Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu
Рада національної безпеки і оборони України
NSDCU emblem.png
RJKN-i embleem
NSDCU Sign.png
RJKN-i märk
Lühend RJKN
Asutatud 30. augustil 1996
Juht Volodõmõr Zelenskõi
RJKN-i sekretär Oleksi Danilov
Veebileht Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu ametlik veebileht

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu (ukraina keeles Рада національної безпеки і оборони України) on Ukraina presidendi juures tegutsev julgeolekut ja riigikaitset koordineeriv ja selle üle järelevalvet tegev organ.[1] Eelkäijateks olid 1991 moodustatud Ukraina Kaitsenõukogu ja 1992 moodustatud Ukraina presidendi juures asuv Julgeolekunõukogu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu moodustati presidendi ukaasiga 1992. aasta juulis konsultatiivse ja nõuandva organina, mis kuulus riigi täidesaatva võimu organite süsteemi ja tegutses presidendi juures. Sellisena eksisteeris ta 1994. aastani, mil jällegi presidendi ukaasiga kinnitati talle organisatsioonilise ja kooskõlastusliku tegevuse ülesanded. Võimupiiride määratlemine koos adekvaatse teabe tagamise meetmete kehtestamisega lubasid nõukogul tegutseda märksa tõhusamalt ning käsitleda riigielu keerukaid ja mahukaid probleeme. Ühtlasi hakkas tunda andma võimaluste piiratus, sest nõukogu staatus oli määratletud presidendi ukaasidega, aga faktiliselt mõjutas ta presidendi, valitsuse ja jõustruktuuride tegevust ning objektiivselt võttes oli see vaja kinnitada seadusandlikul ja koguni põhiseaduslikul tasemel. Esimeseks katseks määratleda Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu koht Ukraina riigiorganite süsteemis oli põhiseadusliku leppe allakirjutamine 1995. aastal Ülemraada ja presidendi vahel. Selle leppega anti presidendile Ukraina rahvusliku julgeoleku tagaja ja Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu esimehe ülesanded.[viide?]

1996. aastal võeti vastu Ukraina põhiseadus, mille artikkel 107 käsitleb Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu.[2] Uus riigiorgan Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu võttis üle senised Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu ja Kaitsenõukogu ning päris nende ülesanded. Teiseks määratles põhiseadus selle organi peamised ülesanded: julgeoleku ja riigikaitsega seotud täitevvõimu organite koordineerimine ja kontrolli. Kolmandaks määratles põhiseadus vahetult oma tekstis nõukogu moodustamise põhimõttelised alused. Lõpuks sisaldus põhiseaduses otsene viide eriseaduse väljatöötamisele, mis määratleks nõukogu kõik ülesanded ja volitused. Sellega sai nõukogust põhiseadusliku staatusega riigiorgan, mis kuulub presidendi võimusüsteemi ja on kutsutud ellu presidendi ühe kõige tähtsama ülesande täitmiseks, milleks on riikliku sõltumatuse ja riigi rahvusliku julgeoleku tagamine.[viide?]

2021. aasta märtsis otsustas RJKN asutada desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse.[3]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina põhiseaduse aritkkel 106 p. 18 kohaselt juhib Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu Ukraina president[4], kes määrab ametisse nõukogu sekretäri.

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

RJKN-i juhtkond Volodõmõr Zelenskõi ametiajal
Ees- ja perekonnanimi Ametinimetus Ametiaeg
Volodõmõr Zelenskõi Esimees ex officio
Oleksi Danilov RJKN-i sekretär
Ruslan Demtšenko RJKN-i sekretäri esimene asetäitja 16. juunist 2020[5]
Sergi Demedjuk RJKN-i sekretäri asetäitja 21. oktoobrist 2019[6]
Oleksi Solovjov RJKN-i sekretäri asetäitja 25. veebruarist 2020[7]

Nõukogu koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

RJKN-i koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Ametikoht Ametiaeg
Volodõmõr Zelenskõi Ukraina president ex officio
Andri Jermak Ukraina Presidendi Kantselei ülem 12. veebruarist 2020[8]
Oleksi Danilov RJKN-i sekretär 3. oktoobrist 2019
Ruslan Homtšak Ukraina Relvajõudude ülemjuhataja 31. maist 2019[9]
Ivan Bakanov SBU ülem 6. septembrist 2019[10]
Denõss Šmõgal Ukraina peaminister
Oleksi Reznikov Ukraina asepeaminster 19. märtsist 2020[11]
Arsen Avakov Ukraina siseminister
Sergi Martšenko Ukraina rahandusminister 7. aprillist 2020[12]
Dmõtro Kuleba Ukraina välisminister
Andri Taran Ukraina kaitseminister
Julija Laputina Ukraina veteraniasjade minister 17. veebruarist 2021[13][14]
Irõna Venediktova Ukraina peaprokurör
Dmõtro Razumkov Ukraina Ülemraada esimees 6. septembrist 2019[15]
Valeri Kondratjuk Ukraina Välisluureteenistuse juht 17. augustist 2020[16]
Olga Stefanišõna Ukraina asepeaminister 17. augustist 2020[17]
Oleg Uruskõi Ukraina asepeaminister 17. augustist 2020[18]
Kõrõlo Ševtšenko Ukraina Rahvuspanga juht 17. augustist 2020[19]
Igor Tšerkasskõi Ukraina Riikliku Finantsmonitooringuteenistuse juht 15. juulist 2019[20][21]

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretärid[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär on riigiametnik, kes juhib Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu tööd.

RJKN-i sekretäride nimekiri
Nr Nimi Ametiaeg
1. Volodõmõr Gorbulin 30. august 1996 – 10. november 1999
2. Evgen Martšuk 10. november 1999 – 25. juuni 2003
3. Volodõmõr Radšenko 2. september 2003 – 20. jaanuar 2005
4. Petro Porošenko 8. veebruar 2005 – 8. september 2005
5. Anatoli Kinahh 27. september 2005 – 16. mai 2006
kt. Volodõmõr Gorbulin 24. mai 2006 – 10. oktoober 2006
6. Vitali Gaiduk 10. oktoober 2006 – 12. mai 2007
7. Ivan Pljuštš 12. mai 2007 – 26. november 2007
8. Raissa Bogatõrjova 24. detsember 2007 – 14. veebruar 2012
9. Andri Kljujev 14. veebruar 2012 – 24. jaanuar 2014
10. Andri Parubi 27. veebruar 2014 – 7. august 2014
11. Oleksandr Turtšõnov 16. detsember 2014[22] – 19. mai 2019
12. Oleksandr Danõljuk 28. mai 2019 – 30. september 2019
13. Oleksi Danilov 3. oktoober 2019 –

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

  • RJKN-i lipp

  • Nõukogu istungid toimuvad presidendi sekretariaadi hoones Kiievis

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Oleksandr Lytvynenko, Philipp Fluri, Valentyn Badrack. THE SECURITY SECTOR LEGISLATION OF UKRAINE. GENEVA – KYIV, 2017, lk. 33.
  2. ↑ Ukraina põhiseadus
  3. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №106/2021 Про рішення Ради національної безпеки і оборони України від 11 березня 2021 року «Про створення Центру протидії дезінформації», 19.03.2021
  4. ↑ КОНСТИТУЦІЯ УКРАЇНИ (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, № 30, ст. 141). Стаття 106.
  5. ↑ Зеленский назначил своего советника первым заместителем секретаря СНБО - Liga Novosti (vaadatud 26.10.2020)
  6. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №765/2019. Про призначення С.Демедюка заступником Секретаря Ради національної безпеки і оборони України, 21.10.2019
  7. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №57/2020 Про призначення О.Соловйова заступником Секретаря Ради національної безпеки і оборони України, 25.02.2020
  8. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №52/2020. Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 12.02.2020.
  9. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №340/2019. Про склад Ради національної безпеки і оборони України. 31.05.2019
  10. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №665/2019, Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 06.09.2019
  11. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №99/2020 Про зміну у складі Ради національної безпеки і оборони України, 19.03.2020
  12. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №133/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 07.04.2020
  13. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №56/2021 Про зміну у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.02.2021.
  14. ↑ Зеленский ввел в состав СНБО министра по делам ветеранов Лапутину - Liga 17.02.2021 (vaadatud: 17.02.2021)
  15. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №665/2019, Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 06.09.2019
  16. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
  17. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
  18. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
  19. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
  20. ↑ Зеленский обновил состав СНБО - туда вошли Черкасский и Бухарев - Liga Novosti, 15.07.2019, 13:30 (vaadatud: 15.07.2019)
  21. ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №520/2019.
  22. ↑ "Оперативна інформація Інформаційно-аналітичного центру РНБОУ за 15 грудня + Карта". Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu. 16. detsember 2014. Vaadatud 16. detsember 2014. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ukraina_Rahvusliku_Julgeoleku_ja_Kaitse_Nõukogu&oldid=5865619"