itaalias siiski väga erinev tänapäevasest; vähe tänapäeva itaallasi, kes, nt Decennale'st, koheselt aru saaksid, mõned ei saagi, olen katsetanud (konkreetne D õnnestus kopeerida 1980-ndate keskpaiku Leningradi Teaduste Akadeemia Raamatukogust)

Sellest siis jutt: [1]]. --Hirvelaid 24. november 2011, kell 07:50 (EET)

Peaaegu sellest, st, kirjapilt erinev; esimest lehte pole millegipärast üldse lisatud...--Pietade 24. november 2011, kell 09:35 (EET)

St, Piiteri faksiimile oli koos esilehega, millel sissejuhatus.--Pietade 24. november 2011, kell 09:56 (EET)

Miks M oma D teise osa lõpetamata kujul trükki andis (1509.a)?--Hirvelaid 24. november 2011, kell 10:35 (EET)

Jään vastuse võlgu ;-)--Pietade 24. november 2011, kell 10:38 (EET)

hot.ee kasutamine

Tuleb välja, et "keegi" (erapooletuse (ja iseenda loomulikult ka, kuis siis muidu) huvides ei nimeta seda organisatsiooni) saatis mulle eile korraga 2 (×)akti, kokku ligi 15MB, mis ummistas kogu hot'i kaudu käiva liikluse. Siit ka kõik need minu tänased arusaamatused; kuni klassivend 5 min tagasi telefonitsi küsis, miks mulle meile ei saa saata jne, jne, ühesõnaga, lõpp hea, kõik hea... Kuigi nojah, mis head seal olla saab, kui ei tea, mis head/halba selle enam kui ühe ööpäeva kirjade sees olla võis... --Pietade 24. november 2011, kell 17:53 (EET)

seo hot.ee isikukoodiga ja kinnita selline seos id-kaardiga sisselogides, logid välja ja ~20-30.min pärast uuesti sisse ja vaata siis postkastimahtu. edu :) 17. detsember 2011, kell 11:57 (EET)

Thanks! Kui sinna sattun, siis proovin, sounds beautiful, anyway --Toivo 17. detsember 2011, kell 16:35 (EET)

HOT läks 100MB peale, 20-30' asemel järgmisel päeval, aga ega ma eriti ei seiranud ka
Ainus piiramatu mahuga meiliruum, mida mina olen kohanud, on Walla.com nime all (konto siis kujul "nimi(at)walla.com); seniajani on neil interface ka inglise keeles, konto loomiseks tuleb aga praeguse seisuga osata vähemalt aimatagi, mida need paremalt vasakule kirjutatud märgid tähendavad... ;-) --Toivo 22. detsember 2011, kell 15:28 (EET)

Luigi

Vaata palun itaaliakeelses artikis it:Stadio Luigi Ferraris avalauset ja tabeli päises pakutavat nimekuju. Kuidas Sa aru saad, sõnaühend "stadio comunale" / "Stadio Comunale" siin on nimeosa või liiki tähistav üldmõiste? --Hirvelaid 25. november 2011, kell 13:57 (EET)

Saan aru nii, et oli 'Via del Piano' nime all juba 1911-33 olemas jne. "tabeli päises pakutavat nimekuju" – kus see tabel asub? --Pietade 25. november 2011, kell 14:13 (EET)

See nimekast kohe paremal.--Hirvelaid 25. november 2011, kell 14:23 (EET)

"Luigi Ferraris'e linnastaadion" - kas see on "nimekast" (pole pidanud otstarbekaks neid igatsugu eestikeelseid "kaste" ja "ribasid" endale selgeks teha, seda enam, et ruumiti kipuvad need üksteisest erinema; olen seega jäänud arvuti "emakeele" juurde...) --Pietade 25. november 2011, kell 14:31 (EET)

midagi umbes à la Kalevi/Dünamo vms l-staadion

Selge. Nii ma arvasingi, et see ei ole nime osa. Kuid miks on nimekasti (tegelikult nimet. seda teisiti) päises Comunale suure algustähega? --Hirvelaid 25. november 2011, kell 14:46 (EET)

Kusjuures, sõna "linn" ka vist ei ole vaja kasutada, lihtsalt, staadion, ja kõik, arvan ma --Pietade 25. november 2011, kell 14:48 (EET)

Staadionil on mitu kasutusnime, mulle pakuvad huvi Comunale-ga varindid. Miks siis ikkagi Comunale suure algustähega nimekasti päises? Kas viide nime koostisosale või dekoratiivne läbiva suure algustähega nimekasti pealkirjastamine? --Hirvelaid 25. november 2011, kell 15:18 (EET)

Eeldan, et tegemist itaalia kirjakeele reeglitega; kusjuures mina jätaks selle sõna üldse välja (siililegi ju selge, et "linna-", mitte "maa-" vms)--Pietade 25. november 2011, kell 15:28 (EET)

Ja vaata siis, ka inglased ei pea vajalikuks sõna "linn" kasutamist — ütleb mulle lehe ingliskeelne versioon...--Pietade 25. november 2011, kell 15:54 (EET)

Seda muidugi – linnastaadion või staadion – tõlgi kuidas tahad. Kui aga see Comunale on nime osa, siis me ju ei tõlgi. Seega, kogu probleem taandub Comunale määratlemisele, kas tegemist liigisõna või pärisnime osaga. --Hirvelaid 26. november 2011, kell 10:12 (EET)

Võimalik, et sellele ka mingi omandiõiguse "mekk man"; munitsipaal- --Toivo 26. november 2011, kell 10:17 (EET)

Ma arvan, et Sa panid täppi. See võib tõesti nii olla, et sõna Comunale / comunale lisatakse/lisati nime juurde (või sisse) kui tegemist omavalitsusele kuuluva staadioniga. --Hirvelaid 26. november 2011, kell 10:28 (EET)

---

Kui città on eesti keeles "linn", siis kas Google eksib, kui annab mulle "linnavalitsuse" tõlkevasteks samuti città? --Hirvelaid 28. november 2011, kell 18:05 (EET)

città on eesti keeles linn; ja ka Google'i programm hakkab õiges suunas minema, kui talt küsida linna+valitsus, st, kahe sõnaga... --Toivo 28. november 2011, kell 18:12 (EET)

No teine asi kohe. Seda nippi ma ei teadnud. --Hirvelaid 28. november 2011, kell 18:39 (EET)

Tähelepanekud

Oled teinud palju kaastööd seoses Itaaliaga, aga sinu töödes kipuvad olema mõningad korduvad vead. Nimetl ei kasutata paksu kirja jaoks mitte <b> </b> vaid ''' ''' ja kaldkirja puhul mitte <i> </i> vaid '' ''. Kui paned üles pildifaile, siis kasuta eestikeelseidmalle: mitte [[File:Ponte Lodi.jpg|thumb|Sild üle [[Adda jõgi|Adda jõe]]]] või [[Image:Ponte Lodi.jpg|thumb|Sild üle [[Adda jõgi|Adda jõe]]]] vaid [[Pilt:Ponte Lodi.jpg|pisi|Sild üle [[Adda jõgi|Adda jõe]]]]. Ma tean, et ka inglise keelsed mallid töötavad (mitte küll alati) aga küsimus on põhimõttes. Edu edaspidiseks ja loodetavasti viitsid ka edaspidi nende teemadega tegeleda.--Kyng 2. detsember 2011, kell 21:55 (EET)

NB! Eestikeelne "Pilt:" ei tööta kirillitsa graafikaga, töötab ingliskeelse "fail"iga --Toivo (arutelu) 2. aprill 2012, kell 16:58 (EEST)

nt ja 'bold'i kasutamine siiski vajalik, kui võõrkeelsele sõnale tuleb lisada ülakomaga eestikeelne käändelõpp; vastasel korral kipub kogu järgnev osa kursiivi minema; inglise keele kasutamise suhtes - paar aastakümmet arvutitega suhelnud, nende "emakeeles", ja see tuleb suhteliselt automaatselt, eks ma siis püüa 'image' asemel 'pilti' kasutada, lootes, et ma teistes kohtades, kus inglise keele kasutamine on obligatoorne, hajameelsusest eestikeelseid koode kasutama ei hakka. --Toivo 2. detsember 2011, kell 22:12 (EET)

Ja ega ma seda niisama "heast peast" ka tegema hakanud, mõtlen koodide kasutamist, ikka tuginedes sellele, mida lehelt Help:Wiki markup lugesin ja teadmiseks võtsin.--Toivo 2. detsember 2011, kell 22:18 (EET)

Poolpaks'ule – pisike näidis: ülakoma ei tohiks olla kursiivis ja poolpaksus kirjas, aga on --Toivo 2. detsember 2011, kell 22:26 (EET)

Lisaks jäin mõttesse, miks speller ei märgista selliseid sõnu, nagu "Nimetl" või "Moodstates" (art Arvuti töölaud), välja ei mõelnud; kuna pikemat aega tähtede rittaseadmisega tegelenud, siis sellised asjad torkavad koheselt silma..., professionaalne kretinism? võib-olla ongi...--Toivo 2. detsember 2011, kell 22:36 (EET)

Siis peaks ka käsud "left"/"right", laius pikselites jm, eesti keelde tõlkima? --Toivo 3. detsember 2011, kell 10:56 (EET)

Ei ole siin midagi heast peast. See Help:Wiki markup on inglise keelse vikipeedia kohta. Eestikeelse versiooni kohta vaata Juhend:Spikker ja pikemalt Juhend:Lehekülje redigeerimine (seal ka see ülekoma küsimus ära näidatud). Spelleri probleemidega tuleb abi otsida ilmselt selle tarkvara tootjalt. Põhimõtteliselt peaks ka "left/right" olema eesti keeles, aga kuna mallis pole neid tõlgitud, siis tuleb neid edasi kasutada. Muide, pildimallis lisa "pisi" või "thumb" paneb pildid nii kui nii paremale, seega "right" on enamasti mõttetu lisa. Asukoha määramisel on mõte siis sees, kui soovid pildi päris kindlasti vasakule või keskele paigutada (tavaliselt seda ei tehta siiski, eriti keskele).--Kyng 3. detsember 2011, kell 15:26 (EET)

Nn "Spelleri probleemid" oli mõeldud siiski osundusena kirjavigadele eelkirjutaja tekstides..., aga, kellel neid poleks ;-) --Toivo 3. detsember 2011, kell 20:02 (EET)

Ja viimane pilt (Karl V Cognaci liiga sõja lehel) küll ise, ilma "right" käsuta, paremale ei läinud...--Toivo 3. detsember 2011, kell 20:12 (EET)

Kõik ei kasuta spellerit (ära küsi miks, sest ma ei tea). Võtsin "right"'i ära. Pilt jäi üsna paremale...--Kyng 3. detsember 2011, kell 21:12 (EET)

Algselt oli pilt vist laiem, ja mingil teadmata põhjusel tahtis olla vasemal, ning võttis esimese lause keskelt jooksma... Mingi käsu peale, kas "right" või laiuse kahandamine, läks paremale...--Toivo 3. detsember 2011, kell 21:17 (EET)

Nii novaatorlikku lähenemist, nagu hetkel ENG Wiki Sinjoriia platsil on, ei ole mina veel näinud... --Toivo 5. detsember 2011, kell 16:26 (EET)

Soovitusi

• Üldiselt jätame piltidele suuruse määramata. On parem kui see sõltub kasutaja enda soovidest

Minu puhul on pildilaius sisse jäetud tavaliselt selle lootusega, et lehel, kus see pilt ülal (st, kust selle võtnud olen), on pildi sinna asetaja lähtunud ka mingitest layout'i kaalutlustest... --Toivo 15. detsember 2011, kell 20:18 (EET)

• siselinke tuleb rohkem kasutada, ka aastaarvude ja kuupäevade puhul
• aastaarvude vahel kasutame mõttekriipsu "–", selle leiab redigeerimiskasti alt
• [[Karl V|Karl V–ga]] asemel tuleb linkida [[Karl V]]-ga

Aga üldiselt teed tänuväärset ja täitsa korraliku tööd.--WooteleF 14. detsember 2011, kell 17:49 (EET)

Thanks! "Vanasti" oli kolme liiki kriipse: nn "kuni"–kriips (kõige lühem), sidekriips (alt+0150, nt võib–olla vahel) ja mõttekriips (alt+0151 = —); ja "igiajal" oli üitsainus suur kriips ;-)

– huvitav, kas kusagil peaksid olemas olema ka piktogrammid (ikoonid), nt lahingute/merelahingute kohta, muidu muudkui lahing ja lahing...? --Toivo 14. detsember 2011, kell 18:00 (EET)

Palun selgita seda viimast asja. Mida sa silmas pead?--WooteleF 14. detsember 2011, kell 18:06 (EET)

Mingi mälupilt paber–maakaartidest, kus maismaa– ja merelahingute kohal vastavalt ristamisi mõõgad ja laevad või midagi sinnakanti... --Toivo 14. detsember 2011, kell 18:10 (EET)

Mingeid pildikesi võib leida ehk Commonsist. Antud kategoorias suht nadi valik, kuid ringi vaadates tuleb ehk paremat välja.--WooteleF 14. detsember 2011, kell 18:15 (EET)

Jah, ega ta niiviisi ka ilusam pole, lahing jääb ikka lahinguks, ikoonidega vist ei pruugi nimisõna omastavas käändes olla, kui ma ei eksi... või siis "määrida" mõõgaterad kollaseks ja koristada alt see hallus ära... --Toivo 14. detsember 2011, kell 19:00 (EET)

KIA

Vikis ei ole vist ka "KIA" (Killed in Action) artiklit/vastet? Kurb, aga tõsi... --Toivo 14. detsember 2011, kell 19:03 (EET)

Ei ole tõesti.--WooteleF 14. detsember 2011, kell 21:38 (EET)

KIAle peaks ilmselt mingid ümbersuunamisleheküljed tegema; nii et infobox'ides oleks †-märk ja nt "title" ütleks ära, et "langenud lahingus"; kusjuures "lahingus" ei ole päris täpne väljend, "action" on nii lahingu- kui sõjategevus, ja nt laevaga sõjategevuse ajalises raamistikus miinile sattunud sõjalaeva meeskond on samuti potentsiaalne KIAde loend... --Toivo 28. detsember 2011, kell 13:52 (EET)

---

Palun kirjuta täislausetega ja ära kasuta lühendeid (nt "umbes" ja "aastal" on meil kombeks välja kirjutada). --Epp 28. detsember 2011, kell 01:54 (EET)

"umbes" tekstis, seda küll, pildiallkirjana, mis peaks justkui olema lakooniline, ei ole ehk väljakirjutamine tarvilik, seda enam, et muud andmed kirjes info suhtes olulisemad; pealegi on neli "kokkuhoitud" täheruumi pildi kirjes mõnikord paigutuse suhtes küllaltki olulised, näikse minule, või eksin? --Toivo 28. detsember 2011, kell 10:34 (EET)

Reliikviad ja altar

reliikvia — Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu.
krüpt — kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks.
urikivi—altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes.
altar—algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks.
plokkaltar—üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht, liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag.
sepulchrum (sepulcrum)—pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris.
altariplaat—mensa—suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid.
superfrontale—kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal—19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena.
peaaltar—kõrgaltar—kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees.
retaabel—romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar.
altaripealmik—tsiboorium—baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar—väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti- , risti-,majakese-,jne- kujuline või omab selle säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne)vormi.
tiibaltar—kappaltar—gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks.
predella—tiibaltari alaosa, üks kolmandik altarikapi kõrgusest. Altarikapisokkel, mis on samuti kaunistatud maalide ja skulptuuridega ning sageli varustatud ka tiibadega (ustega) moodustades sel juhul kapikese reliikviate hoidmiseks.
altaripealdis—tiibaltari altarikapi kunstiliselt kaunistatud pealeehitus.
diptühhon—a) kahe poolega kokkukäiv altaripilt,
b) kahe poolega kiriklik tahvel, kuhu olid kirjutatud missal mälestatavate koguduseliikmete nimed.
triptühhon—keskaegne kapp-ehk tiibaltar, mis koosneb liikumatust keskpartiist ja kahest avatavast tiivast.Hiljem igasugune kolmeosaline maal.
polüptühhon—mitmeosaline altarimaal, tiibaltar, kus altaritiivad avanevad järguliselt, nii et altaritiibu moodustub palju.
pentaptühhon—altarimaal või altarikapp viie erineva pildipinnaga (neli tiiba ja keskkorpus), mis moodustvad sisulise terviku.
kandealtar—väike kaasaskantav (portatiivne) altar vaimulike reiside tarbeks.

Template:Infobox artwork (en, it (+) wi kompilatsioon)

"Venuse sünd"

La Naissance de Vénus
Autor	François Boucher
Loomisaeg	1754 (1754)
Loomiskoht	Elva
Kunstivool	rokokoo
Liik	maal
Tehnika	õlimaal
Žanr	aktimaal
Materjal	lõuend
Mõõdud	67,3 cm × 119,2 cm
Pealdis	tema
Omanik	Lille
Asukoht	Wallace'i kollektsioon Londonis
Koordinaadid	50° 57′ 8″ N, 1° 51′ 12″ E
Inventarinumber	P433ref —või:— P433
"Calais' kodanikud" Wikimedia Commonsis

"Venuse sünd" on

Kirillitsa

TÄHETABEL NR 1 VENE NIMEDE TRANSKRIBEERIMINE EESTI DOKUMENTIDES
Tähed	Näited, märkused
а = a	Андрианов = Andrianov, Калугин = Kalugin
б = b	Бородино = Borodino, Тобольск = Tobolsk
в = v	Волга = Volga, Вавилов = Vavilov
г = g	Григорий = Grigori, Вологда = Vologda
д = d	Дон = Don, Волгоград = Volgograd
¹е = e	(üldjuhul:) Петропавловск = Petropavlovsk, Сергей = Sergei
²е = je	(sõna algul, samuti vokaali, ь- ning ъ-märgi järel:) Егоров = Jegorov, Алексеев = Aleksejev, Васильев = Vassiljev, Подъездов = Podjezdov
¹ё = jo	(üldjuhul:) Орёл = Orjol, Ёлкин = Jolkin
²ё = o	(ж, ч, ш, щ järel:) Жёлтый = Žoltõi, Пугачёв = Pugatšov Märkus: Täht е-ga märgitud ё transkribeeritakse nagu ё
ж = ž	Жуков = Žukov, Нижний Новгород = Nižni Novgorod
з = z	Зернов = Zernov, Кутузов = Kutuzov
¹и = i	(üldjuhul:) Исаев = Issajev, Филин = Filin
²и = j	(sõna algul vokaali ees:) Иосиф = Jossif
¹ий = ii	(üldjuhul:) Новороссийск = Novorossiisk, Вий = Vii
²ий = i	(kahe- ja enamasilbilise sõna lõpul:) Горький = Gorki, Долгорукий = Dolgoruki
¹й = i	(üldjuhul:) Майоров = Maiorov, Толстой = Tolstoi
²й = j	(sõna algul vokaali ees:) Йодное = Jodnoje
к = k	Катя = Katja, Жуковский = Žukovski
л = l	Липецк = Lipetsk, Смоленск = Smolensk
м = m	Мусоргский = Mussorgski, Кострома = Kostroma
н = n	Новгород = Novgorod, Минин = Minin
о = o	Омск = Omsk, Ломоносов = Lomonossov
п = p	Павлов = Pavlov, Степан = Stepan
р = r	Руслан = Ruslan, Игорь = Igor
¹с = s	(üldjuhul:) Серов = Serov, Курск = Kursk
²с = ss	(vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel:) Писарев = Pissarev, Денис = Deniss Märkus: Liitsõnalise nime järelkomponendi algul oleva с-i võib asendada ühekordse s‑iga (Новосибирск = Novosibirsk)
т = t	Титов = Titov, Иркутск = Irkutsk
у = u	Ушаков = Ušakov, Лунин = Lunin
ф = f	Фадеев = Fadejev, Кафтанов = Kaftanov
¹х = h	(üldjuhul:) Хабаровск = Habarovsk, Архипов = Arhipov
²х = hh	(vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel:) Чехов = Tšehhov, Долгих = Dolgihh Märkus: Liitsõnalise nime järelkomponendi algul oleva х võib asendada ühekordse h-ga (Самоходов = Samohodov)
ц = ts	Цыганов = Tsõganov, Кудрявцев = Kudrjavtsev
ч = tš	Чичиков = Tšitšikov, Гатчина = Gattšina
ш = š	Шишкин = Šiškin, Пушкин = Puškin
щ = štš	Щедрин = Štšedrin, Верещагин = Vereštšagin
ъ	(jääb märkimata:) Подъячев = Podjatšev
ы = õ	Крылов = Krõlov, Мощный = Moštšnõi
¹ь	(üldjuhul jääb märkimata:) Юрьевец = Jurjevets, Тотьма = Totma <//td> td>
²ь = j	(vokaali, välja arvatud e, ё, ю, я ees:) Ильич = Iljitš, Пoчтальон = Potštaljon
э = e	Электрогорск = Elektrogorsk
ю = ju	Южно-Сахалинск = Južno-Sahhalinsk, Тютчев = Tjuttšev
я = ja	Ярославль = Jaroslavl, Брянск = Brjansk, Евгения = Jevgenija, Лидия = Lidija Märkus: Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib eesnimede lõpul и järel я asendada a-ga (Евгения = Jevgenia, Лидия = Lidia)
TÄHETABEL NR 2 VENE NIMEDE TRANSLITEREERIMINE EESTI DOKUMENTIDES
Tähed	Näited, märkused
а = a	Андрианов = Andrianov, Калинин = Kalinin
б = b	Бородино = Borodino, Тобольск = Tobol’sk
в = v	Волга = Volga, Вавилов = Vavilov
г = g	Григорий = Grigorij, Вологда = Vologda
д = d	Дон = Don, Волгоград = Volgograd
е = e	Петропавловск = Petropavlovsk, Сергей = Sergej, Егоров = Egorov, Алексеев = Alekseev, Васильев = Vasil’ev, Подъездов = Pod”ezdov
ё = ë	Орёл = Orël, Ёлкин = Ëlkin, Жёлтый = Žëltyj, Пугачёв = Pugačëv Märkus: Täht е‑ga märgitud ё transkribeeritakse vastavalt algkujule kas e või ë-ga
ж = ž	Жуков = Žukov, Нижний Новгород = Nižnij Novgorod
з = z	Зернов = Zernov, Кутузов = Kutuzov
и = i	Исаев = Isaev, Филин = Filin, Иосиф = Iosif
й = j	Майоров = Majorov, Толстой = Tolstoj, Йошкар-Ола = Joškar-Ola
к = k	Катя = Katja, Жуковский = Žukovskij
л = l	Липецк = Lipeck, Смоленск = Smolensk
м = m	Мусоргский = Musorgskij, Кострома = Kostroma
н = n	Новгород = Novgorod, Минин = Minin
о = o	Омск = Omsk, Ломоносов = Lomonosov
п = p	Павлов = Pavlov, Степан = Stepan
р = r	Руслан = Ruslan, Игорь = Igor’
с = s	Серов = Serov, Курск = Kursk, Писарев = Pisarev, Денис = Denis, Новосибирск = Novosibirsk
т = t	Титов = Titov, Иркутск = Irkutsk
у = u	Ушаков = Ušakov, Лунин = Lunin
ф = f	Фадеев = Fadeev, Кафтанов = Kaftanov
х = h	Хабаровск = Habarovsk, Архипов = Arhipov, Чехов = Čehov, Долгих = Dolgih, Самоходов = Samohodov
ц = c	Цыганов = Cyganov, Кудрявцев = Kudrjavcev
ч = č	Чичиков = Čičikov, Гатчина = Gatčina
ш = š	Шишкин = Šiškin, Пушкин = Puškin
щ = šč	Щедрин = Ščedrin, Верещагин = Vereščagin
ъ = ”	Подъячев = Pod”jačev
ы = y	Крылов = Krylov, Мощный = Moščnyj
ь = ’	Юрьевец = Jur’evec, Тотьма = Tot’ma, Ильич = Il’ič, Ильинский = Il’inskij
э = è	Электрогорск = Èlektrogorsk
ю = ju	Южно‑Сахалинск = Južno‑Sahalinsk, Тютчев = Tjutčev
я = ja	Ярославль = Jaroslavl’, Брянск = Brjansk, Мария = Marija, Евгения = Evgenija, Лидия = Lidija

Нижний Новгород = Nižnij Novgorod - Eelnevalt oli välja toodud, et kahe või enamasilbilise sõna lõpus on ий lihtsalt i. Peaks olema nagu Nižni Novgorod? - Melilac (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 17:14 (EET)

---

Materjalid, mida üles laadid on eeldatavasti autoriõigusega kaitstud ja neid ei saa niisama avalikku omandisse anda. Kui need pildid on ajutised, siis oleks kui, kui piltide juurde vastava märke teed ja litsentsi valimata jätad. 90.190.114.172 19. aprill 2012, kell 16:34 (EEST)

Pole seda litsentsi asja veel õieti selgeks saanud; arvasin lihtsalt, et XX sajandi esimesel kümnendil üllitatu ei tohiks olla kaitstud (mis on tegelikult kurb, sest et paberkandjatel info peaks säilimise huvides ikka kaitstud olema)

mismoodi see ajutise märke tegemine ja litsentsi valimatajätmine käib; viimasest saan aru --Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 16:41 (EEST)

Kas see on Johan Kõpu raamat (1925)? Autoriõigus kehtib 70 aastat pärast autori surma. Lihtsalt kirjutad juurde "ajutine" vms, muidu kardetavasti ei märgata hiljem kustutada. 90.190.114.172 19. aprill 2012, kell 16:56 (EEST)

See raamat jah, pole suutnud tuvastada esiosa "ruumilisi koordinaate", sestap olin mõneti raskustes teose sünniaja määratlemisega --Toivo (arutelu) 19. aprill 2012, kell 17:05 (EEST)

---

+ esimese lause kohta siis:

‡ Международный день защиты детей (eesti keeles Rahvusvaheline lastekaitsepäev) asutati FIDF 1949. aasta otsusega ning seda tähistati esimest korda 1950. aastal. FIFD kohta on olemas artiklid vaid RUS ja GER wikides;

‡ Lastekaitsepäeva kohta täimõõdus artiklit Wiki-dest ei leidnud; artikli alalõik on vist ainult Vietnami W-s; seega võiks ehk ka Vikis olla märgitud ära näiteks alajaotusena "Ülemaailmse laste päeva" artiklis;

‡ miks on kasutatud esimeses täpsutavas lauses seestütlevat käänet, kuidagi ei saa aru; artikkel siiski millegi kohta (vrd nt artikkel lihast↔artikkel liha kohta);

‡ sõnaühenduse "Rahvusvaheline lastepäev"

Itaalia maalikunsti koolkonnad — Écoles italiennes de peinture

Itaalia maalikunsti koolkonnad définissent les différents kunstisuunad en peinture qui se sont développés, répandus depuis leur ville d'origine et sont des termes communément admis dans les commentaires sur la production artistique de l'Italie et les écrits des historiens de l'art.

On distinguera ce classement des lääne maalikunsti suunad comme la renaissance artistique italienne, manerism, barokk, rokokoo, klassitsism, tous mouvements relatifs au style et qui se sont, eux, répandus dans toute l'Europe occidentale sans être rattachés à leur lieu d'origine (quand il existe).

Peamised koolkonnad on:

* Firenze koolkond Filippo Brunelleschi Donatello Michelangelo Fra Angelico Botticelli Lippi Masolino Masaccio	* Ferrare koolkond	*Lombardia koolkond	* Mantova koolkond	* Forlì koolkond Melozzo da Forlì	* Lucca koolkond
* Venezia koolkond Rosalba Carriera	* Rooma koolkond	* Génova koolkond	* Crémona koolkond	* Umbria koolkond Ottaviano Nelli (1375 - 1444) Benedetto Bonfigli (1420 - 1496) Giovanni Boccati (dit Boccati da Camerino) (1420 - v. 1480) Niccolò Alunno (1430 – 1502) Pier Antonio Mezzastris ( c.1430 - c. 1506) Melozzo da Forli (1438 - 1494) Luca Signorelli (1441-1523) Pietro Perugino Giannicola di Paolo (vers 1460 - 1544) Timoteo Viti (1469-1523) Bernardino Mezzastris (première moitié du Mall:XVIe siècle), probablement le fils de Pier Antonio Mezzastris	* Piemonte koolkond
* Verona koolkond	* Siena koolkond	* Parma koolkond	* Bologna koolkond	* Napoli koolkond Giovanna Garzoni

Certaines sont regroupées dans les Giotto koolkonnad par l'influence du peintre du Trecento, Giotto di Bondone :

• Rimini koolkond
• Umbria koolkond
• Forlì koolkond
• Rooma koolkond
• Napoli koolkond
• Põhja koolkond

---

Palun ära pane tõlkimata teksti artiklina üles. Tee oma alamlehel. --Epp 9. mai 2012, kell 16:10 (EEST)

Teisaldasin: Kasutaja:Pietade/Cinquecento. --Epp 9. mai 2012, kell 16:28 (EEST)

Tõesti, palun ära pane pooleldi tõlkimata artiklit avalikku artikliruumi. Võid teha ju nii, et varjad tõlkimata teksti, kasutades vastavaid HTMLi tage.--Morel (arutelu) 9. mai 2012, kell 23:27 (EEST)

Teisaldasin uuesti. Palun ära tee nii. --Epp 9. mai 2012, kell 23:55 (EEST)

SORRY!

Ööülesanded

Kunagi ülikooli osakonnas töötades valmis veebileht, millel umbes aasta oli pealkirjaks: "Osakonna õppejõudude ööülesanded"; kulus umbes aasta, enne kui märgati, et korrektsem oleks: "... tööülesanded", mitte et neil ööülesandeid polnuks, aga ikkagi..., thanks, Morel --Toivo (arutelu) 27. mai 2012, kell 19:26 (EEST)

---

Kui Sa arutelusid sodid mingite kastidega, ei saa pärast seda enam sinna midagi juurde kirjutada. Kirjutasin valmis, aga uuesti ei viitsi. Mul puudub huvi näitlejate elulugusid otsima hakata. Kui esimeses lauses on väide, mille täpsustuseks hiljem midagi ei leia, tekib kahtlus. Info inimese kohta kirjutagi artiklisse, mitte kasti. --Epp 5. juuni 2012, kell 13:05 (EEST)

Kas pean siis võtma teadmiseks, et kui ingliskeelse ja venekeelse Wiki esilauses ja infoboxis on mõlemas märgitud tegevusalana "laulja", siis tuleb seda ilmtingimata üle kontrollida; käesolev "arutelu" laulja teemal ei ole mo meelest konstruktiivne, ajal on ka märksa kasulikumaid/meeldivamaid kasutus/rakendusalasid --Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 15:59 (EEST)

Ei teadnudki, et HTML koodi kasutamine on "sodimine" (stricty speaking, ülekaalukamalt suuremat osa netis ülalolevaist lehtedest hoiab koos nimetatud kood); ja "div" kasti alla saab alati kirjutada, näiteks:

div align="left"

---

kas kasutades nelja järjestikust kriipsu, nagu üleval

div align="left"

võis siis kasutades sundreavahetuse käsku: <br />

kui sa sedasama lehekülge vaatad, on siin kastid lubatud piirest väljas. Ja div-e on üldjuhul parem üldse mitte kasutada. Asi selles, et kui need siis kuskil lõpetamata jätta või ülearune lõpetus tuleb, võib kogu lehekülje paigutus metsas olla (ja kui siis veel mallides midagi päris täpselt korras pole, ei pruugi lõpuks enam üldse aru saada, mis ja kus valesti on. -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 14:09 (EEST)

ülemine "kast" on lihtsalt endale meeldetuletuseks; ja ega's ma neid märkhaaval käsitsi tipi, ikka mingi välise programmiga (lõpetusmärgi ärajätmise "võlud" on mus juba 90ndate alguspoolest ähvardavalt meeles — kui ikka valgete tähtedega sinisel ekraanil TeX programmiga ("Akadeemia" toimetuses oli see kasutusel) mingi lõpetusmärgend ära ununeb, siis võib terve öö olla "meeldivalt" täidetud selle koha otsimisega...)--Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 14:16 (EEST)

ja div-id on ikka kohati väga vajalikud, nt ühel oma lehtedest, mida peamiselt div-id ja css ülal hoiavad on selline kena asi, nagu Skype'i link — tuleb välja, et nad on lisanud sinna 1×1px täpi, mida saab peita ainult selliselt, et "sõidutad" selle negatiivse left-margin-iga ekraanilt välja...--Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 14:29 (EEST)

Tuligi välja, et IE-s oli käesolev lk paigast ära, parandasin; samas ei mõista, miks IE ei näita nt lehel Face Off (Halvale teele") inglisekeelsele vikile juhatava lingi taga märki; on vaid tühik, ja siis lõpetav sulg...; samasse kanti ka see, et IE-s ei ole mingit võimalust ülemise reklaamikasti (kui see seal parajasti juhtub olema) eemaldamiseks (kõik ikka vist selle nimel, et IE kiiremini haituks) --Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 14:45 (EEST)

Siinne aruteluleht ei ole mitte ainult IE-ga paigast ära, vaid ka FX-iga -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 15:22 (EEST)

Võtsin keskelt kolm u 300px laiust kõrvuti olevat tabelit oma arvutisse — kas niivisii on parem? --Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 15:46 (EEST)

Ma ei viitsi uurida, aga ilmselt oli probleemiks siin ikka ja jälle DIV ehk siis see koht, kus on style="width:35%; -- Ahsoous 5. juuni 2012, kell 16:19 (EEST)

vaatasin, div-id on ülal kenasti nested, jätan oma mugavuse pärast kasti üles (ilma width määratluseta); võib-olla asi selles, et "kastis" kaks H5 pealkirja, kuigi vaevalt; samas ei saa ma jätkuvalt aru, miks jooksevad Operas listid (ul ja ol) vasakule pandud piltide peale; IE-s ja FF-s vist enam ei jookse; mõneti häiriv, ja brauserit ei taha ka vahetada, harjumuste orjus...--Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 16:38 (EEST)

ses ülemises kastis on 99,99% need asjad, mis mulle endale parajasti vajalikud; osalt saab ka tõdemuste võrra rikkamaks, täna nt jõudsin vist sammukese võrra lähemale, miks V-koodid ei armasta (vähemalt mõningate brauserite puhul) lehe alguses vasemale joondatud graafikat

ja Aaronit nimetab esilauses (ja infokastis) "lauljaks" nt ka inglise Wiki; arvata on, et nii noorelt alustanu ka laulis ja kindasti on seda kusagil ka pikemalt kirjeldatud, endal pole hetkel aega --Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 13:34 (EEST)

He is a fan of the band Korn. He even acted in their music video for "Thoughtless."

Olyphanti juurde oli esilõiku ingliskeelne osa jäetud selle mõttega, et see tasapisi eestkeelseks teha; paljusid seal toodud filme olen ise näinud, nende olemasolu/kajastuse kohta eestikeelses Vikis küll nii teadlik pole, et need koheselt sisse panna; "Visa hing" ja "Kadunud 60 sekundiga", "Visa hing 4" on aga originaalis ju hoopis Live Free or Die Hard, jne --Toivo (arutelu) 5. juuni 2012, kell 13:48 (EEST)

Images

Seda toiduainena kasutamise pilti pole vist enam tarvis. Kustutan? Pikne 11. juuni 2012, kell 10:43 (EEST)

Jumalast õige, muidu keegi saab veel ehk valesti aru ja hakkab toiduainena tarvitama (tegelikult oleks/jääks vist "Konsu.." nimeline toidupood süüdi, aga, nujah ;—E --Toivo (arutelu) 11. juuni 2012, kell 13:36 (EEST)

---

Need kenad pildid vanematest linnahoonetest (v.a Maarjamõisa polikliinik) võiksid laadida Commonsisse. Siis saab neid kasutada ka võõrkeelsetes Vikipeediates. Samuti on sealse kategooriate süsteemi abil pilte kergem leida. Ja lisaks saab Commonsi kohandatud üleslaadimi vormi (link siinsel üleslaadimislehel) kasutades lisada pildi juurde kultuurimälestise registrinumbri, mille abil saab pilte lisaks leida ka kultuurimälestiste andmebaasi kaudu. (Samuti saab Commonsis üles laadida kuni kümme pilti korraga.)

võtan teadmiseks

Mõned su pildid on peaaegu samasugused. Sarnaseid pilte iseenesest võib olla, rääkimata piltidest, mille erinevad kasutajad on sama koha pealt teinud, aga et teistel oleks paljude (varasemate ja hilisemate) sama hoonet kujutavate piltide seast kergem valida, võiksid ehk siiski valiku ära teha oma arvutis enne üleslaadimist? Pikne 15. juuni 2012, kell 14:19 (EEST)

Pildid tähiseks u 4 ööpäeva magamata inimese aeglasele kulgemisele MM polikliiniku suunas (abi saama, mida ka sain), juhtusid olema kaaslasteks päikepaiste ja fotokas; "Tartu Veski", mille veokitel kena kiri "Tartu Mill" — tuli meelde see üleleierdatud õhkulastud viljasalve pilt (praegune, õhkulaskmata versioon märksa kenam);

palju suhteliselt sarnaseid rakursse — "oma silm on kuningas" versus "palju silmi on kuningriik"

vajavad töötlemist, aka, pildilikumaks muutmist — täiesti nõus, hetkel on endal küll selline periood, et aega peaaegu polegi (nt MHGümn-st lõigata mingi osa infoboxi); rumal mina, kui oleksin teadnud, et varjus passiv tume kuju on Monument (mitte mõni pervar, näiteks), siis oleksin lähemale läinud... --Toivo (arutelu) 15. juuni 2012, kell 15:28 (EEST)

Puhkeolekus on need inimloomingu saavutused sügavamal vees

Mis tuletas meelde, "kui hea on ikka elada vabal maal" — kui 1980-ndate alul Sevastoopolis vees hulpivaid musti asjandusi pildistasin, siis olin filmist ikka kibekähku ilma (no kost mina, va harimatu mats, pidin teadma, et need tuumaallveelaevad on...) ;–F --Toivo (arutelu) 15. juuni 2012, kell 15:38 (EEST)

Ja, tekitas küsimuse, kas juhtumisi peale sattuvate sõidukite registreerimisnumbrid tuleb loetamatuks teha või ei? --Toivo (arutelu) 15. juuni 2012, kell 15:52 (EEST)

Intuitiivselt pakuksin, et sel pole erilist tähtust, kuna registrimärgil olev number on raskesti isikustatav. Aga seadusest tulenevalt (pikemalt siin) vist saab numbri eemaldamist nõuda, seda on tehtud näiteks siin. Pikne 15. juuni 2012, kell 16:18 (EEST)

Arvatavasti on mõttekam kohe alguses nr-d jms eemaldada, lihtsam kui nt (§)käsu korras seda X aasta pärast sunniviisiliselt teha...

U F O

Täpid taevas

Vaatan ja mõtlen – keda/mida peaksid tähendama hall ja must täpp sinises taevas Töötukassa katuse kohal... --Toivo (arutelu) 15. juuni 2012, kell 19:13 (EEST)

Pildilitsentsid

Pildid TartuVeski 7340.JPG ja Tootukassa-tartu-vaksali.jpg on jäänud litsentsita. Palun redigeeri nende piltide lehekülgi ja lisa mõni. Kui see muidu selge pole, nagu malli "Oma" või "AO-ise" kasutamise puhul, kirjuta ka juurde, et oled autor. Pikne 2. august 2012, kell 12:03 (EEST)

Tegin esmalt png-deks (huvitav, kas png tähendab lahtikirjutatult portable network graphics või hoopistükis "Papua New Guinea"-d ...) ja siis lisasin "edit"-iga "AO-ISE", lootuses et niiviisi on korrektne...
töötukassa kohal olevate täppide olemus jääbki tabamata, objektiivist see ei olenenud, sest eelnevatel-järgnevatel piltadel täppe pole...--Toivo (arutelu) 2. august 2012, kell 13:04 (EEST)

Fotode jaoks kasutatakse tavaliselt JPG-d. Või kui siiski PNG, kas siis teises vormingus duplikaat tuleks asendada ja kustutada? Või leiavad mõlemas vormingus duplikaadid põhjendatult Vikipeedias erisugust kasutust? Pikne 4. august 2012, kell 15:39 (EEST)

Selle peale, et AO-ISE või mis see nyyd oligi, saab lisada läbi "Redigeeri" vahekaardi, tulin alles pärast seda, kui olin png-d üles laadinud – seega on hiljem üleslaaditud suht-kasutud ruumihõivajad; kas jpg eraldusvõimel on ka mingi ettekirjutus, mida järgima peaks?--Toivo (arutelu) 4. august 2012, kell 17:32 (EEST)

Lisaks, tarkvara ühes graafilise kasutajaliidesega on üldjuhul autoriõigusega kaitstud ja selle kuvatõmmiseid ei saa luba küsimata vaba litsentsi all avaldada. Pikne 4. august 2012, kell 15:39 (EEST)

Selle üle mõtlesin ka ise, enne üleslaadimist; tegemist on mingi 3:4 viiuli vms kujutisega, mis kuvandub kõigi FTA raadio-programmide taustaks; tegemist on FTA vastuvõtja poolt kuvatavaga ja kui võtta malli nt ENG Wi lehel kuvatud installi menüüst, siis, eeldasin, et tegemist ühe ja sellesama "tahuka" erinevate külgedega...--Toivo (arutelu) 4. august 2012, kell 17:32 (EEST)

Ma pole eriti kursis, aga mõne megapiksli suurused või ka paarikümne megapiksli suurused JPG-fotod (nagu nad fotoaparaadist tavasätete juures välja tulevad?) vist probleeme tekitada ei tohiks ja eraldusvõimet vähendada pole tarvis. Midagi on selle kohta kirjas siin.

Thnks!

Selle installimenüü juures toodud pilt ei tundu samuti olevat õige litsentsiga, kui üleslaadija just tarkvara (ja liidese) autor pole, mis on vähetõenäoline. Pikne 4. august 2012, kell 20:30 (EEST)

Võtsin maha; mingil ajal panen ehk Vaksali tn hoone kohal oleva punkti asemele (vt ülal paremal, "Täpid taevas"), küsimus ainult selles, kuma, tumedama või heledama... või siis mõlemad, allkirjaks umbes: "Signaalide edastajad/vastuvõtjad Tartu taevas", igati legaalne... ;-)P ; --Toivo (arutelu) 4. august 2012, kell 20:42 (EEST)

Ware

• ware¹ [wɛ:]

■ noun

 1 ▶ pottery, typically that of a specified type. ▶manufactured articles of a specified type.

 2 ▶ (wares) articles offered for sale.

 Origin 

OE waru 'commodities', of Gmc origin, perh. the same word as Scots ware 'cautiousness', with the sense 'object of care'; related to ware³.

• ware² [wɛ:]

(also 'ware)

■ verb beware (used as a warning cry).

 Origin 

OE warian 'be on one's guard', from a Gmc base meaning 'observe, take care'.

• ware³ [wɛ:]

■ adjective archaic aware.

 Origin 

OE wær, from the Gmc base of ware².

• -ware [wɛ:]

■ combining form

 1 ▶ denoting articles made of ceramic or used in cooking and serving food: tableware.

 2 ▶ denoting a kind of software: groupware.

Märkus

Aruteludes püüa ennast paremini väljendada. Sageli on Su lausetest raske aru saada, et mida Sa öelda tahad (keeleliselt ja stiililiselt vigased). Kui Sa oma seisukohti arusaadavamalt väljendad, on märksa suurem lootus, et kaastöölised nii kiiresti ei ägestu--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2012, kell 23:42 (EEST)

Jahh! --Toivo (arutelu) 6. august 2012, kell 23:54 (EEST)

Aga ole hea ja tee siis ka seda. Ilmselt sinu poolt arutelulehtedele kirjutatud lausetest saad üksnes sina täielikult aru, kõik ülejäänud aga lihtsalt ignoreerivad seda, sest see tundub tõesti enamasti lihtsalt sonimine olevat. -- Ahsoous 7. august 2012, kell 00:24 (EEST)

---

"Asula ja vald" kirjuta ainult siis, kui vallas on ainult üks asula. Pealkirjas kasuta sõna "vald". Andres (arutelu) 2. september 2012, kell 09:26 (EEST)

Eks ma püüa; kui kirjutama hakkasin, oli Lux. prov. alapealkirjaks Luxembourg'i provintsi linnad ja vallad, 38 "ühikut"; samas pole senini "jälile saanud", kuidas peaks kirjutama eestikeelses Vikis, et omakeelne nimetus "gaumais"' keeles, keel on olemas, lorraini keel, näiteks, on lorääni keel — selle loogika järgi siis gomee keel...? või siis "lihtsalt" gaumais' keel...--Toivo (arutelu) 2. september 2012, kell 12:16 (EEST)

Lorrain on Lorraine'i murre.

Gaumais võiks siis olla Gaume'i murre. Andres (arutelu) 2. september 2012, kell 13:04 (EEST)

OK! --Toivo (arutelu) 2. september 2012, kell 13:07 (EEST)

Seni on asulate artiklites esimene lause vormistatud nii, et haldusüksused antakse järjekorras suuremalt väiksemale (riik> provits> vald). Vikipeedia ühtluse mõttes oleks seda traditsiooni kena jätkata.--Metsavend 13. september 2012, kell 16:38 (EEST)

OK, teen viimased "osavallad" ümber, st, esilause --Toivo (arutelu) 13. september 2012, kell 16:40 (EEST)

OK, thanks--Toivo (arutelu) 13. september 2012, kell 16:43 (EEST)

Kasutaja alamlehed

Muidu tore, et aitad, aga ehk jätad siiski teiste kasutajate isiklikud alamlehed puutumata. Adeliine 1. oktoober 2012, kell 02:36 (EEST)

pisi|link=Hainaut
Adeliine, näiteks artikkel Hainaut – div abil liigendamine ei ole konkreetsel juhul õigustatud, sest et nt Opera kuvas on loendite mõlemad punktid vasemas veerus, üksteise peal--Pietadè (arutelu) 5. jaanuar 2013, kell 11:44 (EET)

Sulgudega pealkirjad

Kui paned sulgudega pealkirja (nt Forest (Brüssel)), siis peaksid hoolitsema ka selle eest, et ilma sulgudeta pealkirjaga lehekülg (ehk siis Forest) oleks olemas ja sealt läheks link sulgudega variandile. Mõnikord võib-olla pole ka üldse vajadust sulgudes täpsustuse järele. --Epp 5. jaanuar 2013, kell 07:46 (EET)

Castel Sant'Angelo

Tere! Kuna tegeled Itaaliaga, ehk oskad anda nõu, milline nimekuju jätta Castel Sant'Angelole http://it.wikipedia.org/wiki/Castel_Sant%27Angelo? Kas Castel Sant'Angelo kindlus või Sant'Angelo kindlus? Paljudes keeltes on see hoopis ümber tõlgitud Püha Ingli kindlusena, kuid minu meelest eesti keeles tõlkevormi ei kasutata! Kalev Kask

"Hadrianuse mausoleumi kasutati 6.–16. saj. kindlusena (Castel Sant'Angelo)." — ütleb Antiigileksikon (lk 489); sõna Castel = Castellum (kastell) tähendab juba ise kindlust; mina jäljendaksin en wi-t ("Castel Sant'Angelo" – art põhipealkiri, ja siis tekst: Hadrianuse mausoleum, tuntud ka kui Castel Sant'Angelo (itaalia keeles Püha ingli kindlus), Mole Adrianorum või Castellum Crescentizi X-XII saj) --Pietadè (arutelu) 30. jaanuar 2013, kell 14:30 (EET)

viited unistuste kiirustele

Kui juba huvitavate kerekujuga jahtidele viitamiseks läks, siis ehk on Vlad Murnikovi projektide kiikamine lõbus:

• http://www.mxspeeddream.com/megadream.html
• http://www.speeddream.org/site/index.html

suwa 13. märts 2013, kell 15:02 (EET)

Haldusüksuste infokastid

Suured tänud soovituste eest. Ma tean, et need numbrid pole eriti ilusad, kuid on kaks nüanssi millest tahaksin kirjutada. Esiteks ma elan ise juba kolmandat aastat prantsusmaal ja siin on departemangu number võrdne tema nimega. Seega arvan, et selline asetus on igati kohane. Kuid seda ainult departemangude puhul. Näiteks vaadake ka seda lehte, mis on ju ka prantslaste enda koostatud Oksitaani. Teiseks ma tean, et valdade puhul peab midagi uut välja kombineerima. Nimelt ei kasutata valdade puhul insee koodi. Nende puhul on tähtsaim posti indeks. See on minu arvates mitte midagi ütlev ja seega arvan, et päisesse jääks ainult valla nimi. Kuna ma pole eriti taibukas tabelite tegemises, siis see võtab mul natuke aega ja ma katsun uurida seda teie poolt pakutud näidet. Tänud ja edu toimetamisel. Egon (arutelu) 15. märts 2013, kell 15:13 (EET)

Üks võimalus on panna infoboxi päisesse nt kujul: "nimi = Alpes-de-Haute-Provence'i departemang (04)", st, number otse nime järele, sulgudes, ja pisemas kirjas (04) (=<small>(04)</small>) --Pietadè (arutelu) 15. märts 2013, kell 15:35 (EET)

Fair use

Ekraanipildid, logod, kaanepildid jne, mis inglise vikis on kasutusel fair use põhimõttel, ei ole meil lubatud, palun ära neid üles laadi. Adeliine 17. märts 2013, kell 14:45 (EET)

OK!--Pietadè (arutelu) 17. märts 2013, kell 14:48 (EET)

Ole hea ja ära laadi siia üles Itaalia vappide pilte. Neid tohib üldiselt kasutada üksnes mittekommertslikel eesmärkidel ja see tähendab, et nende piltide koht ei ole eestikeelses vikipeedias ja ka mitte commonsis. -- Ahsoous (arutelu) 18. märts 2013, kell 10:14 (EET)

Kurb!--Pietadè (arutelu) 18. märts 2013, kell 10:23 (EET)

Tegelt jah, on küll kahju. Ma ise olen ka jõudnud päris paljudel pukudel arusaamisele, et mediawiki litsentsipoliitika on teinekord takistav. -- Ahsoous (arutelu) 18. märts 2013, kell 12:01 (EET)

Vald ja asula

Meil on kombeks teha asulast ja vallast eraldi artiklid. Palun järgi seda tava. --Mona 29. märts 2013, kell 20:06 (EET)

Heuvellandi vald

Tegid artiklid Heuvelland ja Heuvellandi vald. Minu arvates peaks emb-kumb neist artiklitest olema ümbersuunamine teisele, aga ma ei tea, kumb peaks olema põhiartikkel. Mõtle ja paranda. Taivo 9. aprill 2013, kell 12:10 (EEST)

mo meelest peaks olema põhiartikkel Heuvelland ja Heuvellandi vald tuleks esmalt kustutada, pärast mida on võimalik teha ümbersuunamine (minul puuduvad sellisteks tegevusteks volitused) --Pietadè (arutelu) 9. aprill 2013, kell 12:22 (EEST)

Oi, ma tegin vastupidi, et valdade artiklite pealkirjad oleksid sarnased.

Sobib kenasti, mu meelest--Pietadè (arutelu) 9. aprill 2013, kell 12:38 (EEST)

Kustutamist siin tarvis polnud. Andres (arutelu) 9. aprill 2013, kell 12:32 (EEST)

Lingid

Kui Sa teed sulgudega pealkirja, hoolitse palun selle eest, et ilma sulgudeta pealkirjaga artiklist läheks sinna link. --Epp 26. aprill 2013, kell 00:00 (EEST)

Ka redigeerimisvaates peab tekst olema inimkeelne (ja eestikeelne). --Epp 26. aprill 2013, kell 00:03 (EEST)

Piltide info

Palun ole piltidele päritolu- ja kasutusinfo lisamisel täpsem. Vaata, kuidas ma vormistasin Pilt:NuraghE.jpg. Tuleb märkida see litsents, mille all pilt avaldati, ja lisada link originaalile. Et ei peaks hakkama tegema detektiivitööd, et kasutustingimusi leida. Adeliine 3. mai 2013, kell 21:09 (EEST)

Tegelikult on see pilt juba ka Commonsis olemas, avaliku omandi pilte transporditakse erinevatest vikidest Commonsisse ümber. Seega pole tarvis selliseid eesti vikisse laadida. Adeliine 3. mai 2013, kell 21:12 (EEST)

Püüan paranduda; minu mäletamist mööda esimesel katsel see pilt vikis siiski ei kuvanud. --Pietadè (arutelu) 3. mai 2013, kell 21:56 (EEST)

Kui kirjutad pildi kirjeldusse, kust selle võtsid, siis pane link pildilehele, mitte artiklile, sest artiklist võidakse pilt igal hetkel eemaldada. Aga nagu ma juba kirjutasin, avaliku omandi pilte pole mõtet eesti vikisse laadida. Kas oota, kuni keegi selle Commonsisse laadib, või laadi ise Commonsisse. Adeliine 25. juuni 2013, kell 01:40 (EEST)

Kohanimed

Kohanimesid saad kontrollida siit. --Epp 14. juuli 2013, kell 17:10 (EEST)

Üks asi on kontrollimine KNABist, teine asi see, kui ruttu parandused sinna sisse viiakse, + suveaeg (vt nt Orobia (+ Orobia Alpid, mitte "Orobie Alpid"), Ponza (comune, saar ja saarestik) jne)--Pietadè (arutelu) 14. juuli 2013, kell 17:20 (EEST)

Fireze kunstiakadeemia

Ma ei tea, kas Sa minuga nõustud, aga minu meelest on Firenze kunstiakadeemia selles mõttes tüüpiline akadeemia, kus lisaks kunsti õpetamisele ja edendamisele, valitakse väärikamaid kunstnikke akadeemia liikmeteks (akadeemikuteks). Itaaliakeelses artiklis on sellest ka napisõnaliselt juttu. Kammisin nende kodulehe läbi, seal liikmete nimekirju ega vastavat teemat ei leidnud. Sa oled ka seda lehte uurinud, vahest see teema siiski on kuskil kajastamist leidnud? --Hirvelaid (arutelu) 31. juuli 2013, kell 12:07 (EEST)

Accademia di belle arti di Firenze lehe kolmas välislink juhatab akadeemikute nimekirjadeni --Pietadè 31. juuli 2013, kell 12:20 (EEST)

Ongi. Tänan abi eest! --Hirvelaid (arutelu) 31. juuli 2013, kell 12:25 (EEST)

Keeleabi küsimine

Inglise keelt Sa tunned vist pareminigi kui itaaliat? Seetõttu riskin küsida keeleabi:
Kuidas eesti keelde panna väljendid: extending people's lives ja improving people's lives?
Lause, milles nad koos esinevad kõlab nii: "The practical applications include medicine, since doctors and health services have to weigh extending people's lives against improving people's lives, and climate change, because it will kill millions of people." See lause asub alapeatükis Research siin: [[2]]. --Hirvelaid (arutelu) 13. august 2013, kell 14:50 (EEST)

peaks olema, umbes: "... kuna arstid ja tervishoiuteenuse osutajad peavad kaaluma (või panema kaalukausile vms) inimeste elu[ea] pikendamise ja nende elu parendamise vahel..."

Sellest jutust peaks tegema ühe normaalse eestikeelse lause, mitte sõnu ükshaaval tõlkima. --Epp 13. august 2013, kell 15:13 (EEST)

Just see mul plaanis ongi. Aga need kaks segast väljendit ei lasknud seda teha. Eeldasin, et need kaks väljendit peaksid vastanduma (eetiline kaalumine kas teha nii või naa), aga "eluea pikendamine" ja "elujärje parandamine" on nagu ühesuunalised näitajad. Ja sellisel juhul ma lause mõttele pihta ei saa. Kahjuks.

Aga aitäh Sulle kiire abi eest! Eks ma mõtlen midagi välja. --Hirvelaid (arutelu) 13. august 2013, kell 15:38 (EEST)

elu (eluea) pikendamine ja elu (tervise) parendamine — ühesuunalised ent mitte ühesed, ehk —Pietadè 13. august 2013, kell 15:47 (EEST)

Ma sain aru, et pole mõtet selle ühe lause juurde kinni jääda. Küll ma internetist leian veel materjali. Üks huvitav asi aga: keegi samanimeline (John Broome) teeb improving people's lives-i müües kõva äri. [[3]]. --Hirvelaid (arutelu) 13. august 2013, kell 16:17 (EEST)

Lahendus on käes: need väljendid vastanduvad küll – eluea pikendamine neelab täiendavalt ressursse, seetõttu jääb elujärje parandamiseks (tervishoiuteenuse kvaliteet ja kättesaadavus) ressursse selle võrra vähemaks. --Hirvelaid (arutelu) 13. august 2013, kell 17:29 (EEST)

Asi on selles, et elujärje parandamine kipub kaasa tooma kliimamuutuse. Andres (arutelu) 13. august 2013, kell 17:33 (EEST)

Kas theory of rational decision võib tõlkida "ratsionaalse otsuse teooria", või on kasutusel mõni teine vaste? ( [[4]]).i --Hirvelaid (arutelu) 13. august 2013, kell 18:06 (EEST)

Ratsionaalse(te) otsus(tus)(t)e teooria ¶ Pietadè 13. august 2013, kell 18:35 (EEST)

Väga sarnane sellega: Ratsionaalse valiku teooria --Hirvelaid (arutelu) 13. august 2013, kell 19:21 (EEST)

Kas tegemist pole siiski mitte: theory of rational decision(-) making?
'otsus(t)us' ja 'valik' pole ühetähenduslikud,
ja suuresti oleneb kontekstist
Ilmselt on Andres siinkohal pädevam ¶ Pietadè 13. august 2013, kell 19:58 (EEST)

---

Kuidas tõlgiksid emakeelde sellise pühenduse (Kahn Komendandile):
To August
whose genius has made my buildigs his buildings and are the very ones that have wonder about them
Louis I. Kahn
--Hirvelaid (arutelu) 6. oktoober 2013, kell 10:25 (EEST)

Mu meelest seda üks ühele tõlkida ei saa; lihtsalt ümberjutustada, avaldas tunnustust +
kenasti sõnastatud pühendus ja tõlkimisega saab selle vaid ära rikkuda
– Pietadè 6. oktoober 2013, kell 11:58 (EEST)

Selles raamatus [[5]] on see pühendus rõhutatult paigutatud eraldi lehele. Kui Sa peaksid selle raamatu tõlkima, siis pole pääsu ka selle pühenduse tõlkimisest. Eks ole? --Hirvelaid (arutelu) 6. oktoober 2013, kell 12:54 (EEST)

Filmid

Palun tee filmide puhul nii. Tee ümbersuunamine originaalnimekujult. Ja kui on sulgudes täpsustus, siis peab ka olema link ilma täpsustuseta lehelt. Ja palun pane ka Filmide loendisse. Meil puudub konsensus loendi vajalikkuse kohta, aga seniajani on kõik filmid seal sees. Andres (arutelu) 15. august 2013, kell 09:06 (EEST)

Loendi suhtes: jõed, järved jms - neid ei tule juurde; nt IMDb-s on aga juba nii palju ühikuid ja arv kasvab, ja kui oletada, et need mingil ajal vikipeedistuvud, ja veel igas keeles vikidesse..., siis kipub koondloendi mõte justkui kaduma (kas on nt ka selline loend à la: "kogu maailma elusolendid"?) —Pietadè 15. august 2013, kell 09:26 (EEST)

Olgu, see loend on minu isiklik kiiks, aga palun teisi asju arvesta. Ma teeks ise need asjad ära, aga ma ei jõua. Andres (arutelu) 15. august 2013, kell 09:32 (EEST)

Eks ma püüa —Pietadè 15. august 2013, kell 09:35 (EEST)

Cameo roll

Kas ingliskeelset väljendit "cameo role" saame eesti keele tõlkida "cameo roll"? --Hirvelaid (arutelu) 14. september 2013, kell 13:17 (EEST)

cameo tõlkevasteks (ENG > EST) annab mu arvuti: "kamee, tegelase põgus ilmumine, episood";
ENG -> FRA annab cameo role-i vasteks: "petit rôle, rôle secondaire", mis saksa keeles peaks olema: "Cameo Auftritt, kleine unbedeutende Szene in der ein berühmter Schauspieler durchs Bild in einem ansonsten mit unbekannten Schauspielern besetzter Film läuft "
"Cameo appearance'i" aka cameo role'i kohta on inglisvikis artikkel;
kuulsa näitleja põgus ilmumine vähemkuulsate seltskonda laval (breve apparizione di attore famoso in un film con attori meno noti – short (often one-scene) appearance by a well-known actor in a film with lesser known actors )
ehk siis lühidalt: eesti keeles selle kohta väljendit minu teada pole, nii et hoobilt ei oska pakkuda, kuis kõige parem oleks. – Pietadè 14. september 2013, kell 14:36 (EEST)

Jah, mind huvitaski ""cameo" "kuulsa näitleja põgusa ilmumise" vastena. Oletame, et seda sõna eesti keeles ei kasutata. Kuid kas siis keeleliselt on vale, kui ma kasutan väljendit "cameo roll" selles tähenduses? Ühesõnaga võõrsõna panen kursiivi. --Hirvelaid (arutelu) 14. september 2013, kell 15:17 (EEST)

Arvatavasti on lähim võimalus öelda: "episoodiline roll" ja loota, et lugeja IQ töötleb saadava teabe (autori poolt soovitud) konteksti, seda enam, et tavaliselt on (Vikis) see esineja ka lingitud;
kuna näiteks "Festart"i s-rmt annab cameo vasteks üheselt "kamee, tegelase põgus ilmumine, episood", siis ei näi ühend "cameo roll" sobivat, minu arvates (võib-olla nt sajandi pärast sobib). – Pietadè 14. september 2013, kell 15:35 (EEST)

Olgu, ootan siis sada aastat.

Aga kui ma näen vene keeles filmi kirjelduses osatäitjäte loetelus mõne osatäitja kohta selgituseks lakoonilist "камео", siis tekib soov, et ka eesti keeles oleks kasutusel "cameo role"i ilus lühikene vaste. --Hirvelaid (arutelu) 14. september 2013, kell 16:04 (EEST)

Kui võõrsõnana kasutada, siis oleks õige öelda cameo-roll või lihtsalt cameo. Õigekeelsusreeglid ei takista tsitaatsõnade kasutamist tekstis. Arvan, et kui tekstist on oluline rõhutada kuulsa tegelase põgusat ilmumist, siis võikski kasutada võõrsõna. "Episoodiline roll", "pisiroll" ei anna tähendust edasi, sest see tähendab mistahes tegelase põgusat etteastet. Samas on muidugi eestikeelsem kasutada eesti sõnu. --Cumbril (arutelu) 14. september 2013, kell 18:10 (EEST)

Just seda ma tahtsingi kuulda. Tänan lahenduse eest! --Hirvelaid (arutelu) 14. september 2013, kell 18:47 (EEST)

---

Teisaldus

Miks sa artikleid kohe soovitud pealkirja alla ei tee? Suunamise tekitamiseks iseenesest pole tarvis teisaldada. Mitte et see suur probleem oleks, aga minu meelest sa koormad tarbetult teisaldamislogi. Pikne 30. oktoober 2013, kell 12:28 (EET)

Alul tegin neid ilma "vald" ripatsita (mu meelest märksa kenam; + miks peaks 8000+ korda kirjutama välja pikakujuliselt, kui saaks öelda ära ühes kohas, ühe korra), siis hakkas Andres neid teisaldama (16 000+ hakatuseks ikka lihtsam teha kui 8000+) ja nüüd mõtlesin, et "kirik keset küla";
samas, ega neid ITA comune-sid ühe eestikeelse sõnaga edasi anda saagi (nt võib olla 500+ elanikuga comune, millel õigus kasutada tiitlit "linn", nt kas Rooma linnapea korrektne nimetus peaks siis olema "Rooma vallavanem", jne)
teisaldamislogist — egas mul kogu aeg ka nõnda palju aega ole, + võin ju muidugist jätta täiendi "vald" lõpust ära ja jätta ümbersuunamislehekülgede loomise (vastutuse) administraatorite kanda; teisaldamislogis on nad koos, ümbersuunamislehed on aga eraldi ühikud — kumb rohkem koormab?) ~ Pietadè 30. oktoober 2013, kell 12:49 (EET)

Pean silmas seda, et saaksid näiteks kohe alustada artiklit leheküljel "Serino vald" ja leheküljele "Serino" kirjutada seejärel "#suuna [[Serino vald]]". Pikne 30. oktoober 2013, kell 13:06 (EET)

Ma tean, et saaksin; "teisaldamistehnikaga" "loodub" ümbersuunamisleht aga automaatselt ja oht, et miski kahe silma vahele jääks, on väiksem; ajakulu samuti väiksem. ~ Pietadè 30. oktoober 2013, kell 13:23 (EET)

---

Ära märgi sisulisi muudatusi pisiparandusteks. Andres (arutelu) 8. detsember 2013, kell 00:18 (EET)

Tavaliselt on mul "Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks" ees linnuke, ja mõnikord unub maha võtta. ~ Pietadè 8. detsember 2013, kell 09:47 (EET)

Keep me logged in (for up to 30 days)

No ei saa sisse logitud; st, sisse logib, aga, niipea kui teisele lehele, siis logib välja (ilma et oleks oma arvutis mingisuguseidki muudatusi teinud). ;-( Pietadè ~ 195.50.223.245 8. juuni 2014, kell 23:50 (EEST)
Ja niiviisi teeb Opera'ga, võib-olla siis Opera või PC "haige", või mõlemad... ~ Pietadè (arutelu) 9. juuni 2014, kell 00:02 (EEST)

Kas sul küpsised ikka on lubatud?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. juuni 2014, kell 07:32 (EEST)

Jah, on; kusjuures praegu olen Google Chrome'iga see ja kõik on OK, Operaga on aga nii, nagu on; lisaks tellisin eile veel sisselogimisabi (peaks olema automaatne kiri ja parooli reset), seniajani ootan... Pietadè (arutelu) 9. juuni 2014, kell 09:43 (EEST)

Kellegi blokeerimiseks ei ole hääletust vaja. Seda võib teha iga administraator ja iga administraator võib selle tühistada. Aga Bioneer1 blokeerimiseks minu meelest põhjust ei ole. Seda tehakse vandalismi tõkestamiseks või väga ebaviisaka käitumise (näiteks tapmisähvardus) korral. Andres (arutelu) 15. juuni 2014, kell 08:55 (EEST)

Sophokles

Minu meelest on TÜ peahoone legendaarne kohvik manimist väärt küll (v-o ei ole sektsiooni pealkiri "Mälestuse jäädvustamine" kõige õnnestunum). Vikipeedia (eriti ingliskeelne) on minu jaoks eriti väärtuslik koht just taoliste obskuursete retseptsiooni puudutavate viidete tõttu.--Morel (arutelu) 28. juuni 2014, kell 23:33 (EEST)

Jah, loomulikult on väärt äramärkimist, aga ehk mitte sellise pealkirja all, võib-olla hoopis ilma pealkirjata? (utreerides: artiklis "Kalevipoeg" alaplk "K-poja mälestuse jäädvustamine, šokolaad "Kalevipoeg", jne)
Praeguse pealkirja alla käiksid nt kõiksugu laevad, kunstiteosed,(muusika, skulptuur jpm), mis pisendaks ehk kohviku tähtsust, ehk siis, mina kirjutaksin ilma sektsiooni pealkirjata, lihtsalt "Sophoklese nime kandis Tartu Ülikooli peahoone keldris asunud kohvik, mis likvideeriti 1997. aastal."Pietadè (arutelu) 29. juuni 2014, kell 05:49 (EEST)

Lisaks, torkas silma, et kui "Viited" välja jätta, siis on see ainukene esimese taseme pealkiri, mis tundus kummastav (pealkirjadega liigendamata jutt ja siis see ainus plk), seega tühistasin, "sügavamalt süvenemata". Pietadè (arutelu) 29. juuni 2014, kell 08:10 (EEST)

---

Selle kohta, mis on NPOV ja millises kontekstis seda akronüümi pruugitakse, saad lugeda siit. Pikne 31. juuli 2014, kell 23:48 (EEST)

Kas ma olen jätnud mulje, et ma pole seda lugenud ega ole sellest teadlik; kui jah, siis on see mulje ekslik. ~ Pietadè (arutelu) 31. juuli 2014, kell 23:56 (EEST)

Mall

Arutelus jutu jätk vasakule äärde tagasi (kasutusel nt enwi arutelulehtedel, kui jutt jätkamistega (Outdent) (:) liiga paremale äärde läheb):
Mall: {{od|:::::}}=
HTML:
<p><span class="outdent-template" style="display:block; margin-top:-0.5em; color:#AAA;"><span style="display:inline-block; overflow:hidden;">┌</span><span style="display:inline-block; overflow:hidden; word-wrap:normal; width:9em;">────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────</span><span style="display:inline-block; overflow:hidden;">┘</span></span>
Source, jpm ——— Pietadè (arutelu) 2. september 2014, kell 00:47 (EEST)

Ilusad tänud!

Tere kasutaja Pietadè!

Ilusad tänud Sulle viimase lisanduse eest, paraku tulid seekord naer ja pisarad täpselt ühel ja samal ajal. (ma ei oska neid M teatisi teha).

Mariina 21. september 2014, kell 16:36 (EEST) alias Простота

en:Do not buy Russian goods!

Hello! Could you translate an article about boycott of Russian goods in Ukraine for the Estonian Wikipedia? Thanks for the help. --Trydence (arutelu) 16. oktoober 2014, kell 14:34 (EEST)

Malli_arutelu:Cite_web#Kellaaeg

Vaatasin seda artiklit (Donbassi_sõja_kronoloogia_(2014._aasta_juuli–september)) kuupäevade kontrolli suhtes. Kellaaeg ei tekita veateadet, näiteks sellisel kujul 15. august 2014, 23:31 ei tule veateadet. Kuid seal on pandud eri kujuga kuupäevad ja kellaajad. Näiteks nii 18.08.2014 - 18:21. Ajavöönd lõpus tekitab ka vea: 3. september 2014, 11:18 GMT. Üldiselt see väli ei ole kellaaja jaoks mõeldud, inglise viki malli süntaksis pole kellaega. Sa võid selle sinna kirjutada, kuid palun püüa kasutada kindlaid vorminguid, nagu 15. august 2014, 23:31 või 15.08.2014, 23:31 või 15/08/2014, 23:31 Taavi (arutelu) 3. november 2014, kell 09:19 (EET)

Jah, seda vaatasin ka ise, et kindel vorming oleks märksa parem. Kusjuures, Ukrainaga on lihtsam, kuna ajavöönd on sama. Aga näiteks, kuidas sa annaksid ajaliselt täpsemalt edasi sündmust, mis juhtub näiteks 6 tunni pärast Tokios? 04.11.2014, 00:32?
Vormingu 9/11/2014 suhtes olen mina negatiivselt meelestatud, pigem siis juba vastupidises järjestuses — 9/11/2014 puhul pole kuu suhtes kunagi täit kindlust, on see siis sept või nov. —Pietadè (arutelu) 3. november 2014, kell 11:40 (EET)

Viitamisel date = allika kuupäev. Järelikult tuleb sinna panna allika kellaaeg, kui kellaaega on vaja. See, mis ajavööndis sündmus ise toimub, pole oluline. Viide sisaldab allika infot. Accessdate ehk kasutatud/vaadatud peaks seevastu sisaldama allika kasutaja kohalikku kuupäeva. Taavi (arutelu) 3. november 2014, kell 21:38 (EET)

Ehk teisisõnu:

Kellaajal on date väljal mõte vaid siis, kui allika juurde on kirja pandud avaldamise kellaaeg. Kui panna selle järgi, millal kirjutaja allikat vaatas/kasutas, siis see peaks minema accessdate väljale. Taavi (arutelu) 3. november 2014, kell 21:46 (EET)

Tavaliselt istub kellaaeg allikatel ülal vasakul nurgas, ei tulegi hoobilt meelde, millistel seda pole; vorming on muidugi küllaltki seinast seina; sõdade ja muude õnnetuste puhul tundub kellaaeg küllaltki oluline olevat (keegi vp lubas 48 tunniga katta vahemaa, noh, kuhu iganes); ja, kui panna viites ilma ajavööndi täpsustuseta, siis huviline saab selle ise lingile klõpsates artiklist teada.
Mitte küll just väga tihedalt haakuv, aga, mõnel riigil on kombeks võtta vastu seadus, ja siis seda muutma hakata, mõnikord kordi päevas... — Pietadè (arutelu) 3. november 2014, kell 22:04 (EET)

Omapärane olukord võib tekkida aastavahetuse paiku, kui allikas on näiteks Uus-Meremaa ajaleht ja allika kasutaja asub näiteks Eestis. Siis on võimalik, et allikat on kasutatud enne allika tekkimist. :) (Või noh, see on võimalik ka muul ajal, kuid siis on eriti silmatorkav.) Taavi (arutelu) 3. november 2014, kell 23:53 (EET)

Palun aita!

Tere Pietade!

Vaata palun üle kasutaja ‎Sals100 (arutelu | kaastöö)‎ - kas Sa saad ta 'peatada'...

Ilusad tänud!

Mariina 28. november 2014, kell 18:53 (EET) alias Простота

Kasutaja Pikne on ta 19:00 ajal 1 aastaks "peatanud". —Pietadè (arutelu) 28. november 2014, kell 19:06 (EET)

Hästi!- seda ma ei märganud - nägin üksnes, et miskit läks väga kiireks ja siis nägin et Sina olid parasjagu toimetamas...

Mariina 28. november 2014, kell 19:10 (EET) alias Простота

Plekkpurgi katedraal

Hello Pietade, I had this article translated from the English Wikipedia: Tin Can Cathedral. The translation was done for me by an Estonian gentleman here in Canada. Since the article was put up in the Estonian Wikipedia, along with its accompanying brief biographical article Cyril Genik a number of Estonian editors have helped and contributed. You are fluent in both Estonian and English. If you can find some time, could you take a look at these two articles? I would like to get the tags removed, if there is nothing further wrong with them. Thank you. Nicola Mitchell (arutelu) 1. detsember 2014, kell 00:07 (EET)

Administeerimine

Mis sa arvad, kui ma su administraatorikandidaadiks üles seaks? Sul on kogemusi, teed tublisti tööd, teadmisi tundub ka olevat. -Melilac (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 17:08 (EET)

Tänan! Mina vastu ei ole. —Pietadè (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 18:14 (EET)

Ukraina kaart

Miks Ukraina linnade juures ei või Ukraina asendikaart olla? --Metsavend 19. veebruar 2015, kell 21:34 (EET)

Minu puhul tekkis see vaidlusest kasutaja Pikne-ga, kes arvas, ja kustutas mallist, järjekindlalt "silt" rea, sinna alla läksid ka nt Itaalia asulad jms, pärast mida hakkasin esilausesse panema kirjeldusi, à la x ühikut kirdes y asulast jne; minu arusaamist mööda võiks-peaks kaardil olema punkt ja asula nimi, aga, vaidlema selle nimel ei taha hakata, elu isegi lühike.
Lisaks on seal sõda ja palju hukkunuid, ua on lahenduseks(?) pannud animeeritud gif punkti. Ja, teksti mahust olenevalt, ei näi mõnikord kaardi puudumine olevat miinuseks. Loomulikult on kõik arvamused subjektiivsed; aga, kui kirjutan nt 3 aastat sildiga, ja siis neljandal aastal otsustab Pikne, et talle see ei meeldi, enwiki on alaarenenud jne, siis minu kui lihtkirjutaja jaoks on ju lihtsam püüda leida tee, kus vähem konarusi
Lisaks, õnneks on ju ülal paremas nurgas (kaardi) link alles jäetud, 1 ainus hiireklõps ja kõik selge(m) —Pietadè (arutelu) 20. veebruar 2015, kell 05:35 (EET)

Lisaks, eile-üleeile viidatud artiklis on kirjas, et ühe ukrainlase elu kustutamiseks on kasutatud ca 175 kg surmavat metalli (Gradid jms), iirlanna Samantha poolt Julgeolekunõukogus väljaöeldule ja muule tuginedes: kaug-ida sõjaväeringkonnast pärit Donbassi "rahvakaitseväelased" tapavad, BBC on hetkel toanurgas ütlemas, et USA poolt läheb see "asi" VP-le hullemaks, ja, seni, kuni ülal on alles kaardilink, siis mulle isegi ehk sobib, ruumi peab kasutama otstarbekamalt. —Pietadè (arutelu) 20. veebruar 2015, kell 06:35 (EET)

Ma ei loe siit välja põhjust asendikaardi äravõtmiseks. Ilma kirjata kaart pole antud kontekstis iseenesest vale ja kaugust naaberasulatest ei näidanud see väikesemõõtkavaline kaart sõltumata sellest, kas kiri on või ei ole. Kel huvi, saab kaardikirja kohta lugeda malli arutelust. Pikne 28. veebruar 2015, kell 16:11 (EET)

Kas sa lisasid selle malli arutellu ka viited tõsiseltvõetavatele allikatele oma kustutamisnäpu tegevuse toetuseks, ja, kas sa püüdsid oma (põhjendamata) halvustavat suhtumist "sildi" kasutamist introdutseerida ka nende võõrkeelsete wikipedia kogukondade käibesse, kes silti kasutavad? —Pietadè (arutelu) 3. märts 2015, kell 19:31 (EET)

Et sa põhjendust eirad, ei tähenda, et põhjendust pole. Ma arvan, et lisaks põhjendusele on toodud ka piisavalt näiteid, on toetutud traditsioonile, muu hulgas Vikipeedia oma traditsioonile. Milliseid "tõsiseltvõetavaid" allikaid sa ootad? Kas sa oled leidnud sellised allikaid, mille järgi kaardikiri kindlasti peaks olema? Samahästi võiksin küsida, kas sa nõuad kaardikirja kasutamist teistes vikides, mis seda ei kasuta. Ainult, et ma ei tea, miks peaksin seda küsima. Pikne 3. märts 2015, kell 19:54 (EET)

Viimasel ajal lisatud Ukraina asulaartiklite asulad asuvad sõjapiirkonnas, mis omakorda kujutab endast osa Luganski oblastist ja osa Donetski oblastist; minu meelest sobiks sinna kaardina juurde midagi sellist, millel oleks kujutatud sõjapiirkond või need kaks oblastit. —Pietadè (arutelu) 2. märts 2015, kell 16:08 (EET)
Ehk siis, see piirkond on (esialgu) suhteliselt väike (vt kaarti) ja terve riigi kaart ei ole mu meelest eriti suureks abiks. Mõne programmi abil saax välja arvutada ka territooriumi suuruse terve riigi suhtes, silma järgi u 5–10%, kui sedagi. —Pietadè (arutelu) 3. märts 2015, kell 19:23 (EET)

Tegelikult nõus, selleks küsisin ka kunagi seda, mille kohta kaardid olemas on - sellises tiheasustuspiirkonnas, kus on palju artikleid asulate kohta, võiks olla ukrainasuuruse riigi puhul oblasti või muu kõrgema taseme omavalitsuse kaardid kasutusel. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Melilac (arutelu • kaastöö).

Kui vaja, saaks kasutada korraga ka mitut asendikaarti (riik ja haldusüksus). Aga kui valida, kumba kasutada, siis ma eelistaks üldjuhul riigi oma. Riigi kontuur on arvatavasti üldjuhul tuntum kui selle haldusüksuste kontuurid. Kui sellest lähtudes väikesemõõtkavalisel kaardil orienteerivat asukohta näidata, siis on riigi kontuuriga kaart arvatavsti rohkemate lugejate jaoks informatiivne. (Või siis ma ülehindan inimeste kaarditeadmisi ja valdava osa inimeste jaoks on riikide ja haldusüksuste kontuurid ühtviisi tundmatud.) Maailma või maailmajao kaart on juba liiga pisike, osadel juhtudel saaks nii väiksel kaardil näidata vaid riigi asukohta. Riigi kaart tundub üldiselt optimaalne. Venemaa puhul ehk jääb kaart liiga kribuks, tegin hiljuti mallid paari föderaalringkonna jaoks, kus on riigi väliskontuuri osa ikkagi üsna hästi äratuntav.

Täpset asukohta tuleks niikuinii vaadata teiselt kaardilt.

Teemakaarte (nt sõjapiirkonnaga) võib ka kasutada, aga pigem ikkagi eraldi neist standardsetest ja kindlaotstarbelistest asendikaartidest. Pikne 18. märts 2015, kell 15:39 (EET)

Venemaa kindlasti ka jah, ja teised suuremad riigid samuti on seda sorti riigid, kus üldkaart ei ole kuigi täpne. Ma olen sellisel arvamusel, et taolistel puhkudel (kui föderaalse alluvusega linnad, mis on üldiselt suured ja tuntumad, välja arvata) on vaja kaht asendikaarti - riigi oma nö. dumbuseri jaoks ja täpsustav lokaalne kaart nende jaoks, kes asjast midagi teavad ka. Valgevene puhul seda vajadust ei ole, Ukraina puhul see teema aruteluks tuli ja seal tundub olevat juba vajadus taolise teise kaardi jaoks olemas. -Melilac (arutelu) 18. märts 2015, kell 17:50 (EET)

Totaalselt kahju,...

muidugist, aga, kas teie arvate, et maailma rikkaim inimene (hinnanguline väärtus 200 miljardit USD), laseb kellelgi meid päästa?
Küsimus sai kirja, vastamine p6le kunagi kohustuslik olnud...–Pietadè (arutelu) 7. märts 2015, kell 21:31 (EET)

Selgituseks nõnnapalju, et mul juhtus "salvestamis"näpp olevt näpualusel kohal, aga, mõte ei muutu.—Pietadè (arutelu) 7. märts 2015, kell 21:41 (EET)

Ja millist vanaduspõlve sa talle ennustad, et ta saaks oma kogutud sääste kulutada, kas Hruštšovi, Stalini või Bill Gatesi stiilis vanaduspõlve? --WikedKentaur (arutelu) 12. märts 2015, kell 16:49 (EET)

Ilmselt elab edasi oma lastes/järeltulijates, nagu mõned khaanidki seda oma geneetilise koodi külvamisega teinud on.
Vanadusepõlv kaldub aga Vissarionovitši poole, IMHO. —Pietadè (arutelu) 12. märts 2015, kell 17:03 (EET)

Siit-säält

A cow with antlers atop a pole near electrical cabling. Wikipedia contains other images and articles that are similarly shocking and/or udderly amoosing.

• 16 Pic That Will Leave You Hopeful (Reuters: 4. IV 2015)
• Journey to the Centre of the Earth (BBC)
• Henry Nicholls. The truth about sloths [Laisiklased pole sugugi laisad] (BBC News Online, vaadatud 11. aprillil 2015)
• Stephen Dowling. The plane that can fly backwards [Lennuk, mis suudab lennata tagurpidi] (BBC News Online, vaadatud 16. aprillil 2015)
• Melissa Chan. 103-year-old Wisconsin woman finally graduates from high school [Äsja keskkooli lõpetanud 103-aastane ameeriklanna peab plaani jätkata õpinguid kolledžis] (Daily News 15.04.2015)
• Rich McCormick. " Watch DARPA's magic bullets change course to hit moving targets (The Verge, 28.04.2015) (inglise keeles)
• Leon Siciliano, and Joe Daunt. Vladimir Putin - by numbers, video (1:44) (The Telegraph, 12.05.2015)
• Maailmas tähistati Rahvusvahelist ÜRO rahuvalvajate päeva (29.05.2015).
• Putini "riigisaladused" Donetski kalmistul. FOTOD (Infovastupanu, 06.06.2015)
• "I have nothing to regret in my life." -Putin to Italian newspaper (Reuters, 07.06.2015 — Putini intervjuu Itaalia väljaandele Corriere della Sera, video 1:07, vene keeles)
• Jason Bush. History becomes a weapon in Russia-West rift over Ukraine (Moskva: Reuters, 08.06.2015)
• Brian Whitmore. The Putin Syndicate (Vabadusraadio, 09.06.2015)
• Kim Jong-un in pictures: The bizarre photoshoots of North Korea's leader (The Telegraph, vaadatud 10.06.2015)
• 22. juuni 2015. Viktor Yanukovych: First interview with western media Janukovitši esimene intervjuu lääne meediale pärast võimult kukutamist (BBC Newsnight, reporter Gabriel Gatehouse)
• Божевілля у Кремлі? Прокуратура Росії перевіряє законність виходу країн Балтії з СРСР Vabadusraadio (01.07.2015)
• Депутат Росії сумнівається в законності незалежності країн Балтії Vabadusraadio (ukraina/vene keeles, 02.07.2015)
• Чего б еще стырить? Россияне приписали себе победу в Грюнвальдской битве, - польские СМИ Infovastupanu (17.07.2015)
• Сборник анекдотов по истории России: ИерусалимНаш, ВавилонНаш и, чего мелочиться, Урарту тоже Наш. ФОТО Infovastupanu (17.07.2015)
• «Если бы не Путин, ми были бы живы…»: в память о жертвах катастрофы Боинга. ФОТО Infovastupanu (17.07.2015)
• 'Toro de Cuerda' (Pull köie otsas) festival Grazalemas, 11 fotot (Reuters, 20.07.2015)
• ÜRO uudistekeskuse teatel oli 2015. aasta esimene poolaasta kogu meteoroloogia ajaloo kõige soojem poolaasta.
• Hr Peskovi sõnul väljendab toiduainete hävitamine Venemaal muu hulgas ka riigi hoolt kodanike tervise eest.

Toiduainete hävitamise korra määrus on selle uudise all, aga põhjendused, kuidas selleni jõuti, on ka üsna äsjased ja justkui rahva nõudel. Kahjuks on see uudis juba kinniseks muudetud, aga selles oli juttu, kuidas muidu ei suudeta "illegaalsete saadetistega" tõhusalt võidelda, sest need saadetakse saatjale tagasi ja kaubasaatja ei kanna seega piisavalt kahju. Saadab kolmandate riikide kaudu jms retoorika.--Ssgreporter (arutelu) 7. august 2015, kell 00:09 (EEST)

• В коммуне остановка: Шойгу вернул в армию бронепоезда. ФОТО (Infovastupanu 06.08.2015)
• Ukrainian Artist Creates Putin Portrait With Spent Cartridges (Vabadusraadio, 08.08.2015)
• Dutch engineer develops autonomous quadcopter vehicle (video 01:33, Reuters, 11.08.2015)
• Sarah Barns. From a meat festival in Estonia to becoming Victoria Beckham's 'muse': How a 17-year-old model who drinks milkshakes for dinner became the talk of the fashion world — Estonian native Alexandra Elizabeth Ljadov (Daily Mail, 19.08.2015)
• "Сирия - это наша земля. Именно оттуда пришла к нам цивилизация. Это наши святые территории", - пропаганда РФ указала россиянам новые "сакральные" места. ВИДЕО (2:05). (Tsensor.net, 1.10.2015)
• Andrew R. Chow. Lenin Statue in Ukraine Turned Into Darth Vader. The New York Times, 25. oktoober 2015
• NEIL MacFARQUHAR. Ukraine Ban on Russian Symbols Fuels Fight Over National Identity. The New York Times 27. oktoober 2015
• Obama, Putin Discuss Syria, Ukraine At Climate Summit, Vabadusraadio, 1.12.2015
• Donbass War detailed map
• Jack Losh. The Priest, the Pianist, a Cat, and a DIY Sauna: One Week in Ukraine’s Forgotten War, Vice News, 27. november 2015
• Эстония выдаст Украине своего гражданина, воевавшего в рядах террористов «ЛНР», Infovastupanu, 22.12.2015
• Tour of the museum that houses Ukraine's nuclear past, BBC News Online, 27. detsember 2015 (R-36 (missile))
• Wikipedia:Unusual articles
• Polish students created video about peaceful and war-torn Donetsk, video 3:37 (vokaal poola keeles)
• Lucian Kim. Russia having success in hybrid war against Germany. Reuters blogs, 7. veebruar 2016
• Смертный путь 93-й бригады [93. brigaadi surmatee]. Liga Novosti, 25. märts 2016
• Sophie Tatum, Barbara Starr. Another aerial close call as Russian jet barrel-rolls over U.S. aircraft, CNN, 17. aprill 2016
• Arno ja Firenze (BBC News, 2016.06.26)
• Lydia Kelly. Russia's Baltic outpost digs in for standoff with NATO, Reuters, 5. juuli 2016
• William Courtney, David Shlapak. Stop Putin's Next Invasion Before It Starts THE WEST MUST DO FAR MORE TO KEEP PUTIN AT BAY//In RAND war games, Russian forces reached Riga, Latvia, and Tallinn, Estonia, in 60 hours. Newsweek, 27. august 2016
• Andrew E. Kramer. A New Weapon in Russia’s Arsenal, and It’s Inflatable. The New York Times, 12. oktoober 2016
• В Киеве переименовали музей русского искусства, Liga News, 2. märts 2017
• "Уникальный и трогательный момент": львица кормит детеныша леопарда, BBC venekeelne teenistus, 14. juuli 2017

---

Mix inimesed tapavad, teineteist, kiviajast saati?

Üks tegelane, nime ei mäleta, aga BBC-s lasti tal rääkida, hiljuti, esitas sääl minu väga ammuse teesi, umbes kokkuvõtvalt: et sipelgapesade ja inimühiskonna vahel ei olegi vahet, suurt; teisisõnu: "et elada, pead tapma"; ex ma kunagi arendan edasi; hetke edastus oli mõeldud ütlema: kui oleks ainult must ja valge, siis ei olex meid, ehk inimesi, olemas, samuti V-t —~~(=MMXV aprillikuu I pool, Pietadè)

On terve hulk primitiivseid inimgruppe, kellele iga võõras väljastpoolt on vaenlane ning kelle jaoks on õige vaenlast parimate võimete ja jõu kohaselt kahjustada ning võimalusel tapp. Säärane käitumine rajaneb grupi solidaarsusel ja tundel et iga liikme kohus on hävitada kõik potentsiaalsed vaenlased. Seetõttu tuleb igat mitte grupi liiget pidada kuuluvaks mingisse täiesti teistsugusesse klassi, kui on grupi enda liikmed, ning kohelda vastavalt. Me võime jälgida ühtekuuluvustunde järkjärgulist avardumist tsivilisatsiooni arengu jooksul. Grupi ühtekuuluvustunne laieneb hõimu ühtsuse tundeni, kuni oma asuala naabruses kehtivate sidemete tunnustamiseni, ning edasi kuni rahvaste liikmete ühtekuuluvustundeni. (Franz Boas, Primitiivne teadvus). Asjalik lõik, edasi aga jätkab ta ameeriklasena stiilis "natsionalism on paha ja üritab oma rahva omapärasid suruda peale ülejäänud maailmale" - märkamata, et väiksemate rahvaste puhul tähendaks see kultuuri, omapärade, keele kadumist ja seda, et tegelikult rõhutab ta niiviisi selle kultuuri ja rahva ülimuslikkust, kelle hulka ta ise kuulub. - Melilac (arutelu) 12. aprill 2015, kell 08:25 (EEST)

---

Kui sul on edaspidi minu kohta midagi südamelt ära rääkida, siis võid selle julgelt kirjutada minu arutelusse. Kui võimalik, siis võiks üritada niigi keerulisi ja haralisi arutelusid kõrvalise jutuga veelgi segasemaks mitte ajada.

Ma ei tea, kui head on sinu teoreetilised teadmised demagoogiast, aga huvi pärast küsin, mida täpsemalt minu vastuse juures demagoogiliseks pead? Võib-olla saan ennast selles suhtes parandada. Seda küll, et "põlguse väljendamine" on kõigest minu hinnang ja kuna kommentaar käis minu kohta, siis ma võib-olla võtsin seda isiklikumalt kui tarvitseks. Võimalik, et enda jutus on demagoogiat pisut raskem ära tunda kui kellegi teise jutus. Seda küll jah, et ma ei saa enda kohta öelda, et ma Vikipeedias kunagi midagi demagoogiale kalduvat pole öelnud. Aga need sildistamised ja "täiesti mitteisiklikud" võrdlused, mida oma viimasesse kommentaari võimalikult palju pitkisid, tunnen ma küll ära kui klassikalised demagoogiavõtted. Pikne 18. aprill 2015, kell 11:08 (EEST)

Julgust siis, mulle/meile, mingiks edaspidiseks ajaks (praegu lõpetasin "rändlevate" tankide lisamise siia, siis tuleb ahju puid lisada, siis ca 8 m³ pinde tükeldada, vahelduseks ehk pisitõlkeid inglise, hiina, jaapani, ungari, portugali, hispaania, heebrea (prr!), türgi jne keeltest — üks klient nimelt arvab, et lepingus märgitud inglise-eesti suund hõlmab vahetevahel ka mõningaid teisi keelekesi; ehk siis, tegutsevad 50++ riigis (siit see keelte arv), ja/aga, mis peamine, maksavad töö eest);
Machiavelli ja seonduva ("makjavelloogia") valisin Lenini Tööpunalipu ordeniga (1967) Oli küll meeles, kuidas õppejõud pajatas kohustusest see nimetus ladina keelde tõlkida, partei käsul, aga, keel vääratas UljaNovi pääle... Tartu Riiklikus Ülikoolis õppides välja 1980ndate keskpaiku. —Pietadè (arutelu) 18. aprill 2015, kell 11:32 (EEST)

Uus esilehe kujundus: hääletamine

Tere,
Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta siin.
Postituvi (arutelu) 19. aprill 2015, kell 00:52 (EEST)

Mix

Mis selle "miks"-iga on? Ma tahtsin kirjuta just "miks", mitte "mis". Pikne 27. mai 2015, kell 18:42 (EEST)

You see, the point I am "standing" right now, is the point io è, et I can be furious... just joking, hahaha, yet, people are dying,
mis minusse puutub, ja minu andmete-saamis-võimalustesse, siis...ma lihtsalt punktistan siinkohal.

OK, et keegi ei ütleks et olen mõistmatu:
(väga?) paljud etwi koodid on kirjutatud valesti ja asjatundmatult, aga, me ju ütleme, et nt "lusikat võib hoida iga lusikakandja", igaüits v6ib siis nt kirjutada tuumapommi kandva pr-mi rahutoojaks...
ehk ongi nii õige, igavene rahu; ehk siis, pika jutu kokkuvõtteks:
no on, valesti kirjutat, ja see et võtad elementaarse valekirje ära, ... ei ole veenev–Pietadè (arutelu) 28. mai 2015, kell 02:49 (EEST)

Üks "kena" topeltargumentidega leht on näiteks Tallinna lennujaam, aga see on nii mahukas, et seda küll niisama lihtsalt kontrollima ei tiku, kui just pole aega niiii palju käes, et seda tõesti kuhugi, no mitte kuhugi, mujale panna pole. (Ei saa ju panna inimesele süüks, kui ta tahab kirjutada vigadeta lehte; mõned pedandid(?) tahavad.) —Pietadè (arutelu) 30. mai 2015, kell 09:24 (EEST)

Topeltargument eemaldatud. Nüüd peaks see kategooria kadunud olema. Postituvi 30. mai 2015, kell 09:42 (EEST)

└────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┐

Mina sain alles pärast u 3-aastast tegutsemist teada (adminnikandidaatide lehel), et ´accessdate` ehk vaatamisdaatum peaks olema e.k. alalütlevas käändes... ;-)

No loomulikult, nii ju eesti keeles räägitaksegi. --Epp 30. mai 2015, kell 11:19 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘

Kena, ei uskunudki, et see nii lihtne oli (samas, ühe 'accessdate'i oleks võinud asendada lihtsalt 'date'-iga); ise olen näinud tunde vaeva Donbassi kronoloogia artiklitega (ajaloost: alul oli kogu kupatus koos, vist kuni septembrikuuni (sel ajal hakkas salvestamisel sisust juppe "ära sööma")), pärast lahkulöömist olen teised, peale selle kvartali, suutnud ära sättida/puhastada). —Pietadè (arutelu) 30. mai 2015, kell 10:15 (EEST)

Järgmises MediaWiki versioonis tuleb eelvaate kohale hoiatus, kus on öeldud, milline argument on topelt. Siis natuke lihtsam. Pikne 30. mai 2015, kell 14:39 (EEST)

Mul pole praegu aega kontrollida (töö ja 1 art), aga, mingi kahtluseuss on "cite web" autorite esitamise suhtes (kui mingist teisest wikist kopeerid, siis on seal palju valikuvõimalusi, edastamise kuju suhtes, ehk siis, enwiki cite web kood võib olla palju võimalusterohkem kui siinne, aga, seda peab eelnevalt vaatama, kui kindlalt väita saab); nt praeguseks sain artiklist Donbassi kronoloogia date'i suhtes hädaldused maha, aga, seal on veel midagi "mäda".
MediaWiki, nagu nt ka T_EX suhtes, jätan endale õiguse jääda eriarvamusele... vähemalt seniks, kuni näiteks NASA humanitaarabi korras oma vanu, x³-tuumaliste protsessorite jm juurdekuuluvaga, arvuteid vaestele arenguriikidele, nagu Maarjamaa, puistanud pole. —Pietadè (arutelu) 30. mai 2015, kell 15:13 (EEST)

Peidetud väite kohta siin. Ütled, et sul pole rohkemaks aega. Sellisel juhul võiksid oma aega paremini kasutada ning kulutada tühjale mõistujutule ja norimisele kuluva aja sellele, et selgitad lühidalt ja konkreetselt, milles mind süüdistad ning milline mall ja mille poolest on sinu meelest ebaadekvaatne. Pikne 20. juuni 2015, kell 01:04 (EEST)

Kirjutasin siia u 6 rida juttu, aga salvestada ei õnnestunud, kui õnnestub, siis vastan.—Pietadè (arutelu) 20. juuni 2015, kell 01:20 (EEST)

Tead, ma ei pea sinu laimukampaaniat taluma. Kui sa pöörad mis tahes lehekülje kirjutamist-toimetamist puudutavad sisulised märkused isiklikuks kanakitkumiseks, siis on see sinu probleem. Isiklikud rünnakud peaks olema Vikipeedias lubamatud, eriti veel järjekindlad isiklikud rünnakud. Kui sa jätkad samas vaimus ja kui keegi teine sellele tähelepanu ei pööra, siis ma blokeerin ise sind. Pikne 20. juuni 2015, kell 23:40 (EEST)

Jah, nõus, see on sobimatu. --Epp 21. juuni 2015, kell 02:30 (EEST)

Kurtus

...sõnast kurtma...
Kurtsid varem teises arutelus, et ei saa aru, mida pean silmas "laimukampaania" all. Kui sa levitad järjekindlalt erinevatel lehtedel oma sõnumit, mille põhisisuks on minu kuriteod, minu ohvrid, minu omakohus, minu türannia ning sinna juurdekäivad mahlakad võrdlused ja muud inetused, siis kuidas teisiti seda nimetada kui laimukampaaniaks. Sa pole seejuures kordagi suutnud mulle ette heita mingit konkreetset tegevust Vikipeedias, mis oleks vastuolus konkreetsete reeglite või heade tavadega. Selle järgi võib arvata, et ebasobivale vormile vaatamata pole sinu süüdistuste taga muud kui laim. Pikne 15. august 2015, kell 10:25 (EEST)

See, et blokeerisid kasutaja aastaks, soovitusega blokeeringut pikendada, vähemalt konkreetset sammu läbi arutlemata, on tõsiasi. Milliste reeglitega see kooskõlas on? —Pietadè (arutelu) 15. august 2015, kell 11:14 (EEST)

Sellist nõuet, et blokeeringud tuleb enne laiemas ringis läbi arutada või et enne blokeerimist peab konsiilium otsuse vastu võtma, ei ole. Sellegipoolest antud juhul on blokeerimisvõimalusest räägitud, samas üldises arutelus ja varem veel paaril lehel. Ma ei tea, millise reegliga minu tegevus kooskõlas on. Meil ei ole enamiku lubatud tegevuste kohta reeglit kirja pandud. Väidad olevat enese lugenud inglise viki reegleid. Sellisel juhul, millega konkreetselt siin on minu tegevus vastuolus? Pikne 15. august 2015, kell 11:40 (EEST)

Mul on praegu pakilisemad mured. Nimelt on kronoloogia artikli kuvast kadunud kogu alumine osa (see, mis viidete järel) ja umbes kespäeva paiku on tavapärane infotund. Ehk oskad aidata või siis vähemalt kommenteerida (ingliskeelne analoog on "korda loksunud"). —Pietadè (arutelu) 15. august 2015, kell 12:02 (EEST)

Tänud Sulle! enwi-s annab ref-i (cite web, u 1,5 milj kasutust enwi-s) valekasutus automaatselt punasega veateate, st, neil on see sisse kirjutatud. Tähendab see siis seda, et käsu mittelõpetamine "aretas" selle käsu lõpuni välja? Mitmeid tunde on kulunud eelmise aasta kronoloogia ühele veerandile (alul oli see üks fail, u märtsist kuni septembrini), eelnevatest ja järgnevatest leidsin vigad üles, sellest konkreetsest ei ole n tunni jooksul leidnud.—Pietadè (arutelu) 15. august 2015, kell 13:36 (EEST)

---

Tänud malli pildi asja selgitamast! --Minnekon (arutelu) 4. oktoober 2015, kell 11:20 (EEST)

---

EKI: Eesti tekstis on võõrkeelne pealkiri vaja panna jutumärkidesse. Võõrkeelne pealkiri on samas kirjas mis muu tekstki.

Nojah, tekstis, pealkirja muust jutust eristamiseks kasutatakse eesti keeles jutumärke (mitte kursiivi). Aga mujal, muust tekstist eraldi, seal, kus pealkirja kasutatakse pealkirjana, harilikult jutumärke siiski ei kasutata, näiteks raamatu kaanel või ka Vikipeedias artikli päises, ja miks mitte ka infokasti päises. (Võõrkeelset) pealkirja ei ole keelereeglite järgi vaja kirjutada muus kirjas kui muu tekst, aga see ei tähenda seda, et keelereeglitest eraldi ei tohiks iseenesest kasutada muusuguseid vormistusreegleid, kui see on otstarbekas, näiteks kasutada suuremat või väiksemat kirja või rasvast kirja või siis ka kursiivi. 2001:7D0:88C1:280:A18D:E99F:1CF9:4DEE 4. märts 2016, kell 22:04 (EET)

Tänan, selgituse ja paranduste sisseviimise eest (endal polnd mahti)!

---

Palun ära muuda arutelus teiste kommentaare. --Epp 4. märts 2016, kell 22:35 (EET)

Muutsin vaid enda poolt, pärast n katset lisatud, kommentaari algust (2× '' kustutamine), nii et ei saa aru.—Pietadè (arutelu) 4. märts 2016, kell 22:39 (EET)

Minu lisatud tsitaati muutsid. --Epp 4. märts 2016, kell 22:41 (EET)

Enda teada ei teinud seda, ega ole ka seesarnast algusest saadik (2011) teinud (seda peaks ka logidest näha olema, või siis logide üle kontrolli omava n logidest); mis artiklisse puutub: sa ei saa ju, nt, panna, et viidatud art plk "Aleksander" ja siis panna selle all loendamatult erinevaid allikaid/aadresse, see lihtsalt raiskav lugeja aega.—Pietadè (arutelu) 4. märts 2016, kell 22:48 (EET)

Help

Ciao Pietade. Questa pagina https://et.wikipedia.org/wiki/IMMAGINE%26POESIA da settimane viene ripetutamente vandalizzata da User K9re11 con l'aiuto di Orland. Continuano a inserire il templete delete su diverse wiki senza motivo.. La pagina non è promozionale, racconta la storia di un Movimento di Arte e Poesia. Come possiamo fermarli ? grazie --Aeron10 (arutelu) 31. märts 2016, kell 09:40 (EEST)

About translation of the article “United Nations General Assembly Resolution 68/262”

Hello! Saw your contribution on the article "2014. aasta Krimmi kriis", and at the same time you can english on the very good level. In connection with these subjects I would like to ask you about to translate the article "United Nations General Assembly Resolution 68/262" into Estonian language. I'm looking forward for you contribution. It would be nice to hear your feedback about this issue. Thank you a lot in advance and kind regards!

Done! —Pietadè (arutelu) 18. aprill 2016, kell 01:14 (EEST)

Kordusviited

---

Kui kordusviide on ühesõnaline, siis pole jutumärke vaja — <ref name=XXXX />

See töötab küll ilma jutumärkideta, aga jutumärkide kasutamist peetakse korrektsemaks. Igatahes pole tarvis jutumärke ära korjata, kui neid on kord juba kasutatud. 90.190.58.255 17. aprill 2016, kell 18:19 (EEST)

"Halb harjumus" siis..., mõnes wikis teevad seda tööd inimes-robotid; kui ikka fail on väga suur (nt eelmise kvartali DS kronoloogia suurus on/oli 349 874 baiti), siis võib korrektsuse nahka nii mõndagi kasulikku minna. "Korrektsuse" huvides ei ole siinne vastusena mõeldud (ei oska ega taha tundmatute punkt-numbritega suhelda), vaid lihtsalt kirja pandud, viimase tunni jooksul ühe piraka faili tegemisel 3× red-konfliktis olnuna.—Pietadè (arutelu) 18. aprill 2016, kell 01:14 (EEST)

Participate in the Ibero-American Culture Challenge!

Hi!

Iberocoop has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :)

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--Anna Torres (WMAR) (arutelu) 10. mai 2016, kell 17:24 (EEST)

Kiievi rajoonid

Mis Sa arvad, kas Kiievi linnarajoon Дарницький on eesti keeles Darnõtsja? --Hirvelaid (arutelu) 13. juuli 2016, kell 13:35 (EEST)

Ilmselt küll, nii jõe kui vasakkalda järgi (enwi: Darnytsia).—Pietadè (arutelu) 13. juuli 2016, kell 14:51 (EEST)

Aitähǃ. Teen Darnõtsja sillast artikli. Hea kui artikli pealkiri kohe algusest poleks vigane.--Hirvelaid (arutelu) 13. juuli 2016, kell 15:08 (EEST)

Request

Greetings.

Could you create the article en:Climate of Azerbaijan in Estonian?

Thank you.

Nikolai Noskov

Hea päiv lugupeetud Pietade, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --217.66.158.133 15. august 2016, kell 19:30 (EEST)

Pildid Commonsisse

Miks sa pilte kohe Commonsisse ei lae?--Estopedist1 (arutelu) 9. november 2016, kell 18:28 (EET)

Näiteks viimasel pildil oli kiri juures: This is a candidate to be copied to Wikimedia Commons."; enne seda üles laetul ei olnud laadimise ajal veel autoriõigustega selgust (UT pilt). Veel enne seda oli fail enwi-sse (Control tower of Kramatorsk Airport), mis sai seal juurde märkuse: "Do not copy this file to Wikimedia Commons.//Although this image is free under US copyright law and thus acceptable on the English Wikipedia, it is believed to be non-free in its home country, Ukraine." nii et ka etwi lehele (Kramatorski sõjalennuväli) seda tarida vist ei saa; enwi-s on ülal.—Pietadè (arutelu)

CategoryMaster

Ma ei tea, kas sa tead, kuid igaks juhuks ütlen. Kui kategooria on sisse kirjutatud enam kui ühte-kahte artiklisse, on teda selle tööriistaga kiirem teisaldada: Vikipeedia:Tööriistad/CategoryMaster. Cumbril 31. detsember 2016, kell 01:34 (EET)

Grazie!—Pietadè (arutelu) 31. detsember 2016, kell 01:35 (EET)

Viitamine

Kui Sa muudad viidatud fakti, siis lisa palun uus viide, millisest allikast see info pärineb. Aitäh, --Ivar (arutelu) 2. jaanuar 2017, kell 11:17 (EET)

Viidatud fakt oli valefakt, Lõuna-Sardiinia provintsi loomisega likvideeriti seal 3 provintsi, nende all olnud haldusüksused läksid L-Sardiinia provintsi ja vastloodud Cagliari suurlinnapiirkonna alla. 8 provintsi asemel jäi Sardiiniasse 4 provintsi ja Cagliari suurlinnapiirkond.Pietadè (arutelu) 2. jaanuar 2017, kell 11:31 (EET)

UNHCR

Tere. Kust pärineb su nimetõlge ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Ennevanasti oli selle organisatsiooni nimi eesti keeles ÜRO Kõrgem Pagulaskomisjon.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 19:43 (EET)

Vt nt otsingutulemusi, või siis, Google'i otsingus on vahekord 3/20.—°Pietadè (arutelu)

Ma kipun selle lingu jm automaattõlkijate asemel usaldama pigem eestikeelseid trükitud raamatuid. Ma ei kipu just arvama, et sakslased eesti keelt oskaksid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 23:57 (EET)

linguee pole automaattõlkija, see otsib vastuseid ametlikest dokumentidest jms. - Neptuunium (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 00:02 (EET)

Ahsoous, Raamatud raamatuteks, aga, nt ka eur-lexi koduleht annab otsingu tulemuseks u 2 lk tulemusi, esimesena tuli mul täna EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/95/EL...—Pietadè (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 12:31 (EET)

Ah vahet pole, las ta siis jääda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 13:01 (EET)

XXI sajandi teine kümnend

XXI sajandi teise kümnendi asemel peaks kirjutama tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg, praegune aeg, käesolev aeg, nüüdne aeg. Mis see Caesar või Napoleon siia puutub? --Ivar (arutelu) 7. august 2017, kell 09:06 (EEST)

Konkreetses vahendatud loendis olid riigid kilometraažiga, viiteta allikale näidu täpsele kuupäevale. Seega, kui nt 3 kuu pärast mingi 100 kilomeetri pikkune jupp vahelt ära kaob, siis ei ole see andmekooslus enam õige. —Pietadè (arutelu) 7. august 2017, kell 09:25 (EEST) "tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg, praegune aeg, käesolev aeg, nüüdne aeg" ei ole teatmeteoses soovitatav (nt kui on kirjutatud (2008. aastal), et maht on umbes 60%, siis 2017. aasta augusti seisuga on see hoopis 55%) —Pietadè (arutelu) 7. august 2017, kell 09:25 (EEST)

viiteta allikale näidu täpsele kuupäevale - sellest lauseosast ma aru ei saa. Kui allikas on väljatoodud kilometraaž konkreetsel aastal, siis nii tuleb artiklisse kirjutadagi (raudteevõrgu pikkus xxx aasta seisuga), mitte kasutada lohisevat väljendit XXI sajandi teisel kümnendil oli. --Ivar (arutelu) 7. august 2017, kell 09:35 (EEST)

Kui ma ei eksi, siis oli see loend esitatud sellisel kujul enwi-s, viiteta, võib-olla täna, 2017.08.07 ei ole see enam õige. —Pietadè (arutelu) 7. august 2017, kell 09:39 (EEST)

Kui see oli viiteta, siis võib see ka kümme aastat vana olla. Parem jäta täpsustamata. Andres (arutelu) 7. august 2017, kell 14:29 (EEST)

Mall

Kas sa malli nimes tildet ei taha kasutada? Isegi jätsin need omal ajal ära, kartes võimalikke probleeme selliste tähtedega, kuid ajapikku on minul see hirm kadunud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. august 2017, kell 16:59 (EEST)

Tänan! Jätan meelde. Tegelikult kogun neid juppe kust juhtub (meenub ruwi-st võetu: style="border:1px solid #aaa; border-radius: 0.2em; -moz-border-radius: 0.2em; -webkit-border-radius: 0.2em; box-shadow: 0.1em 0.2em 0.2em #ddd; -moz-box-shadow: 0.1em 0.2em 0.2em #ddd; -webkit-box-shadow: 0.1em 0.2em 0.2em #ddd; background-color:#f9f9f9; font-family:inherit; font-size:0.85em; background-image: -moz-linear-gradient(top, #eee, #f9f9f9, #eee); background-image: -ms-linear-gradient(top, #eee, #f9f9f9, #eee); background-image: -o-linear-gradient(top, #eee, #f9f9f9, #eee); background-image: -webkit-linear-gradient(top, #eee, #f9f9f9, #eee); background-image: linear-gradient(top, #eee, #f9f9f9, #eee); padding:0.1em 0.3em; white-space:nowrap"...) — tulemus on kena, kui riistvara võimaldab ;-F; mõni asi on pehmelt väljendudes kummastav (nt enwi loend, mis toimib kenasti infoboxi lahtrites, kusagil on neil selle kohta pikemalt juttu, mis vaikeväärtused lahtril on, et ul paremale ja alla kipub; etwi-s on nihe ülalt ja vasakult u 5px).
Pealegi, ei ole kindel, et ~ nii kindel on, keegi siin parandab vapralt kirillitsa tähti..., ja oskad sa öelda, et "a" ei ole "а", я kuсс see piir tыmmata...
Lisaks on "sõbrad" tarninud koos "rauaga" ka täienduse, mis keerab vahetevahel omatahtsi klaviatuuri kolmandaks valikuks korea keele, ja paigutuse... —Pietadè (arutelu) 25. august 2017, kell 17:18 (EEST)

Vanamoodsana näib mulle lihtsam ja meeldib enam lugeda "o", mitte "%C3%B5", jääb paremini meelde ka...;-) —Pietadè (arutelu) 27. august 2017, kell 12:49 (EEST)

Arupärimine administraatorikandidaadilt

Ma vaatan, et Sa kandideerid taaskord administraatoriks. Isiklikust huvist küsin, kas Su arutelude silmatorkavalt teistsugune ülesehitus ja sõnakasutus (erinevalt Vikipeedia administraatoritest) on teadlik või teadmatu valik?--Estopedist1 (arutelu) 8. september 2017, kell 12:26 (EEST)

Tänan küsimuse eest!
Võimalik, et alateadlik, artiklit sa/ma ju niiviisi ei kirjuta, ja, mulle meeldib/meeldivad keel(ed) ja selle/nende poolt pakutavad kasutamisvõimalused.8. september 2017, kell 13:01 (EEST)

Lisan, et tihtipeale läheb arutelu teemaväliseks (sh arusaamatud ja teemavälised näited). --Pelmeen10 8. september 2017, kell 13:11 (EEST)

Jah, ja vahetevahel mõtlen kiiremini kui sõrmed järele tulevad, ja vahetevahel on multitasking (näiteks, 5 minuti eest alustasin tööga, umbes 30 sekundi eest tulid teated siinse muudatuse kohta ja avaldati URJKN tavapärane keskpäevane teade (1 KIA), mis tähendab, esimese asjana tuleb see sisestada).— Pietadè (arutelu) 8. september 2017, kell 13:30 (EEST)

Süsteemis surkimine

Süsteemis surkida igaüks ei saa, aga kus see koht on, kust sinna ligi pääseb? Vaadata, kes seal surgib, ei saa administraatorid rohkem kui teised. Andres (arutelu) 8. september 2017, kell 21:17 (EEST)

et sa ei unustaks: "31. oktoobrini 2017 toimub artiklikonkurss KAE maailma. Oled oodatud osalema!
1. detsembrini 2017 toimub majandusteemaline Digihariduse konkurss."
Teema ei ole avaliku arutelu aines, "hälbed" kestnud aastaid ja mitte ainult minu arvates.
Üldiselt, login välja, töö ootab.— Pietadè (arutelu) 8. september 2017, kell 21:25 (EEST)

Need asjad on Mediawiki nimeruumis. Kui sulle tundub, et miskit on kuskil süsteemi sõnumitega valesti, siis sa saad jätta omapoolse teate vastava sõnumi /või css-i või js-i/ arutelulehele.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. september 2017, kell 23:10 (EEST)

Ei leia ju õiget kohta niisama lihtsalt üles. Andres (arutelu) 8. september 2017, kell 23:29 (EEST)

Buonasera da Coreca e richiesta di creazione di alcuni articoli

Buonasera da Coreca, ti scrivo per salutarti e sapere come stai, io sto abbastanza bene per ora, qui inizia il periodo natalizio. Ti scrivo inoltre per chiederti un favore, se puoi aiutarmi e di ciò ne sarei onorato. Ho visto che hai creato belli articoli sul mio paese, mi chiedevo se ti andrebbe di creare la pagina di Coreca in estone e i suoi relativi posti incantevoli, come it:Grotte di Coreca e gli Scogli di Coreca molto belli e pittoreschi fino a qualche tempo fa meta di radio e fotoamatori, ora da qualche anno stanno riprendendo lentamente la posizione che merita nel turismo italiano e internazionale. Ti chiedo questa cortesia e se me la fai ti sarò infinitamente grato. Un caro saluto dalla Calabria--Luigi Salvatore Vadacchino (arutelu) 14. detsember 2017, kell 17:01 (EET)

Noted.—Pietadè (arutelu) 14. detsember 2017, kell 17:20 (EET)

Buonasera di nuovo,

ero passato per sapere se ci sono novità in merito alla mia richiesta, naturalmente ricambiata con qualche traduzione in italiano e suoi dialetti (Siciliano, Napoletano e Lombardo nella variante Milanese e Bresciana) sarei molto onorato di una risposta positiva, poco fa ho visto che hanno dato la notizia alla tv locale, 4 giovani di Amantea, tra cui due miei sono arrivati in Estonia per un progetto molto bello, qui il link di conferma di ciò che dico. Sarebbe molto bello rafforzare i legami tra noi e voi, anche tra Wikipedie. Io già sono disposto a iniziare da subito. Un caro saluto e tanti auguri per tutto!--Luigi Salvatore Vadacchino (arutelu) 14. detsember 2017, kell 22:09 (EET)

Ho creato uno stub su Coreca, se puoi e vuoi aggiungi tu qualcos'altro. Grazie e buona serata--Luigi Salvatore Vadacchino (arutelu) 14. detsember 2017, kell 22:16 (EET)