Orsanmichele

Orsanmichele (ka Püha Miikaeli köögiaed, itaaliakeelsest sõnast orto (köögiviljaaed) kontraktsioon toskaana dialektis; vanasti tuntud ka nimega San Michele in Orto – Püha Miikael aias all) on kirik Itaalias Firenzes. Hoone rajati Püha Miikaeli kloostri köögiaia kohale, mis on praeguseks hävinud.

Firenzes Calzaiuoli tänaval asuv kirik ehitati Francesco Talenti, Neri di Fioravante ja Benci di Cione poolt 1337. aastal algselt viljaturuks.^[1] Ajavahemikus 1380–1404 ehitati see ümber kirikuks, mida kasutasid kabelina Firenze mõjuvõimsad käsitööliste ja kaupmeeste gildid. Ruudukujulise põhiplaaniga hoone alumisel korrusel on 13. sajandi kaarkäigud, mis moodustasid esialgselt viljaturu lodža. Teisel korrusel asusid ametiruumid ja kolmandal korrusel oli linna viljaladu näljahädade ja piiramiste üleelamiseks.^[2] Tänapäeval väljapandud skulptuurid on koopiad, originaalid on hoiul muuseumites (vaata alt).

Kirikus asuv muuseum oli regulaarselt avatud kuni 2002. aastani, alates 2006. aastast peetakse kirikus taas jumalateenistusi.

Välistabernaaklite skulptuurid

Kiriku väliskülgedel on 14 arhitektuuriliselt kavandatud välimisorva, mis täideti kujudega alates aastast 1399 kuni umbes aastani 1430. Kolm kõige rikkamat gildi lasksid niššidesse paigutavad kujud valmistada pronksist, mis oli kivifiguuride paigaldamisest umbes kümme korda kallim.

Nr	Autor	Kuju	Märkused	Materjal	Aasta	Kõrgus (cm)	Gild	Staatus
1	Lorenzo Ghiberti	Püha Matteus		pronks	1419–1423	270	Cambio (pankurid)	originaal
2	Lorenzo Ghiberti	Püha Stefanos		pronks	1427–1428	260	Lana (villameistrid)	koopia, originaal on muuseumis
3	Nanni di Banco	Püha Eligius	Tervenenud hobuse imetegu	marmor	1417–1421	240	Fabbri (sepad)	koopia, originaal on muuseumis
4	Donatello	Püha Markus		marmor	1411–1413	248	Linaioli e Rigattieri (linalõimijad ja harjuskid)	koopia, originaal on muuseumis
5	Niccolò di Pietro Lamberti (?)	Püha Jaakobus	Püha Jaakobuse pea mahavõtmine	marmor	1410–1422	213	Pellicciai (karusnahakaupmehed)	koopia, originaal on muuseumis
6	Piero di Giovanni Tedesco (omistatav)	Roosi Madonna		marmor	umbes 1399	220	Medici e Speziali (tohtrid ja apteekrid)	koopia, originaal on muuseumis
7	Baccio da Montelupo	Püha Johannes		pronks	1515	266	Seta (siidikaupmehed)	koopia, originaal on muuseumis
8	Lorenzo Ghiberti	Ristija Johannes		pronks	1412–1416	268	Calimala (villakaupmehed)	koopia, originaal on muuseumis
9	Andrea del Verrocchio	Uskmatu Toomas		pronks	1467–1483	241 e 203	Tribunale della Mercanzia (kaupmehed)	koopia, originaal on muuseumis
10	Giambologna	Püha Luukas		pronks	1597–1602	273	Giudici e Notai (magistraadid ja notarid)	koopia, originaal on muuseumis
11	Filippo Brunelleschi ja Donatello	Püha Peetrus		marmor	1408–1413	243	Beccai (lihunikud)	koopia, originaal on muuseumis
12	Nanni di Banco	Püha Filippus		marmor	1410–1412	250	Calzaiuoli (kingsepad)	koopia, originaal on muuseumis
13	Nanni di Banco	Neli kroonitud pühakut		marmor	1409–1417	203	Maestri di Pietra e Legname (kivi- ja puumeistrid)	koopia, originaal on muuseumis
14	Donatello	Püha George (Jüri)	Püha George vabastab printsi	marmor	1415–1417	209	Corazzai (relvameistrid)	koopia, originaal on Bargello muuseumis

Tondod

Iga tabernaakli kohal asub gildi vapiga ümmargune reljeefne kujutis, tondo.

Tondo (siidikaumehed), Andrea della Robbia
Tondo (tohtrid ja apteekrid), Luca della Robbia
Tondo (lihunikud)
Tondo (kivi- ja puumeistrid), Luca della Robbia
Tondo (villameistrid)

Märkused

↑ Zucconi, Guido (1995). Florence: An Architectural Guide. San Giovanni Lupatoto, Vr, Italy: Arsenale Editrice srl. ISBN 88-7743-147-4.
↑ 14. sajandi lõpul laskis linn tellida gildidel oma kaitsepühakute kujud kiriku fassaadide kaunistamiseks.

Välislingid

Firenze muuseumid – Orsanmichele kirik ja muuseum (inglise keeles)

[1] Zucconi, Guido (1995). Florence: An Architectural Guide. San Giovanni Lupatoto, Vr, Italy: Arsenale Editrice srl. ISBN 88-7743-147-4.

[2] 14. sajandi lõpul laskis linn tellida gildidel oma kaitsepühakute kujud kiriku fassaadide kaunistamiseks.

[1]

[2]