Hele Everaus
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2022) |
| Hele Everaus | |
|---|---|
 | |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 4. aprill 2019 – 23. veebruar 2023 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
5. jaanuar 1953 Tartu, Eesti |
| Erakond | Eesti Reformierakond (1994-) |
| Alma mater |
Tartu Riiklik Ülikool (1977, arstiteadus) |
| Tunnustus | Loend |
Hele Everaus (sündinud 5. jaanuaril 1953 Tartus) on hematoloogiale spetsialiseerunud eesti arst, arstiteadlane ja poliitik, XIV Riigikogu liige.
Ta algatas Eestis luuüdi siirdamise.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Hele Everaus lõpetas 1971. aastal Tartu 5. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna (cum laude). Aastatel 1977–1978 oli Tartu Maarjamõisa haiglas internatuuris. 1984. aastal kaitses meditsiinikandidaadi väitekirja ja 1993. aastal meditsiinidoktori väitekirja.
Aastatel 1977–1980 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi vanemlaborant, 1980–1987 sisekliiniku hospitaal-sisehaiguste kateedri assistent ja 1987–1993 dotsent. 1985. aastast oli ta ka arstiteaduskonna hematoloogia labori juhataja. Aastatel 1993–1999 oli ta erakorraline professor hematoloogia alal ja 1993–1999 Tartu Lastehaigla intensiivhematoloogia osakonna juhataja.
Aastatel 1998–2003 oli Hele Everaus Tartu Ülikooli arendusprorektor, 2000–2004 arstiteaduskonna hematoloogia-onkoloogia kliiniku professor, 2000–2016 juhataja ja 2004–2016 hematoloogia-onkoloogia õppetooli professor. 2017. aastast on ta emeriitprofessor ja konsultantarst.
Aastatel 2000–2016 oli ta Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja[2] ja 2005–2013 ASi Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus konsultant.
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Hele Everaus on alates 1994. aastast Eesti Reformierakonna liige, olles ka selle asutajaliige.[3]
Ta on olnud Tartu linnavolikogu liige aastatel 1996–2019 ja on taas alates 2021. aastast.
2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Hele Everaus Tartus valmisringkonnas nr 10 ja sai 1110 häält.[4] Ta sai XIV Riigikokku Urmas Klaasi asendusliikmena.[5] 2023. aasta Riigikogu valimistel samas valimisringkonnas kandideerides sai ta 712 häält ning ei osutunud valituks.[6]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1998 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medal
- 2001 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
- 2003 Tartu Ülikooli aumärk[7]
- 2009 Tartu aastate daam[viide?]
- 2014 Euroopa Vere ja Luuüdi Transplantatsiooni Ühingu (EBMT) elutööauhind[viide?]
- 2016 Tartu Ülikooli suur medal[8]
- 2023 asetati tema jalajäljed Tartu Teerajajate alleele
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 15 aastat tagasi tehti Tartus esimene luuüdi siirdamine Baltikumis 11.06.2008 Äripäev
- ↑ CV
- ↑ Foto Reformierakonna kandidaadi CV-l
- ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-10-voting-result.html
- ↑ https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-maaras-riigikogu-asendusliikmed[alaline kõdulink]
- ↑ Valimisringkond nr 10 valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hele Everaus |
- Kärt Anvelt. Professor Hele Everaus: Eesti meditsiin on patsiendi vastu hoolimatu. Eesti Päevaleht, 22. september 2008
- Hele Everaus: Bioeetikast biomeditsiinilise eetikani. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009