Mine sisu juurde

Raimond Kaljulaid

Allikas: Vikipeedia
Raimond Kaljulaid
Raimond Kaljulaid
Autor: Krõõt Tarkmeel
XV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
aprill 2023
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
30. märts 2019 – aprill 2023
Isikuandmed
Sünniaeg 27. jaanuar 1982 (44-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Keskerakond (2001–2019)
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2019–)
Sugulased Kersti Kaljulaid (poolõde)
Alma mater Tartu ülikool (semiootika ja kulturoloogia, lõpetamata)
Tallinna ülikool (reklaam ja imagoloogia, lõpetamata)
Tallinna tehnikaülikool (ärindus, lõpetamata)
Estonian Business School (ärindus, lõpetamata)

Raimond Kaljulaid (sündinud 27. jaanuaril 1982[1]) on Eesti poliitik, XIV ja XV Riigikogu liige.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljulaid on lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi.[2] Ta on õppinud 2000–2003 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas semiootika ja kulturoloogia erialal, 2003–2006 Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogiat, 2009–2014 Tallinna Tehnikaülikoolis ärindust, 2014–2016 Estonian Business Schoolis ärindust.[3][2][4] 2023. aasta Riigikogu valimisteks registreerimise ajal oli Kaljulaiu haridustasemeks keskharidus.[5]

Poliitikas

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljulaid oli 2001–2019 Eesti Keskerakonna liige. Aastatel 2002–2004 oli ta Tallinna linnapea Edgar Savisaare avalike suhete nõunik.

2016. aasta märtsis sai temast Põhja-Tallinna linnaosa vanem. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel sai üleriigiliselt teise tulemuse 5521 häälega, edestades ka sama ringkonna esinumbrina kandideerinud Keskerakonna tipp-poliitikut Yana Toomi.[6] Pärast valimisi jätkas ta tööd Põhja-Tallinna linnaosa vanemana.[7] Linnaosavanemaks saades lõpetas ta suured massiüritused ning suunas sellega vabanenud raha heakorraprojektidesse.[8]

2016. aasta 5. novembril toimunud Keskerakonna erakorralisel kongressil valiti Raimond Kaljulaid 295 häälega Keskerakonna juhatuse liikmeks.[9] Keskerakonna juhatuse valimistel 2018. aastal sai Raimond Kaljulaid kõige rohkem hääli (488) ning osutus taas Keskerakonna juhatusse valituks.[10] 2019. aasta Riigikogu valimistel sai ta 1. valimisringkonnas Keskerakonna esinumbrina kandideerides 7303 häälega isikumandaadi.[11] Kui Keskerakond astus pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi koalitsioonikõnelustesse Isamaa ja EKRE-ga, teatas Kaljulaid, et lahkub protesti märgiks Keskerakonna juhatusest.[12][13] Ta üritas nurjata Keskerakonna koalitsiooni EKRE-ga ning selle ebaõnnestumisel astus Keskerakonnast välja.[14] Kaljulaiu sõnul keeldus telekanal Pervõi Baltiiski Kanal näitamast tema reklaame, mis olid suunatud üleskutsele mitte toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valitsusse võtmist.[15]

Riigikogu XIV koosseisus oli ta väliskomisjoni liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja riigikaitsekomisjoni esimees.[16] 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Raimond Kaljulaid üksikkandidaadina, tegi paremuselt seitsmenda tulemuse 20 643 häälega, kuid ei osutunud valituks.[17]

2019. aasta 7. novembril astus Kaljulaid Sotsiaaldemokraatlikku erakonda,[18] kus juhib SDE välis- ja riigikaitsekomisjoni.[19] 2020–2024 oli Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juht. 2021. aasta 7. jaanuaril teatasid Tallinna Sotsiaaldemokraadid, et on valinud Raimond Kaljulaiu oma linnapeakandidaadiks 2021. aasta valimisteks[20].

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 1817 häält ning osutus valituks. Riigikogus asus tööle riigikaitsekomisjonis ja julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ning on NATO PA Eesti delegatsiooni esimees.[21]

Poliitilised seisukohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitikasse tulles soovitas Eestil loobuda tabudest, mis muudavad avaliku sektori jäigaks ja otsustussüsteemi aeglaseks. Tema hinnangul võiks väikeriik Eesti olla oma majandusotsuste ja põhimõtteliste sotsiaalprobleemide lahendamisel palju dünaamilisem.[22]

Raimond Kaljulaid ei eita, et on proovinud nooruses narkootikume.[23] Ta on võtnud sõna uimastipoliitika muutmiseks ning leiab, et see vajab fundamentaalseid ümberkorraldusi, et väheneksid narkosurmad ja narkomaaniast tingitud kuritegevus.[24]

Ta on kirjutanud artikleid ülereguleerimise kahjulikust mõjust ettevõtlusele[25], firmaautode maksustamise probleemidest[26] ning olnud kriitiline Tallinna Televisiooni suhtes.[27] Kaljulaiu sõnul oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse suurenemise taga, eriti väljaspool Tallinna, osalt nende kajastus Tallinna Televisioonis.[28]

Korruptsiooni vähendamiseks on ta pakkunud välja erakondade rahastamise mudeli, mis piiraks erakondade võimalusi teha iseseisvalt valimiskampaania kulutusi ning rahastada kampaaniaid muudest kui seaduslikest vahenditest.[29]

Kaljulaiu hinnangul peaks riik aitama lähisuhtevägivalla ohvritel suhtest lihtsamalt väljuda ning seadustama e-lahutuse.[30]

Ivan Makarov on Kaljulaidi nimetanud "eriti venemeelseks eestlaseks" ja "silmapaistvalt kohaliku tähtsuse ja silmaringiga tegelaseks".[31]

Turunduses

[muuda | muuda lähteteksti]

Tegutsedes reklaami- ja turundusvaldkonnas, aitas ta kaasa ka Keskerakonna valimiskampaaniate korraldamisele.[32] 2016. aasta septembris esitati Kaljulaiule kahtlustus omastamisele kaasaaitamises reklaamiteenuse osutamise puhul,[33] menetlus lõpetati oktoobri alguses oportuniteedi alusel.[34]

Kaljulaid on kirjutanud poliitkampaaniate strateegiatest ja põhimõtetest raamatu "Winning Elections: Strategies and Principles for Victory in the War for Votes".[35]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Raimond Kaljulaid on Kersti Kaljulaiu poolvend.[36] Ta on olnud Edgar Savisaare tütre Maria Savisaare elukaaslane.[37] Aastatel 2008–2016 oli Raimond Kaljulaid abielus fotograaf Olga Makinaga.[38][39] 2019. aastast on ta abielus ettevõtja Jane Kaljulaiuga, paaril on tütar Iida (sündinud 2020) ja poeg Theodor (sündinud 2023).[40][41]

Kaljulaid tegeleb fotograafiaga.[42] Ta on teadaolevalt esimese Eesti poliitikuna poseerinud ajakirjafotodel alasti. Teda pildistas fotograaf Krõõt Tarkmeel ajakirja Anne & Stiil rubriigi "Kehalugu" tarbeks.[43]

Kaljulaid oli kuni aprillini 2018 Põhja-Tallinna jalgpalliklubi JK Volta president.[44]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2017. aastal nimetas ajakiri Pulss Raimond Kaljulaiu aasta tallinlaseks.[45]
  • 2018. aastal pälvis Kaljulaid ELMO preemia, mida annab välja Varjupaikade MTÜ.[46] Tegu on söakuse preemiaga silmapaistvale ametiisikule, kellega MTÜ-l on olnud võimalus viimase aasta jooksul koostööd teha.[47]
  • 2018. aastal oli Raimond Kaljulaid Eesti Päevalehe hinnangul 78. kohal saja kõige mõjukama Eesti tegelase seas. Samuti oli ta 11. kohal vene elanikkonna mõjutajate seas.[48]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Äriregistri otsing". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2018. Vaadatud 15. oktoobril 2016.
  2. 1 2 "Savisaar võttis tööle tütre elukaaslase". Delfi.ee. 06.03.2002. Vaadatud 21. oktoobril 2018.
  3. ↑ "101 lühielulugu. Riigikogu ... koosseis juuni 2023 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 26. juunil 2025.
  4. ↑ "SLÕL: Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist". Sl Õhtuleht. 01.08.2001. Vaadatud 21. oktoobril 2018.
  5. ↑ https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/1/candidate/409
  6. ↑ "Debütandist üllataja Raimond Kaljulaid: tänulik olen". Äripäev.
  7. ↑ "Keskerakond kinnitas pooled Tallinna linnaosavanemad: Raimond Kaljulaid jätkab Põhja-Tallinnas, ent näiteks Mustamäe sai uue juhi". Delfi.
  8. ↑ Uwe Gnadenteich (20.11.2016). "Põhja-Tallinn tühistab raha neelavad massiüritused". Postimees.
  9. ↑ "Keskerakonna uus juhatus on Ratta leerist, peasekretär on Jaak Aab". Uudised.err.ee, 5.11.2016
  10. ↑ Keskerakond (13.10.2018). "KESKERAKONNA VIIB VALIMISTELE ESIMEES JÜRI RATAS JA ERAKONNA UUS JUHATUS".
  11. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html
  12. ↑ Kaljulaid ERR-ile: enne lõhenegu Keskerakond, kui EKRE võimule aidatakse. ERR, 12.03.2019
  13. ↑ Avaldus seoses Keskerakonna juhatuse otsusega alustada EKRE-ga koalitsioonikõnelusi. Raimond Kaljulaidi blog, 11. märts 2019
  14. ↑ Raimond Kaljulaid lahkub Keskerakonnast, ERR, 5. aprill 2019
  15. ↑ Raimond Kaljulaid (20. märts 2019). "Alustan kampaaniaga, kus kutsun Kõlvartit, Toomi ja teisi EKRE vastu hääletama". Voog. Edicy. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2019.
  16. ↑ "Riigikogu".
  17. ↑ Kook, Urmet (27.05.2019). "Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Reformierakond". ERR.
  18. ↑ "Raimond Kaljulaid ühines sotsiaaldemokraatidega" ERR, 7. november 2019
  19. ↑ "SDE".
  20. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.
  21. ↑ plats 1a, Lossi; Tallinn, 15165; Registrikood: 74000101; Tel: +372 631 6331; Faks: +372 631 6334; Protected, email. "Riigikogu". Riigikogu. Vaadatud 4. juunil 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: numbrilised nimed: autorite loend (link)
  22. ↑ Allan Rajavee. "Raimond Kaljulaid: "uue generatsiooni" keskerakondlane soovitab Eestil tabudest loobuda". ERR.
  23. ↑ "Raimond Kaljulaid: "Minu kokkupuuted narkootikumidega on olnud lihtsalt lõbusad!"". Kroonika. 12.08.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.02.2018.
  24. ↑ Raimond Kaljulaid (23.08.2017). "Raimond Kaljulaid: Eesti vajab fundamentaalset muutust uimastipoliitikas". Eesti Päevaleht.
  25. ↑ Raimond Kaljulaid. "ÜLEREGULEERIMISE EPIDEEMIA". Nihilist.fm. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2018.
  26. ↑ Raimond Kaljulaid (13.06.2015). "Raimond Kaljulaid firmaautode maksustamisest: kui riik tahab maksustada autosid, siis tulebki maksustada autosid. Selle asja nimi on automaks". Eesti Päevaleht.
  27. ↑ Raimond Kaljulaid (05.01.2017). "Raimond Kaljulaid: Tallinna TV aitab suurendada EKRE toetust". ERR.
  28. ↑ Kärt Anvelt (5. jaanuar 2017). "Keskerakonna kimbatus: Tallinna TV aitab suurendada EKRE toetust". Eesti Päevaleht. Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2017.
  29. ↑ Raimond Kaljulaid (17.08.2017). "Raimond Kaljulaid: korruptsiooni vähendamiseks peab riik võtma erakondadelt õiguse ise reklaami osta ja äkki peaks ERRi lubama poliitreklaami?". Eesti Päevaleht.
  30. ↑ Kadi Raal (22.01.2018). "Riik peaks aitama lähisuhtevägivalla ohvritel suhtest lihtsamalt väljuda ning seadustama selleks e-lahutuse, arvab Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid". Postimees.
  31. ↑ Ivan Makarov "Kolm vägilast", Postimees, 30. aprill 2019
  32. ↑ Delfi: Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Põhja-Tallinna linnaosa juhi kandidaadiks Raimond Kaljulaidi
  33. ↑ Eesti Päevaleht: Linnaosavanem Kaljulaid sai kahtlustuse
  34. ↑ Delfi: Raimond Kaljulaidi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus
  35. ↑ Raimond Kaljulaid. "Winning Elections: Strategies and Principles for Victory in the War for Votes".
  36. ↑ Delfi: Ühe perekonna tähtis nädal
  37. ↑ Urmas Seaver. "Savisaar sai nõunikuks tütre 20-aastase elukaaslase". Postimees.ee, 6. märts 2002
  38. ↑ Delfi Publik
  39. ↑ Postimees: Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja Olga Makina lahutasid abielu
  40. ↑ Raimond ja abikaasa Jane Kaljulaid tähistasid suhtes olulist verstaposti Postimees/Elu24, 29.05.2024.
  41. ↑ Anna-Maria Veidemann-Makko. Juba kolm kuud neljakesi! Uhke isa Raimond Kaljulaid: tunnetan pojas samasugust enesekindlust ja rahulikkust nagu enda vanaisaski Õhtuleht.ee, 26.07.2023.
  42. ↑ "Keskerakonna uus aju on presidendi poolvend Raimond, keda Savisaare lähikond peab reeturiks". Eesti Ekspress.
  43. ↑ "Raimond Kaljulaid: "Mida vähem inimesed oma keha pärast valehäbi tunnevad, seda muretum on elu"". Anne & Stiil. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2018.
  44. ↑ "Raimond Kaljulaid asub Põhja-Tallinna JK Volta presidendiks".
  45. ↑ "Raimond Kaljulaid Sunshine boy". Pulss.
  46. ↑ "Elmo preemia läks Põhja-Tallinna vanemale". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2018.
  47. ↑ "Elmo Preemia".
  48. ↑ "Eesti Mõjukad 2018". Eesti Päevaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2018.
  49. Delfi: Raimond Kaljulaid kinnitati Põhja-Tallinna vanemaks

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raimond_Kaljulaid&oldid=7074757"