Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu
Рада національної безпеки і оборони України | |
![]() RJKN-i embleem | |
![]() RJKN-i märk | |
Lühend | RJKN |
---|---|
Asutatud | 30. augustil 1996 |
Juht | Volodõmõr Zelenskõi |
RJKN-i sekretär | Oleksi Danilov |
Veebileht | Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu ametlik veebileht |
Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu (ukraina keeles Рада національної безпеки і оборони України) on Ukraina presidendi juures tegutsev julgeolekut ja riigikaitset koordineeriv ja selle üle järelevalvet teostav organ.[1] Eelkäijateks olid 1991 moodustatud Ukraina Kaitsenõukogu ja 1992 moodustatud Ukraina presidendi juures asuv Julgeolekunõukogu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu moodustati presidendi ukaasiga 1992. aasta juulis konsultatiivse ja nõuandva organina, mis kuulus riigi täidesaatva võimu organite süsteemi ja tegutses presidendi juures. Sellisena eksisteeris ta 1994. aastani, mil jällegi presidendi ukaasiga kinnitati talle organisatsioonilise ja kooskõlastusliku tegevuse ülesanded. Võimupiiride määratlemine koos adekvaatse teabe tagamise meetmete kehtestamisega lubasid nõukogul tegutseda märksa tõhusamalt ning käsitleda riigielu keerukaid ja mahukaid probleeme. Ühtlasi hakkas tunda andma võimaluste piiratus, sest nõukogu staatus oli määratletud presidendi ukaasidega, aga faktiliselt mõjutas ta presidendi, valitsuse ja jõustruktuuride tegevust ning objektiivselt võttes oli see vaja kinnitada seadusandlikul ja koguni põhiseaduslikul tasemel. Esimeseks katseks määratleda Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu koht Ukraina riigiorganite süsteemis oli põhiseadusliku leppe allakirjutamine 1995. aastal Ülemraada ja presidendi vahel. Selle leppega anti presidendile Ukraina rahvusliku julgeoleku tagaja ja Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu esimehe ülesanded.[viide?]
1996. aastal võeti vastu Ukraina põhiseadus, mille artikkel 107 käsitleb Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu.[2] Uus riigiorgan Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu võttis üle senised Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu ja Kaitsenõukogu ning päris nende ülesanded. Teiseks määratles põhiseadus selle organi peamised ülesanded: julgeoleku ja riigikaitsega seotud täitevvõimu organite koordineerimine ja kontrolli. Kolmandaks määratles põhiseadus vahetult oma tekstis nõukogu moodustamise põhimõttelised alused. Lõpuks sisaldus põhiseaduses otsene viide eriseaduse väljatöötamisele, mis määratleks nõukogu kõik ülesanded ja volitused. Sellega sai nõukogust põhiseadusliku staatusega riigiorgan, mis kuulub presidendi võimusüsteemi ja on kutsutud ellu presidendi ühe kõige tähtsama ülesande täitmiseks, milleks on riikliku sõltumatuse ja riigi rahvusliku julgeoleku tagamine.[viide?]
2021. aasta märtsis otsustas RJKN asutada desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse.[3]
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina põhiseaduse aritkkel 106 p. 18 kohaselt juhib Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu Ukraina president[4], kes määrab ametisse nõukogu sekretäri.
Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]
Ees- ja perekonnanimi | Ametinimetus | Ametiaeg |
---|---|---|
Volodõmõr Zelenskõi | Esimees | ex officio |
Oleksi Danilov | RJKN-i sekretär | |
Ruslan Homtšak | RJKN-i sekretäri esimene asetäitja | 27. juulist 2021[5] |
Nõukogu koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
RJKN-i koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretärid[muuda | muuda lähteteksti]
Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär on riigiametnik, kes juhib Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu tööd.
Nr | Nimi | Ametiaeg |
---|---|---|
1. | Volodõmõr Gorbulin | 30. august 1996 – 10. november 1999 |
2. | Evgen Martšuk | 10. november 1999 – 25. juuni 2003 |
3. | Volodõmõr Radšenko | 2. september 2003 – 20. jaanuar 2005 |
4. | Petro Porošenko | 8. veebruar 2005 – 8. september 2005 |
5. | Anatoli Kinahh | 27. september 2005 – 16. mai 2006 |
kt. | Volodõmõr Gorbulin | 24. mai 2006 – 10. oktoober 2006 |
6. | Vitali Gaiduk | 10. oktoober 2006 – 12. mai 2007 |
7. | Ivan Pljuštš | 12. mai 2007 – 26. november 2007 |
8. | Raissa Bogatõrjova | 24. detsember 2007 – 14. veebruar 2012 |
9. | Andri Kljujev | 14. veebruar 2012 – 24. jaanuar 2014 |
10. | Andri Parubi | 27. veebruar 2014 – 7. august 2014 |
11. | Oleksandr Turtšõnov | 16. detsember 2014[19] – 19. mai 2019 |
12. | Oleksandr Danõljuk | 28. mai 2019 – 30. september 2019 |
13. | Oleksi Danilov | 3. oktoober 2019 – |
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogu istungid toimuvad presidendi sekretariaadi hoones Kiievis
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Oleksandr Lytvynenko, Philipp Fluri, Valentyn Badrack. THE SECURITY SECTOR LEGISLATION OF UKRAINE. GENEVA – KYIV, 2017, lk. 33.
- ↑ Ukraina põhiseadus
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №106/2021 Про рішення Ради національної безпеки і оборони України від 11 березня 2021 року «Про створення Центру протидії дезінформації», 19.03.2021
- ↑ КОНСТИТУЦІЯ УКРАЇНИ (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, № 30, ст. 141). Стаття 106.
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №322/2021 Про призначення Р.Хомчака Першим заступником Секретаря Ради національної безпеки і оборони України, 27.07.2021
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №52/2020. Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 12.02.2020.
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №555/2022 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України. 1) увести до персонального складу Ради національної безпеки і оборони України таких осіб: КОСТІН Андрій Євгенович - Генеральний прокурор МАЛЮК Василь Васильович - перший заступник Голови Служби безпеки України; 2) вивести зі складу Ради національної безпеки і оборони України І.Баканова та І.Венедіктову, 04.08.2022
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №99/2020 Про зміну у складі Ради національної безпеки і оборони України, 19.03.2020
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №133/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 07.04.2020
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №56/2021 Про зміну у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.02.2021.
- ↑ Зеленский ввел в состав СНБО министра по делам ветеранов Лапутину - Liga 17.02.2021 (vaadatud: 17.02.2021)
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №555/2022 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України. 1) увести до персонального складу Ради національної безпеки і оборони України таких осіб: КОСТІН Андрій Євгенович - Генеральний прокурор МАЛЮК Василь Васильович - перший заступник Голови Служби безпеки України; 2) вивести зі складу Ради національної безпеки і оборони України І.Баканова та І.Венедіктову, 04.08.2022
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №665/2019, Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 06.09.2019
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №324/2020 Про зміни у складі Ради національної безпеки і оборони України, 17.08.2020
- ↑ Зеленский обновил состав СНБО - туда вошли Черкасский и Бухарев - Liga Novosti, 15.07.2019, 13:30 (vaadatud: 15.07.2019)
- ↑ УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №520/2019.
- ↑ "Оперативна інформація Інформаційно-аналітичного центру РНБОУ за 15 грудня + Карта". Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu. 16. detsember 2014. Vaadatud 16. detsember 2014.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu ametlik veebileht (ukraina ja inglise keeles)
- Ukraina presidendi ametlik veebileht
- Зеленский изменил состав СНБО - Корреспондент.net, 13.03.2020
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
- Валентин Бадрак. Сектор безопасности: панорама с закрытыми пространствами - Zn.ua, 21.06.2019