Meelis Kiili

Meelis Kiili
Meelis Kiili (2022)
Sündinud	20. märts 1965
Teenistus	Eesti kaitsevägi Kaitseliit
Teenistusaeg	1991–2022
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Balti Kaitsekolledž Kaitseliit

Meelis Kiili (sündinud 20. märtsil 1965) on Eesti sõjaväelane ja poliitik, auastmelt kindralmajor, aastast 2023 Riigikogu liige.

Aastatel 2008–2010 oli ta Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Ta oli Balti Kaitsekolledži ülem aastatel 2010–2012.

16. detsembrist 2012 kuni 19. juulini 2019 oli ta Kaitseliidu ülem.

2015. aastal koostas Moskva musta nimekirja Euroopa kõrgetest poliitikutest ja julgeolekuametnikest, kuhu kuulus ka kindral Kiili, kellele on kehtestatud Venemaale sissesõidu keeld.

Isiklikku

Meelis Kiili sündis 1965. aastal Kiviõli linnas. Varajase lapsepõlve veetis ta vanavanemate juures Viru-Kabalas. See periood kujundas tugevalt tema hilisemat elutegevust, õpetas iseseisvust, töökasvatust ja mõttemaailma. Eakaaslaste puudumine viis pikkade iseseisvate matkadeni ümbruskonna metsades, õpetades looduslähedust ja toimetulekut.

Meelis Kiili lõpetas Kiviõli I Keskkooli 1983. aastal. Kooliajal tegeles ta spordiga. Kreeka-Rooma maadluses tuli rajooni meistriks, kuid põlvevigastus ei võimaldanud sportlaskarjääri jätkata. Pärast keskkooli lõpetamist omandas Kiili elektrimontööri elukutse Tallinna 19. tehnikakoolis. Sama aasta sügisel alustas ta õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemia elektrifitseerimise erialal. Läbis vahepeal kaheaastase ajateenistuse ja lõpetas 1991. aastal ülikooli elektriinsenerina. Ülikooliaastatesse jäi ka abiellumine Silva Võhmaga ja tütar Annika sünd.

Ülikooli lõpetamise järel asus perekond elama Lääne-Virumaale, kus mõlemad abikaasad töötasid Rakvere metsamajandis.

Erialane töökäik

Augustis 1991 toimunud NSV Liidu riigipöördekatse ajal jätsid Silva ja Meelis lapse vanavanemate juurde ja siirdusid Tallinna barrikaadidele. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise võtsid nad vastu Raadiomaja kaitsel. Algas tegevus vabatahtliku kaitseliitlasena Viru maleva koosseisus. Tollane maleva juhtkond tegi ettepaneku tulla tegevteenistusse ja panustada kaitsejõudude ülesehitusse ja Kiili sõlmis kolmeaastase lepingu. Pärast täiendkoolituse lõppemist anti talle lipniku auaste.

Kui 1994. aastal algas kaitseväes rahuvalveüksuse komplekteerimine, siirdus Kiili väljaõppele Balti pataljoni koosseisus Põhjamaade ja Briti merejalaväelaste poolt komplekteeritud instruktorite käe all. Kui ajateenistust Nõukogude armees on Kiili kirjeldanud kui tegevusi, milliseid taastatavasse kaitseväkke mingil juhul üle tuua ei tohi, siis Briti instruktorite väljaõpe pani aluse tema edasisele käitumismustrile, eetosele ja põhioskustele. Pärast üheksakuulist väljaõpet komplekteeriti esimene rahuvalvekompanii ja algas omandatud oskuste ning teadmiste praktikasse rakendamine. Kiilile usaldati väljaõppe korraldamine, kompanii siirdumisel ÜRO UNIFIL välismissioonile Lõuna-Liibanonis Norra pataljoni koosseisus, määrati ta eesti kontingendi ülema asetäitjaks. Pärast missiooni lõppu määrati Kiili Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülemaks ja mõne aja pärast ülemaks.

Pärast Balti Kaitsekolledži loomist taotles Kiili õppekohta kolledži kõige esimese kursuse koosseisus. Taotlus rahuldati ja pärast vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetamist tuli määramine Kaitseväe peastaabi operatiivosakonda. Mõne aja möödudes suunati Kiili teenima programmi "Partnerlus rahu nimel" (PfP) programmi raames NATO regionaalsesse ühendstaapi Suurbritannias, taas väljaõppe sektoris. Suurbritannias sündis Meelise ja Silva noorem tütar Astrid.

NATO staabist naasmisel määrati Kiili maaväe staabi operatiivosakonna ülemaks. Personali nappuse tõttu tuli aga täita ka teisi ülesandeid. Lühikese ajaperioodi jooksul oli Kiili operatiivülem, staabiülema ülesannetes, maaväe ülema kohustes. Mõne aja pärast tuli määramine maaväe ülemaks. Sellesse ajaperioodi sattus Eesti Vabariigi saamine täisväärtuslikuks NATO liikmeks koos kõigi selle staatusega kaasnevate ülesannete ja tegevustega. Kiili juhtimisel läbis maaväe staap ja maavägi NATO sertifitseerimise protsessi. Maaväe üheks põhiülesandeks oli ka üksuste koolitamine ja saatmine sõjalistele operatsioonidele erinevatel sõjatandritel. Sellest tulenevalt väisas Kiili tihti Eesti osalusega sõjaliste operatsioonide piirkondi, et tagada adekvaatne väljaõpe ja asjakohane tagasiside ning õppetunnid.

Kiili suunati õppima NATO kolledžisse Roomas. Selle lõpetamise järel asus ta täitma kaitseväe peastaabi ülema asetäitja ülesandeid. Peagi suunati Kiili diplomaatilisele kaitseatašee ametikohale Ameerika Ühendriikides. Kuna sellesse perioodi jäi Vene Föderatsiooni sissetung suveräänse Georgia Vabariiki, nõustas Kiili USA kolleege Vene Föderatsiooni relvajõudude osas. Samal perioodil tekkis võimalus asuda õppima USA maaväe kolledži magistriõppesse. Kaheaastase õppe lõpetas Kiili kolledži strateegilise juhtimise magistrikraadiga.

Kuna Eesti kaitsevägi pidi komplekteerima Balti kaitsekolledži ülema koha, kutsuti Kiili atašee ametist tagasi ja talle usaldati Balti Kaitsekolledži juhtimine. Talle anti brigaadikindrali auaste. Kiili enda sõnul olid kolledži aastad erakordselt harivad, organisatsiooni rahvusvaheline koosseis ja dünaamika nõudsid paindlikku ja kaasavat juhtimist.

Juurte juurde naasmine sai teoks Kaitseliidu ülemaks määramisel 2012. aastal. Seitse aastat kestnud periood oli kindlasti kõige intensiivsem tegevteenistuse periood. Kiili sõnul vabatahtlikkust küll hinnatakse kuid tihti ei mõista ametnikkond selle olemust. Kaitseliidu ülema ametikohal ülendati Meelis Kiili kindralmajoriks. Tema sulest sündis Kaitseliidu kasutamise ühiskonnaülene kontseptsioon, mida ta ise nimetas kolme V (3V) kontseptsiooniks ehk võitlejate, võimaldajate ja võimendajate sümbioosiks. Kaitseliidu perioodil süvendati koostööd Ukraina relvajõududega, nõustades Ukraina juhtkonda territoriaalkaitse küsimustes Mariupolis.

Tegevteenistuse viimases etapis teenis kindralmajor Kiili NATO strateegilises sõjapidamise staabis SHAPE Eesti esindajana. Tema enda sõnul oli õpikurv väga järsk, kuna sai kogeda strateegilist juhtimist praktikas.

Poliitiline tegevus

Pärast kolme kümnendit relvajõududes läks kindralmajor Kiili reservi. 2022. aasta novembrist on kindralmajor (reservis) Kiili Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 1289 häält ning osutus valituks.

Kiili on säilitanud huvi energeetika küsimuste vastu, põhiliselt julgeoleku vaatenurgast. Tema sulest on ilmunud arvamuslugusid nii sise- kui ka välismeedias. Temalt on ilmunud erialaseid artikleid kaitseväe ja kaitseliidu meediumites.

Hobid ja keelteoskus

Hobideks on lugemine, matkamine ja jahipidamine. Kiili valdab Eesti keelt emakeelena ja inglise keelt väga heal tasemel ning vene keelt heal tasemel.

Artikleid

• "Meelis Kiili: mis värvi on energia?" ERR, 4 oktoober 2022
• "Meelis Kiili: kas heituda või heidutada?" ERR, 17 juuni 2022
• "Meelis Kiili: mida teha ja kes on süüdi?" ERR, 25 märts 2022
• "Meelis Kiili: kas NATO tuleb appi?" ERR, 7 märts 2022
• "Putin’s Russia as Strategic Competitor" The Royal Swedish Academy of War Sciences, aprill/juuni 2021
• "Meelis Kiili: tahad rahu, valmistu sõjaks. Aga kui valmis me oleme rahuks?" ERR, 21 oktoober 2021
• "Meelis Kiili: enesekindlus või endas kindel olemine" ERR, 1 veebruar 2021
• "Kindralmajor Meelis Kiili: kui Eestile tungitaks kallale? Meie kaitsetahe täna" Eesti Päevaleht, 7 juuni 2022

Auastmed

Aasta	Kuupäev	Õlak	Auaste
1994	20. juuni		lipnik
1995	21. juuni		nooremleitnant
1997	11. veebruar		leitnant
2000	18. veebruar		kapten
2003	12. juuni		major
2005	20. juuni		kolonelleitnant
2009	17. juuni		kolonel
2010	14. oktoober		brigaadikindral
2017	8. mai		kindralmajor

Välislingid

• President andis Meelis Kiilile brigaadikindrali auastme

Eelnev Kajari Klettenberg

Kaitseliidu ülem 16. detsember 2012 – 19. juuli 2019

Järgnev Riho Ühtegi