Isikukood

Isikukood (lühend ik) on riigi poolt kodanikele ja alaliselt riigis elavatele isikutele antav ainulaadne numbrikombinatsioon.

Isikukoode moodustatakse riigiti erinevalt. Isikukood kantakse isikut tõendavasse dokumenti.

Eestis

Isikukood Eestis juurutati 12. oktoobri 1989 Eesti NSV Plaanikomitee määrusega nr 121 (Eestis toimus NSV Liidu ülene proovijuurutamine). Isikukoodi andmekoosseis ja kontrollnumbri arvutusvalem on peaaegu muutumatult olnud määratud järgmiste standarditega:

• EV isikukoodi kontrollnumbri arvutusvalem pärineb kunagise Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse töötajate sõnul Ungarist, kus töötajad käisid 1989. aasta suvel lähetuses sealsete kogemustega tutvumas. Kontrollsumma algoritm erineb Ungari isikukoodi arvutusvalemist vaid detailides.

Eesti isikukoodi moodustamise ja andmise kord on määratletud siseministri määrusega. Igal isikukoodi 11 numbril on isikukoodi omaniku suhtes järgnev tähendus:

1. = sugu ja sünniaasta esimesed kaks numbrit (1...6)
2. ja 3. = sünniaasta 3. ja 4. numbrid (00...99)
4. ja 5. = sünnikuu (01...12)
6. ja 7. = sünnikuupäev (01...31)
8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. aastat sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.
11. = kontrollnumber (0...9)

Andmekaitse Inspektsiooni selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata rohkem, kui näiteks inimese nime või sünniaega.

Eesti isikukoodi eripära on, et see on loodud avalikuna. Taavi Kotka on kommenteerinud, et isikukood on inimese digitaalne nimi. Pelgalt isikukoodi teades ei osutu võimalikuks teise inimese kohta hankida oluliselt rohkem teavet kui isikukoodita. Seevastu näiteks USA SSN (Social Security Number) ja mitme teise riigi isikukoodid on loodud paroolina, ehk siis numbrit teades toimub autentimine ja küsijal on võimalik saada ligipääs andmetele, millele varem ligipääsu polnud. See teeb säärased „isikukoodid” haavatavaks andmeleketele.

Sugu

Isikukoodi 1. number sisaldab infot nii omaniku soo (paaritu arv – mees, paarisarv – naine) kui ka sünniaasta kahe esimese numbri kohta.

Esimeseks numbriks on

• "1", kui 1800. ... 1899. a sündinud mees
• "2", kui 1800. ... 1899. a sündinud naine
• "3", kui 1900. ... 1999. a sündinud mees
• "4", kui 1900. ... 1999. a sündinud naine
• "5", kui 2000. ... 2099. a sündinud mees
• "6", kui 2000. ... 2099. a sündinud naine
• "7", kui 2100. ... 2199. a sündinud mees
• "8", kui 2100. ... 2199. a sündinud naine

Järjekorranumber

Isikukoodi 8., 9. ja 10. number on samal päeval sündinuid eristav järjekorranumber.

Alates 1. jaanuarist 2013 saab tervishoiuasutus vastsündinule isikukoodi taotluse esitada üksnes infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu ja infosüsteem määrab isikukoodi järjekorranumbrid taotluste esitamise järjekorras sõltumata haiglast.

Varem, kui ühtne infosüsteem puudus, oli igale haiglale riiklikult määratud kõikide järjekorranumbrite (000....999) hulgas oma kindel vahemik, mille seest see haigla järjest numbreid väljastas. Lisaks eksisteerisid eraldi vahemikud, millest väljastati järjekorranumbreid väljaspool Eestist sündinud isikutele.

Isikukoodi väljastava asutuse tunnus

Enne 2013. aastat kasutusel olnud haiglale eraldatud järjekorranumbrite vahemike järgi on tuletatud n-ö „haigla tunnused" ehk järjekorranumbri kolmest numbrist kaks esimest numbrit. Nende vahemike kohta ei ole teada olevalt ühtegi avalikku ametlikku dokumenti ja inimesed on tunnused ise tuletanud eri haiglates sündinud tuttavate isikukoode omavahel võrreldes. On täheldatud, et vahemiku pikkus on sõltuvuses piirkonna elanike arvuga (suuremates linnades on laiemad vahemikud) ja tõenäoliselt on linna haiglad omavahel järjestatud mingis ulatuses tähestikulises järjekorras. Osa haiglaid (näiteks Põlva ja Võru haigla) jagavad sama vahemikku. Ei ole teada, kas vahemikke on ajalooliselt mingis osas korrigeeritud või haiglate vahel ümber jaotatud. Samuti ei ole üheselt teada loogika, mille alusel anti isikukoodi järjekorranumbrid isikutele, kes olid sündinud enne isikukoodi kasutuselevõttu.

Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised:

001...010 = Kuressaare haigla
011...019 = Tartu Ülikooli Naistekliinik
021...150 = Ida-Tallinna keskhaigla, Pelgulinna sünnitusmaja (Tallinn)
151...160 = Keila haigla
161...220 = Rapla haigla, Loksa haigla, Hiiumaa haigla (Kärdla)
221...270 = Ida-Viru keskhaigla (Kohtla-Järve, endine Jõhvi)
271...370 = Maarjamõisa kliinikum (Tartu), Jõgeva haigla
371...420 = Narva haigla
421...470 = Pärnu haigla
471...490 = Haapsalu haigla
491...520 = Järvamaa haigla (Paide)
521...570 = Rakvere haigla, Tapa haigla
571...600 = Valga haigla
601...650 = Viljandi haigla
651...700 = Lõuna-Eesti haigla (Võru), Põlva haigla

Kuna isikukoode väljastatakse ka väljaspool Eestit sündinud isikutele (sh kodakondsuse taastamisel, naturaliseerumisel, elamisloa taotlemisel, e-residentidele), siis on nende puhul kasutatud isikukoodi väljastanud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonna tunnust või ka laiemaid vahemikke (näit 95...). Samuti on näiteid, kus on kasutatud suvalist vaba järjekorranumbrit.

Kontrollnumber

Isikukoodi kontrollnumber formeeritakse „Moodul 11" meetodil, kasutades I või II astme kaalu:

I astme kaal: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1

II astme kaal: 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3

See tähendab, et isikukoodi kümme esimest numbrit korrutatakse igaüks omaette I astme kaaluga, korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11-ga. Kui jagatise jääk on 10-st väiksem, on jääk kontrollnumbriks.

Kui jääk on võrdne 10-ga, siis korrutatakse koodi kümme esimest numbrit igaüks omaette II astme kaaluga. Korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11ga. Kui jagatise jääk on 10-st väiksem, on jääk kontrollnumbriks.

Kui jääk on võrdne 10-ga, siis on kontrollnumber 0.

Kontrollnumbri arvutamise loogikast tuleneb, et kontrollnumbrite jaotus üle kõigi isikukoodide ei ole ühtlane - numbrit 0 esineb kontrollnumbrina umbes 0,82 protsendipunkti võrra rohkem kui ülejäänud numbreid (vastavalt 10,74% ja 9,92%).

Näide: isikukoodi 37605030299 kontroll:
Summa = 1×3 + 2×7 + 3×6 + 4×0 + 5×5 + 6×0 + 7×3 + 8×0 + 9×2 + 1×9 = 108.
108 jääk jagamisel 11-ga on 9. (108/11 ~ 9,8. Täisosa on seega 9. Siit 9*11 = 99. Lahutades 108 – 99 = 9, mis ongi jääk).

Nii peabki isikukoodi 37605030299 viimane number olema 9.

Näited

Näide 1: Isik isikukoodiga 34501234215 on mees (3...), kes on sündinud 23. jaanuaril 1945. aastal (...450123...). Tema isikukood registreeriti Pärnu KMA osakonnas (...42...) ja sel päeval oli ta esimene meessoost isik (...1.). Isikukoodi kontrollnumbriks on 5 (...5).

Näide 2: Kui tütarlaps sündis 13. märtsil 1994 Põlvamaal, on tema isikukood suure tõenäosusega 49403136515, või kui ta oli sel päeval piirkonnas teine sündinud tüdruk, siis 49403136526.

Kontrollnumbri metoodiline viga

Ungari päritolu arvutusvalemis on metoodiline matemaatiline viga, mille tõttu kontrollnumber ei võimalda parandada paljusid ühenumbrilisi sisestusvigu. See nähtus on leidnud kajastamist ka ajakirjanduses. Toomas Mölder on avalikustanud vabavaralise programmi, millega saab leida kaksikuid, kolmikuid jne isikukoode, sääraseid, mida kontrollnumbri otstarbe kohaselt ei tohiks eksisteerida. Tuntumateks näideteks on isikukoodid 51107121760 ja 61107121760, mis erinevad vaid ühe järgu võrra, mida aga kontrollnumber ei tuvasta.

Kuivõrd täna kontrollivad infosüsteemid isikukoodi keskselt ning sageli mõne identiteedikandja pealt elektrooniliselt, siis ei ohusta mainitud metoodiline viga isikukoodi kasutatavust kuigivõrd. On teada ka teisi riike (endine Jugoslaavia), mille väljastatud isikukoodides on esinenud probleeme.

Ei saa välistada, et isikukoodi väljastaval asutusel on mainitud probleemid teada ning kriitilisi numbreid sõelutakse enne väljastamist.

Vaata ka

• Kennitala

Välislingid

• Isikukoodide moodustamise ja andmise kord, siseministri määrus
• EVS 585:2007, Isikukood. Struktuur, Eesti Standardikeskus, 2007
• EV ST 585:1990 – Standard: Isikukood. Struktuur, Eesti Vabariigi Majandusministeerium, 1990
• Andmekaitse Inspektsiooni juhis "Isikukoodi kasutamine", kinnitatud 27. aprill 2009