Isikukood

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Isikukood on riigi poolt kodanikele ja alaliselt riigis elavatele isikutele antav ainulaadne numbrikombinatsioon. Isikukoodid moodustatakse eri riikides erinevalt. Isikukood kantakse isikut tõendavasse dokumenti.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Isikukood Eestis juurutati 12. oktoobri 1989 ENSV Plaanikomitee määrusega nr 121 (Eestis toimus NSVL-ülene pilootprojekt). Isikukoodi andmekoosseis ja kontrollnumbri arvutusvalem on praktiliselt muutumatult olnud määratud järgmiste standarditega:

  • ENSV VST 585-89,
  • EV ST 585-90
  • EVS 585:2007

Eesti isikukoodi kontrollnumbri arvutusvalem pärineb kunagise ENSV Statistika Keskvalitsuse töötajate sõnul Ungarist, kus töötajad käisid 1989. aasta suvel lähetuses sealsete kogemustega tutvumas. Kontrollsumma algoritm erineb Ungari isikukoodi arvutusvalemist[1] vaid detailides.

Eesti isikukood[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti isikukoodi moodustamise, andmise ja väljajagamise kord on määratletud Regionaalministri määrusega[2]. Igal isikukoodi 11. numbril on isikukoodi omaniku suhtes järgnev tähendus:

1. = sugu ja sünni nn. "sajand" (praegune vahemik 1...6)
2. ja 3. = sünniaasta (00...99)
4. ja 5. = sünnikuu (01...12)
6. ja 7. = sünnikuupäev (01...31)
8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. a sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.
11. = kontrollnumber (0...9)

Andmekaitse Inspektsiooni selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata enam, kui näiteks inimese nime või sünniaega.[3]

Eesti isikukoodi eripära on, et see on disainitud avalikuna. Taavi Kotka on kommenteerinud, et "isikukood - see on sinu digitaalne nimi[4]". Pelgalt isikukoodi teades ei osutu võimalikuks teise inimese hankida kohta oluliselt rohkem teavet kui ilma isikukoodita. Seevastu näiteks USA SSN (Social Security Number)[5] ja mitme teise riigi isikukoodid on disainitud paroolina, ehk siis numbrit teades toimub autentimine ja küsijal on võimalik saada ligipääs andmetele, millele eelnevalt ligipääsu polnud. See teeb säärased "isikukoodid" haavatavaks andmeleketele.

Sugu[muuda | muuda lähteteksti]

Isikukoodi 1. number sisaldab infot nii omaniku soo (paaritu arv – mees, paarisarv – naine) kui ka sünniaasta kahe esimese numbri kohta.

Esimeseks numbriks on

  • „1“, kui 1800...1899. a sündinud mees
  • „2“, kui 1800...1899. a sündinud naine
  • „3“, kui 1900...1999. a sündinud mees
  • „4“, kui 1900...1999. a sündinud naine
  • „5“, kui 2000...2099. a sündinud mees
  • „6“, kui 2000...2099. a sündinud naine
  • „7“, kui 2100...2199. a sündinud mees
  • „8“, kui 2100...2199. a sündinud naine

Järjekorranumber[muuda | muuda lähteteksti]

Isikukoodi 8., 9. ja 10. number on samal päeval sündinuid eristav järjekorranumber.

Alates 1. jaanuarist 2013 saab tervishoiuasutus vastsündinule isikukoodi taotluse esitada üksnes infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu[6] ja infosüsteem määrab isikukoodi järjekorranumbrid taotluste esitamise järjekorras sõltumata haiglast.

Varem, kui ühtne infosüsteem puudus, oli igale haiglale riiklikult määratud kõikide järjekorranumbrite (000....999) hulgas oma kindel vahemik, mille seest antud haigla järjest numbreid väljastas. Lisaks eksisteerisid eraldi vahemikud, millest väljastati järjekorranumbreid väljaspool Eestist sündinud isikutele.

Haigla tunnus[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 2013. a kasutusel olnud haiglale eraldatud järjekorranumbrite vahemike järgi on tuletatud nö "haigla tunnused" ehk järjekorranumbri kolmest numbrist kaks esimest numbrit. Nende vahemike kohta ei ole teadaolevalt ühtegi avalikku ametlikku dokumenti ja inimesed on tunnused ise tuletanud eri haiglates sündinud tuttavate isikukoode omavahel võrreldes. On täheldatud et vahemiku pikkus on sõltuvuses piirkonna elanike arvuga (suuremates linnades on suuremad vahemikud) ja tõenäoliselt on linna haiglad omavahel järjestatud mingis ulatuses tähestikulises järjekorras. Osa haiglaid (näiteks Põlva ja Võru haigla) jagavad sama vahemikku. Ei ole teada, kas vahemikke on ajalooliselt mingis osas korrigeeritud või haiglate vahel ümber jaotatud. Samuti ei ole üheselt teada loogika, mille alusel anti isikukoodi järjekorranumbrid isikutele, kes olid sündinud enne isikukoodi kasutuselevõttu.

Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised:

001...010 = Kuressaare Haigla

011...019 = Tartu Ülikooli Naistekliinik, Tartumaa, Tartu
021...220 = Ida-Tallinna Keskhaigla, Pelgulinna sünnitusmaja, Hiiumaa, Keila, Rapla haigla, Loksa haigla
221...270 = Ida-Viru Keskhaigla (Kohtla-Järve, endine Jõhvi)
271...370 = Maarjamõisa Kliinikum (Tartu), Jõgeva Haigla
371...420 = Narva Haigla
421...470 = Pärnu Haigla
471...490 = Pelgulinna Sünnitusmaja (Tallinn), Haapsalu haigla
491...520 = Järvamaa Haigla (Paide)
521...570 = Rakvere, Tapa haigla
571...600 = Valga Haigla
601...650 = Viljandi Haigla
651...710? = Lõuna-Eesti Haigla (Võru), Põlva Haigla

Kuna isikukoode väljastatakse ka väljaspool Eestit sündinud isikutele (näiteks elamisloa taotlemisel), siis on nende puhul kasutatud nii suuremaid vahemikke (näit 95....), samuti on näiteid, kus on kasutatud (tõenäoliselt esimest) vaba järjekorranumbrit algusest (00...).

Kontrollnumber[muuda | muuda lähteteksti]

Isikukoodi kontrollnumber formeeritakse "Moodul 11" meetodil, kasutades I või II astme kaalu:
I astme kaal: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1
II astme kaal: 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3

See tähendab, et isikukoodi kümme esimest numbrit korrutatakse igaüks omaette I astme kaaluga, korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11ga. Kui jagatise jääk ei võrdu 10ga, on jääk kontrollnumbriks.

Kui jääk võrdub 10ga, siis korrutatakse koodi kümme esimest numbrit igaüks omaette II astme kaaluga. Korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11ga. Kui jääk ei võrdu 10ga, on saadud jääk kontrollnumbriks. Kui jääk võrdub 10ga, siis on kontrollnumber 0.

Näide: isikukoodi 37605030299 kontroll:
Summa = 1*3 + 2*7 + 3*6 + 4*0 + 5*5 + 6*0 + 7*3 + 8*0 + 9*2 + 1*9 = 108.
108 jääk jagamisel 11-ga on 9. (108/11 ~ 9,8. Täisosa on seega 9. Siit 9*11 = 99. Lahutades 108 – 99 = 9, mis ongi jääk).
Nii peabki isikukoodi 37605030299 viimane number olema 9.

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Näide 1: Isik isikukoodiga 34501234215 on sündinud 23. jaanuaril 1945. a (...450123...). Ta on mees (3...), kelle isikukood registreeriti Pärnu haiglas (...42...) ja sel päeval oli ta esimene poisslaps (...1...). Isikukoodi kontrollnumbriks on 5 (...5).

Näide 2: Kui tütarlaps sündis 13. märtsil 1994 Põlvamaal, on tema isikukood suure tõenäosusega 49403136515, või kui ta oli sel päeval piirkonnas teine sündinud tüdruk, siis 49403136526.

Kontrollnumbri metoodiline viga[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari päritolu arvutusvalemis on metoodiline matemaatiline viga, tänu millele kontrollnumber ei suuda parandada paljusid ühenumbrilisi sisestusvigu. Antud fenomen on leidnud kajastamist ka ajakirjanduses[7]. Toomas Mölder on avalikustanud vabavaralise programmi[8], millega saab leida kaksikuid, kolmikuid jne isikukoode, sääraseid, mida kontrollnumbri otstarbe kohaselt ei tohiks eksisteerida. Tuntumateks näideteks on isikukoodid 51107121760 ja 61107121760, mis erinevad vaid ühe järgu võrra, mida aga kontrollnumber ei tuvasta.

Kuivõrd täna kontrollivad infosüsteemid isikukoodi tsentraalselt ning sageli mõne identiteedikandja pealt elektrooniliselt, siis ei ohusta mainitud metoodiline viga isikukoodi kasutatavust kuigivõrd. On teada ka teisi riike (end. Jugoslaavia[9]), mille väljastatud isikukoodides on esinenud probleeme.

Ei saa välistada, et isikukoodi väljastaval asutusel on mainitud probleemid teada ning kriitilisi numbreid sõelutakse enne väljastamist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]