Tartu Ülikooli peahoone

Allikas: Vikipeedia
Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas, aadressil Ülikooli tänav 18. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.[viide?]

Traditsiooniliselt on peahoones asunud rektoraat jt administratiivfunktsioonid ning humanitaarteaduskonnad. Viimastel aastakümnetel on TÜ peahoones tegutsenud eesti jt filoloogid, õigusteadlased, ajakirjandusõpe ning tänini peahoone põhiosa põhjaotsa kõrgemail korruseil töötav usuteaduskond. Rektoraat paikneb tänapäeval hoone lõunatiivas. Viimasel kümnendil on õppetegevus liikunud üha enam ülikooli teistesse hoonetesse, andes peahoones maad ülikooli administratsioonile.

Tartu Ülikooli peahoone aulas toimuvad traditsiooniliselt ülikooli aktused, samuti on see esinduslik kontserdipaik.

1997. aastani tegutses peahoone keldris kohvik Sophokles.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

TÜ peahoone põleng

Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi.

Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tiibhooned (1856–59) ja ülikooli kirik.

Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimise käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967[1].

Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 uuendati hoone katust, pööningut ja välispiirdeid.

Arheoloogilised uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikooli peahoone on rajatud endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.

2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi[2]. Leiti ka üks Rootsi aega paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.

Mälestustahvlid ja monumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel.

Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik Wilhelm Ostwaldile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas Poola suursaatkond Tallinnas 3. mail 2005 mälestustahvli Poola-Leedu kuningale Stefan Batoryle, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, Tartu jesuiitide gümnaasiumi. Peahoone taguses väikses pargis Kuningaplatsil seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument, mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.

Peahoone vasemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele Tartu Ülikoolis eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Nikolai Maimule, Ants Piibule ja Jüri Uluotsale.

9. aprillil 2012 avati peahoones mälestustahvel Ferenc Lisztile, kes andis aulas täpselt 170 aastat varem (1842) kaks kontserti.

Auditooriumile nr 139 on antud Johannes Voldemar Veski nimi.

Ülikooli peahoone kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Pildimaterjal[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]