Meelis Kiili

Meelis Kiili
Meelis Kiili (2022)
XV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg 1. aprill 2023
Isikuandmed
Sünniaeg	20. märts 1965 Kiviõli
Erakond	Eesti Reformierakond
Abikaasa	Silvia Kiili
Elukutse	sõjaväelane
Tegevusala	poliitik
Sõjaväeline karjäär
Teenistus	Eesti kaitsevägi Kaitseliit
Teenistusaeg	1991–2022
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Balti Kaitsekolledž Kaitseliit

Meelis Kiili (sündinud 20. märtsil 1965 Kiviõlis) on Eesti erusõjaväelane ja poliitik, auastmelt kindralmajor, kes oli aastatel 2012–2019 Kaitseliidu ülem. Alates 2023. aastast on Reformierakonda kuuluv Kiili XV Riigikogu koosseisu liige.

Aastatel 2008–2010 oli ta Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Kiili oli Balti Kaitsekolledži ülem aastatel 2010–2012.

2015. aastal koostas Moskva musta nimekirja Euroopa kõrgetest poliitikutest ja julgeolekuametnikest, kuhu kuulus ka kindral Kiili, kellele on kehtestatud Venemaale sissesõidu keeld.

Varasem elukäik ja haridus

Varajase lapsepõlve veetis ta vanavanemate juures Viru-Kabalas.

Ta lõpetas Kiviõli I Keskkooli 1983. aastal. Kooliajal tegeles ta spordiga. Kreeka-Rooma maadluses tuli Kohtla-Järve rajooni meistriks, kuid põlvevigastus ei võimaldanud sportlaskarjääri jätkata. Pärast keskkooli lõpetamist omandas ta elektrimontööri elukutse Tehnikakoolis nr 19 Tallinnas. Sügisel 1984 alustas ta õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias. Läbis vahepeal kaheaastase ajateenistuse Nõukogude sõjaväes Pihkva oblastis Opotškas, teenides tuletõrjuja ja autojuhina, ning lõpetas 1991. aastal akadeemia tehnikateaduskonna põllumajandusenergeetika erialal. Ülikooliaastatesse jäi ka abiellumine Silva Võhmaga ja tütar Annika sünd.

Lõpetamise järel asus perekond elama Lääne-Virumaale, kus mõlemad abikaasad töötasid Rakvere metsamajandis.

Augustis 1991 toimunud NSV Liidu riigipöördekatse ajal jätsid Silva ja Meelis lapse vanavanemate juurde ning siirdusid Tallinnasse barrikaadidele, osaledes Raadiomaja kaitsmisel.

Sõjaväeline karjäär

1991. aastal hakkas Kiili tegutsema vabatahtliku kaitseliitlasena Viru maleva koosseisus. Tollane maleva juhtkond tegi ettepaneku tulla tegevteenistusse ja panustada kaitsejõudude ülesehitusse ja Kiili sõlmis kolmeaastase lepingu. Pärast täiendkoolituse lõppemist anti talle lipniku auaste.

Rahuvalveüksustes

Kui 1994. aastal algas kaitseväes rahuvalveüksuse komplekteerimine, siirdus Kiili väljaõppele Balti pataljoni koosseisus Põhjamaade ja Briti merejalaväelaste poolt komplekteeritud instruktorite käe all. Kui ajateenistust Nõukogude armees on Kiili kirjeldanud kui tegevusi, milliseid taastatavasse kaitseväkke mingil juhul üle tuua ei tohi, siis Briti instruktorite väljaõpe pani aluse tema edasisele käitumismustrile, eetosele ja põhioskustele. Pärast üheksakuulist väljaõpet komplekteeriti esimene rahuvalvekompanii ja algas omandatud oskuste ning teadmiste praktikasse rakendamine. Kiilile usaldati väljaõppe korraldamine, kompanii siirdumisel ÜRO UNIFIL välismissioonile Lõuna-Liibanonis Norra pataljoni koosseisus, määrati ta eesti kontingendi ülema asetäitjaks. Pärast missiooni lõppu määrati Kiili Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülemaks ja mõne aja pärast ülemaks.

Pärast Balti Kaitsekolledži loomist taotles Kiili õppekohta kolledži kõige esimese kursuse koosseisus. Taotlus rahuldati ja pärast vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetamist tuli määramine Kaitseväe peastaabi operatiivosakonda. Mõne aja möödudes suunati Kiili teenima programmi "Partnerlus rahu nimel" (PfP) programmi raames NATO regionaalsesse ühendstaapi Suurbritannias, taas väljaõppe sektoris. Suurbritannias sündis Meelise ja Silva noorem tütar Astrid.

Maaväe staabis

NATO staabist naasmisel määrati Kiili maaväe staabi operatiivosakonna ülemaks. Personali nappuse tõttu tuli aga täita ka teisi ülesandeid. Lühikese perioodi jooksul oli Kiili operatiivülem, staabiülema ülesannetes, maaväe ülema kohustes. Mõne aja pärast tuli määramine maaväe ülemaks. Sellesse perioodi sattus Eesti Vabariigi saamine täisväärtuslikuks NATO liikmeks koos kõigi selle staatusega kaasnevate ülesannete ja tegevustega. Kiili juhtimisel läbis maaväe staap ja maavägi NATO sertifitseerimise protsessi. Maaväe üheks põhiülesandeks oli ka üksuste koolitamine ja saatmine sõjalistele operatsioonidele erinevatel sõjatandritel.

Peastaabi ülema asetäitja ja kaitseatašeena

Kiili suunati õppima NATO kolledžisse Roomas. Selle lõpetamise järel asus ta täitma kaitseväe peastaabi ülema asetäitja ülesandeid. Peagi suunati Kiili diplomaatilisele kaitseatašee ametikohale Ameerika Ühendriikides. Kuna sellesse perioodi jäi Vene Föderatsiooni sissetung suveräänse Georgia Vabariiki, nõustas Kiili USA kolleege Vene Föderatsiooni relvajõudude osas. Samal perioodil tekkis võimalus asuda õppima USA maaväe kolledži magistriõppesse. Kaheaastase õppe lõpetas Kiili kolledži strateegilise juhtimise magistrikraadiga.

Balti kaitsekolledži ülemana

Kuna Eesti kaitsevägi pidi komplekteerima Balti kaitsekolledži ülema koha, kutsuti Kiili atašee ametist tagasi ja talle usaldati Balti Kaitsekolledži juhtimine. Talle anti brigaadikindrali auaste.

Kaitseliidu ülemana

2012. aastal määrati Kiili Kaitseliidu ülemaks. Seitse aastat kestnud periood oli kindlasti kõige intensiivsem tegevteenistuse periood. Kiili sõnul vabatahtlikkust küll hinnatakse kuid "tihti ei mõista ametnikkond selle olemust". Kaitseliidu ülema ametikohal teenides ülendati Kiili ka kindralmajoriks.

Tema sulest sündis Kaitseliidu kasutamise ühiskonnaülene kontseptsioon, mida ta ise nimetas kolme V (3V) kontseptsiooniks ehk võitlejate, võimaldajate ja võimendajate sümbioosiks. Kaitseliidu perioodil süvendati koostööd Ukraina relvajõududega, nõustades Ukraina juhtkonda territoriaalkaitse küsimustes Mariupolis.

Eesti esindajana SHAPE-is ja erruminek

Tegevteenistuse viimases etapis teenis kindralmajor Kiili NATO strateegilises sõjapidamise staabis SHAPE Eesti esindajana.

Pärast kolme kümnendit relvajõududes arvati kindralmajor Kiili 2022. aasta augustis kaitseväe juhataja otsusel reservi.

Poliitiline karjäär

2022. aasta novembrist on Kiili Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 1289 häält ning osutus valituks.

Kiili on poliitikuna säilitanud huvi energeetika küsimuste vastu, põhiliselt julgeoleku vaatenurgast. Temalt on ilmunud arvamuslugusid nii sise- kui ka välismeedias kui erialaseid artikleid Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaannetes.

Auastmed

Aasta	Kuupäev	Õlak	Auaste
1994	20. juuni		lipnik
1995	21. juuni		nooremleitnant
1997	11. veebruar		leitnant
2000	18. veebruar		kapten
2003	12. juuni		major
2005	20. juuni		kolonelleitnant
2009	17. juuni		kolonel
2010	14. oktoober		brigaadikindral
2017	8. mai		kindralmajor

Artikleid

• Meelis Kiili: enesekindlus või endas kindel olemine. ERR, 1. veebruar 2021
• Putin’s Russia as Strategic Competitor. The Royal Swedish Academy of War Sciences, aprill/juuni 2021
• Meelis Kiili: tahad rahu, valmistu sõjaks. Aga kui valmis me oleme rahuks? ERR, 21. oktoober 2021
• Meelis Kiili: kas NATO tuleb appi? ERR, 7. märts 2022
• Meelis Kiili: mida teha ja kes on süüdi? ERR, 25. märts 2022
• Kindralmajor Meelis Kiili: kui Eestile tungitaks kallale? Meie kaitsetahe täna. Eesti Päevaleht, 7. juuni 2022
• Meelis Kiili: kas heituda või heidutada? ERR, 17. juuni 2022
• Meelis Kiili: mis värvi on energia? ERR, 4. oktoober 2022

Isiklikku

Kiili hobid on lugemine, matkamine ja jahipidamine. Kiili valdab eesti keelt emakeelena ja inglise keelt väga heal tasemel ning vene keelt heal tasemel.

Kirjandus

• President andis Meelis Kiilile brigaadikindrali auastme. Postimees, 14. oktoober 2010

Eelnev Kajari Klettenberg

Kaitseliidu ülem 16. detsember 2012 – 19. juuli 2019

Järgnev Riho Ühtegi