Siena koolkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Duccio. Maestà (Trooniv Jumalaema). Tempera puidul, 214 x 412 cm. Siena toomkiriku muuseum, Siena
Simone Martini. Maestà, maalitud Siena Palazzo pubblico jaoks 1315–1321
Simone Martini ja Lippo Memmi. Maarja kuulutamine koos kahe pühakuga. Tempera puidul, 265 x 305 cm, Uffizi galerii

Siena koolkond oli maalikunsti koolkond, mis sündis ja õitses Sienas Itaalias 13.15. sajandil. Tuntuimad maalikunstnikud Siena koolkonnas olid Duccio di Buoninsegna, keda peetakse koolkonna rajajaks ja kelle töös leidub veel Bütsantsi kunsti jooni[1], ja tema õpilane Simone Martini, samuti vennad Pietro ja Ambrogio Lorenzetti, Domenico, Taddeo di Bartolo, Sassetta ja Matteo di Giovanni.

Üldiseloomustus ja näited[muuda | muuda lähteteksti]

Siena koolkonda iseloomustab märksa suurem Bütsantsi kunsti mõju kui samal ajal Firenzes loodud maalikunsti. Vastandina viimatinimetatu eepilis-dramaatilisele laadile valitseb Siena koolkonna kunstnike teostes lüüriline ja tundeküllane tonaalsus. Duccio 1311. aastal valminud altarimaal Siena toomkirikule kujutab troonivat madonnat ümbritsevate inglite ja pühakutega, teoses on valitsev õrn meeleolu ja peen lineaarne rütm, kuigi kompositsiooniliselt on jäädud truuks bütsantsipärasele sümmeetriale, pidulikule rohke punase, sinise ja kuldsega värvikasutusele ja kuldfoonile. Duccio laadi arendab ta õpilane Simone Martini, kelle looming on samuti õrn ja lüüriline, kuid kompositsioon pole ikoonipäraselt jäik ja lineaarne, vaid on vabam ja loomulikum, tuntuim näide sellest on Filippo Memmiga koos maalitud "Maarja kuulutamine", samuti mõned Püha Martini elulugu kujutavad freskod Assisi alumises kirikus. Tema loomingu mõjutajana nähakse Prantsusmaa maalikunsti, eriti kunstniku viimastel eluaastatel, mil ta tegutses Avignonis paavstide õukonnas, ühena sinna tööle kutsutud itaalia kunstnikest[2]. Simone Martinile on omistatud keskaja üks esimesi monumentaalseid maastikumaale, Siena Palazzo Pubblico ühes saalis asuv fresko, millel on kujutatud kondotjeer Guidoriccio da Foglianot ratsutamas.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://kjt.ee/2014/12/andrea-di-bartulo-kristuse-sunni-triptuhhonist-butsantsi-ikoonimaali-mojusid-laanekiriku-maalikunstis/
  2. Gooti maalikunst. Itaalia. - V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999. lk 334-335