Ants Laaneots

Allikas: Vikipeedia
Ants Laaneots
RK Ants Laaneots.jpg
Ants Laaneots (2015)
Hüüdnimed Tanki-Ants[1]
Sündinud 16. jaanuar 1948 (70-aastane)
Kilingi-Nõmme
Truudusvanded Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Eesti Eesti
Teenistused Red Army flag.svg Nõukogude armee
Kvyldlipp.jpg Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg 1966-1991
1991-2011
Auaste ES-Army-OF9.png Kindral
Juhtinud
Autasud Loetelu

Ants Laaneots (sündinud 16. jaanuaril 1948 Kilingi-Nõmmel[2]) on Eesti erukindral.[3] Ta oli alates 5. detsembrist 2006 kuni 5. detsembrini 2011 kaitseväe juhataja. Oktoobrist 2014 on ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel ja sai 10. valimisringkonnas 5920 häält ning osutus XIII Riigikokku valituks isikumandaadiga.[4]

Alates 12. detsembrist 2011 oli ta peaminister Andrus Ansipi nõunik riigikaitselistes ja julgeolekuküsimustes.[5]

Varajane elu[muuda | muuda lähteteksti]

1949. aasta märtsiküüditamise käigus küüditati ta koos ema ja onuga Krasnojarski kraisse Šarõpovo rajooni Temra külla. Seal asus ta aastal 1954 kohalikus koolis õppima. Augustis 1958 sai ta koos onuga (ema suri aastal 1952 Siberis) tänu Nikita Hruštšovi amnestiale Eestisse tagasi minna. Ühe aasta elas ta tädi juures Orajõel, kuid aastal 1959 asus ta koos onuga tagasi sünnikodusse. Koolis hakkas ta käima Kilingi-Nõmmel, aastal 1965 lõpetas Laaneots Kilingi-Nõmme Keskkooli.[6][7]

Teenistus NSV Liidu relvajõududes[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1966–1970 õppis Laaneots kaardiväe kõrgemas tankivägede koolis Harkovis. Aastatel 1970–1978 teenis ta 48. tankidiviisis Ukrainas, kus ta oli tankirühma ülem, õppekompanii ülem ja tankipataljoni ülem.

Aastatel 1978–1981 õppis Laaneots Malinovski-nimelises soomustankivägede akadeemias Moskvas staabitöö ja vägede juhtimise erialal ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse.

Aastatel 1981–1982 oli ta 155. motolaskurdiviisis Ida-Kasahstanis tankipolgu staabiülem.

Aastatel 1982–1987 oli ta 78. tankidiviisi staabiülem Kasahstanis (tankipolgu ülem, tankidiviisi staabiülem).

Aastatel 1987–1989 teenis ta Nõukogude Liidu sõjalise nõustajana Etioopias (jalaväediviisi ülema nõunik, armeekorpuse ülema nõunik).[2]

Aastatel 1989–1991 oli Laaneots Tartu sõjakomissariaadi ülem. Ta liitus Eesti Kaitseväega pärast selle taastamist.

Teenistus Eesti kaitseväes[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Laaneots end täiendanud Roomas NATO Kaitsekolledžis ja Soome kõrgematel riigikaitsekursustel.[2]

Laaneots on töötanud mitmel juhtival kohal Kaitseväes: 1991–1994 ja 1997–1999 oli ta Kaitsejõudude peastaabi ülem, 1997 Kaitseväe peainspektor ja 1999–2001 Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem. [2]

Aastatel 1994–1996 ei töötanud Laaneots kaitseväes, vaid ESS Lõuna direktorina, sest sel ajal juhatas kaitseväge väliseestlane Aleksander Einseln, kes ei usaldanud Nõukogude armees tähtsal kohal olnud Laaneotsa.[2]

2001–2006 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülem ning 2002–2006 Eesti Vabariigi kaitseatašee Venemaal ja Ukrainas.[2]

Novembris 2006 kaitseväe juhataja ametist vabastatud Tarmo Kõuts mainis Ants Laaneotsa oma võimaliku mantlipärijana. 16. novembril 2006 otsustas president Toomas Hendrik Ilves esitada Laaneotsa kandidatuuri kaitseväe juhataja ametikohale[8] ja sama aasta 5. detsembril kinnitas Riigikogu Laaneotsa kaitseväe juhatajaks[9] häältega 77:2. Vahepealsel ajal, 23. novembril võttis Riigikogu vastu otsuse, mille kohaselt ei pea kaitseväe juhataja ametist tagasi astuma, kui saab 60-aastaseks, vaid tohib selles ametis olla kuni oma 5 aasta pikkuse ametiaja lõpuni[10]. Tema ametiaeg lõppes 5. detsembril 2011.

Juba järgmisel päeval nimetas Laaneots suurimaks ohuks Eesti julgeolekule endiselt Venemaad. Intervjuus Eesti Päevalehele teatas ta: "Tagasihoidlikult öeldes on meie naabriks ebasõbralik riik. Ja vahekord Venemaaga on tõesti Eesti suurim julgeolekuprobleem." See avaldus tekitas Venemaal pahameeletormi.[2]

9. detsembril 2006 alustas Laaneots koos peaministri Andrus Ansipiga oma esimest välisvisiiti, nimelt Afganistanis.[11]

Laaneots kritiseeris 2002 tehtud otsust, millega jalaväepataljonid muudeti väljaõppekeskusteks. Tema arvates likvideeriti sellega sisuliselt kaitseväe valmidussüsteem. Kriisiolukorras, sõjaohu korral sai Eesti tema hinnangul kohe kasutada vaid paarisadat Scoutspataljoni võitlejat. Väljaõppekeskuste loomine jättis nende staapidele vaid väljaõppega seotud küsimused ja ohuolukorras ei saaks nad teostada väeosade operatiivjuhtimist. Ühtlasi mõjus väljaõppekeskuste loomine Laaneotsa sõnul halvasti ohvitserkonna moraalile, sest osa ohvitsere olevat muutunud "mundrit kandvateks tsivilistideks". Laaneots soovis väljaõppekeskused muuta taas normaalseteks pataljonideks ja välja arendada kaitseringkonnad.[2]

Laaneots on olnud reservõppekogunemiste korraldamise tugev pooldaja.[2]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Ants Laaneots 2009. aasta üldlaulupeol
Eesti teenetemärgid
EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png Kotkaristi I klassi teenetemärk 23. veebruar 2012[12]
EST Order of the Cross of the Eagle 2nd Class BAR.png Kotkaristi II klassi teenetemärk 23. veebruar 2000[13]
EST White Cross of the Estonian Defence League I class.png Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk 11. november 2011[14]
EST White Cross of the Estonian Defence League (III class).png Kaitseliidu Valgeristi III klass
EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass 23. veebruar 2011[15]
EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png Kaitseväe teenetemärk (Kaitsealaste teenete eest) 23. veebruar 1998
EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png Kaitseväe teeneterist (Riigikaitseliste teenete eest) 18. veebruar 2005
EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png Kaitseliidu teenetemedali eriklass
EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist
EST Navy decoration " Belief and the Will " Class II " Silver Anchor ".png Mereväe teenetemärk “Usk ja Tahe” II klass “Hõbeankur
EST Estonian Defence Forces General Staff Cross of Merit.png Kaitseväe peastaabi teeneterist 12. november 2003
EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
EST Armed Resistance Cross of Merit.png Relvastatud vastupanu teeneterist
LT-LV-EE The Baltic Defence College Medal of Merit (gold).png Balti Kaitsekolledži teenetemärk (kuldne)
EST NCO School Medal of Merit.png Kaitseväe lahingukooli teenetemärk
EST Memorial Cross "Spearhead Admiral Pitka".png Mälestusrist "Löögirühm Admiral Pitka"
EST Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk.png Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk
EST Politsei teeneteristi II klass.png Politsei teeneteristi II klass
EST Golden Cross of the Rescue Board.png Päästeameti Kuldrist
EST Border Guard Cross of Merit I Class.png Piirivalve I klassi teeneterist
EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Border Guard (I Class).png "10 aastat taastatud piirivalvet" I klass
EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist 12. juuni 2001[16]
EST Admiral Johan Pitka Brothers-in-Arms Club Medal of Merit.png Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduse teenetemärk
EST St. George's Night Great Star.png Jüriöö Suurtäht 2007[17]
Välismaised teenetemärgid
FIN Order of the Lion of Finland 1Class BAR.png Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist (Soome)
US Legion of Merit Commander ribbon.png Teeneteordeni komandöri klassi teenetemärk 4. juuli 2012 (Ameerika ühendriigid)[18]
Order of the Polar Star - Ribbon bar.svg Rootsi Kuningriigi Põhjatähe II klassi orden 18. jaanuar 2011 (Rootsi)[19]
SVK Commemorative Medal Min-of-Def 1st BAR.svg Slovakkia kaitseministeeriumi teenetemärgi I klass 15. november 2011 (Slovakkia)[20]
Order redstar rib.png Punatähe orden (Nõukogude Liit)

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude armee[muuda | muuda lähteteksti]

Auastmed
Õlakud Auaste Kuupäev
RAF A F1-2Lt since 2010par.svg Leitnant 1970
RAF A F1FstLt since 2010par.svg Vanemleitnant 1973
RAF A F2Capt since 2010par.svg Kapten 1975
RAF A F3Major since 2010par.svg Major 1979
RAF A F4LtCol since 2010par.svg Alampolkovnik 1982
RAF A F5Col since 2010par.svg Polkovnik 1987
Toomas Hendrik Ilves Laaneotsale üleandmas Jüri Arraku kunstiteost 2011. aasta detsembris.

Eesti kaitsevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Auastmed
Õlakud Auaste Kuupäev
ES-Army-OF5.png Kolonel 1992
ES-Army-OF7.png Kindralmajor 19. juuni 1998[21]
ES-Army-OF8.png Kindralleitnant 18. veebruar 2008[22]
ES-Army-OF9.png Kindral 16. juuni 2011[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Aleksander Jaakson
Kaitseväe peastaabi ülem
1991 - 1994, 1997 - 1999
Järgnev:
Aarne Ermus
Eelnev:
Ants Kiviselg
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem
september 2001 – detsember 2006
Järgnev:
Viljar Schiff
Eelnev:
Tarmo Kõuts
Eesti kaitseväe juhataja
5. detsember 20065. detsember 2011
Järgnev:
Riho Terras