Cambrai liiga sõda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Cambrai liiga sõda
Osa Itaalia sõadest
Northern Italy in 1494.png
Põhja-Itaalia 1494; sõja alguseks oli Louis XII löönud Sforza välja Milano hertsogiriigist ja liitnud selle maad Prantsusmaaga
Toimumisaeg 1508–1516
Toimumiskoht Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania
Tulemus Prantslaste ja veneetslaste võit
Osalised
1508–1510:

Kirikuriik Kirikuriik

Coat of arms of Federico and Guidobaldo da Montefeltro.svg Urbino hertsogkond
Flag of the Duchy of Modena.svg Modena ja Reggio hertsogkond

Pavillon royal de la France.svg Prantsusmaa kuningriik
Saksa-Rooma riik Saksa-Rooma riik
Flag of Cross of Burgundy.svg Hispaania

Ferrara hertsogkond Ferrara hertsogkond

Venezia vabariik Venezia vabariik
1510–1511:

Pavillon royal de la France.svg Prantsusmaa kuningriik
Ferrara hertsogkond Ferrara hertsogkond Anhalt-Dessau vürstkond

Anhalt-Köthen vürstkond

Kirikuriik Kirikuriik

Flag of the Duchy of Modena.svg Modena ja Reggio hertsogkond
Coat of arms of Federico and Guidobaldo da Montefeltro.svg Urbino hertsogkond
Venezia vabariik Venezia vabariik
1511–1513:

Pavillon royal de la France.svg Prantsusmaa kuningriik

Ferrara hertsogkond Ferrara hertsogkond

Kirikuriik Kirikuriik

Coat of arms of Federico and Guidobaldo da Montefeltro.svg Urbino hertsogkond
Flag of Switzerland.svg Šveitsi palgasõdurid

Venezia vabariik Venezia vabariik
Flag of Cross of Burgundy.svg Hispaania/Napoli kuningriik
Saksa-Rooma riik Saksa-Rooma riik

Inglismaa Inglismaa
1513–1516:

Venezia vabariik Venezia vabariik
Pavillon royal de la France.svg Prantsusmaa kuningriik
Šotimaa kuningriik Šotimaa kuningriik

Ferrara hertsogkond Ferrara hertsogkond

Kirikuriik Kirikuriik

Coat of arms of Federico and Guidobaldo da Montefeltro.svg Urbino hertsogkond
Flag of Switzerland.svg Šveitsi palgasõdurid

Flag of Cross of Burgundy.svg Hispaania
Saksa-Rooma riik Saksa-Rooma riik
Inglismaa Inglismaa

Flag of the Duchy of Milan (1450).svg Milano hertsogkond

Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda)[1] oli Itaalia sõdade suurim konflikt. See oli suunatud Veneetsia vabariigi mõjuvõimu suurenemise vastu maismaal. Tegemist oli omalaadi maailmasõjaga, kus Veneetsia vastu ühinesid kõik keskaegsed Euroopa peamised riigid.

Sõja peamisteks osalisteks, kes olid vastamisi kogu konflikti jooksul, olid Prantsuse kuningriik, Paavstiriik ja Veneetsia vabariik; eri aegadel assisteerisid neile peaaegu kõik selle aja Lääne-Euroopa suuremad võimud, kaasa arvatud Hispaania kuningriik, Saksa-Rooma riik, Inglismaa kuningriik, Šotimaa kuningriik, Ungari kuningriik, Milano hertsogiriik, Firenze vabariik, Ferrara hertsogkond, Urbino hertsogiriik ja Šveitsi kantonid.

Tänu diplomaatilisele osavusele ja tohututele ressurssidele, seda nii inimeste kui rahaliste vahendite osas, õnnestus aga Veneetsial lüüa korduvalt liiga vägesid, võita sõda ning peaaegu et taastada sõjaeelsed piirid.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paavst (1492–1503) Aleksander VI hakkas pärast I Itaalia sõda (1494–1498) tugevdama paavstiriigi võimu Kesk-Itaalias ja hõivas Romagna. Veneetsial jätkus vastasseis Prantsuse kuninga Louis XII, Milano hertsogiriigi kontrolli üle.

Cambrai liiga[muuda | muuda lähteteksti]

1508. aasta 10. detsembril sõlmisid Rooma paavsti, Prantsusmaa, Saksa-Rooma keisririigi esindajad ja Hispaania kuningas Fernando II Veneetsia-vastase Cambrai liiga. Liitlased jagasid veel vallutamata Veneetsia vabariigi alad omavahel: Rooma paavst Julius II, pidi saama võidu korral Faenza, Rimini, Ravenna; Saksa-Rooma keiser Maximilian I Padua, Vicenza ja Verona ja Austria ertshertsog Friul ja Treviso; Prantsusmaa kuningas Louis XII Cremona, Adda alamjooksu alad, Brescia, Bergamo ja Crema Lombardias; Aragóni kuningas Fernando II aga Apuulia linnad.

Sõjategevus ja tagasilöögid[muuda | muuda lähteteksti]

1509. aasta jaanuaris kuulutas Louis XII Veneetsiale sõja ja Rooma paavst kuulutas 27. aprillil veneetslastele interdikti.

Sõja algetapp oli liitlastele edukas, kuid pärast Aragóni kuningas Fernando II poolt Apuulia linnade vallutamist taandus ta leppest. Rooma paavst Julius II ja Prantsusmaa kuningas Louis XII vastuolude tõttu asus Rooma paavst läbirääkimistele veneetslastega ning sai tagasi oma Romagna valdused ning saavutas vaimulike vabastamise maksustamisest ja vaba kaubanduse oma alamatele Aadria merel ning tühistas interdikti.


1510. aasta kevadel alustasid Prantsuse kuninga väed, keda toetasid ka Anhalti hertsogid ja Ferrara hertsog Alfonso I, Este dünastiast. Prantsuse, Saksa ja Ferrara armee kohtusid Legnago linnast lõunapool ja vallutasid kiiresti Este ja Montagnana ning alustasid pealetungi Vicenza linnale ning vallutasid selle 24. mail. Linnaelanikud põgenesid Paduasse ja Veneetsiasse.

1510. aasta mais otsustas Rooma paavst laiendada oma valdusi ka Ferrara hertsogkonnale, paavst sõlmis liidu Veneetsiaga. Vastuseisus Prantsuse kuningaga, tunnistas paavst Napoli kuningriigi valitsejana Ferdinando III-t, kuulutas anateemi Ferrara hertsogile ja ekskommunikeeris ta.

1510. aasta augustis-septembris vallutasid Veneetsia väed tagasi kaotatud Veneetsia alad ja Vicenza ning Verona linnad.

1510. aasta sügisel jätkasid Paavsti (Šveitši palgasõdurid ja paavsti vennapoja, Urbino hertsogi) ja Veneetsia väed vallutasid 17. augustil Modena ja jõudsid Ferrera linna alla. Prantsuse väed vasturünnakus Lombardias vallutasid Modena ning asusid piirama Bolognat, kus asus ka paavst Julius II. Piiravatava linn aja paavsti päästis Veneetsia ja Napoli kuninga Ferdinando III poolt saadetud abiväed. Hispaania kuningas Fernando II asus toetama paavsti tänuks talle avaldatud toetuse eest Napoli trooni taotlemisel.

1511. aasta talvesõjakäigus vallutasid paavsti väed Mirandola lossi ja Prantsuse väed ebaõnnestusid Modena taasvallutamisel. Maikuus Prantsuse väed uue juhi kondotjeer Gian Giacomo Trivulzio juhtimisel vallutasid Bologna ja seejärel ka Mirandola lossi.

Cambrai liiga sõja lahingud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Konflikti võib jagada ka kolmeks eraldi sõjaks: Cambrai liiga sõda (1508–1510), Püha Liiga sõda (1510–1514) ja François I Esimene Itaalia sõda (1515–1516). Püha Liiga sõda võib omakorda jagada Ferrara sõjaks (1510), Püha Liiga sõjaks (1511–1514), Inglise-Šoti sõjaks (1513) ning Inglise-Prantsuse sõjaks (1513–1514)