Hele Everaus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hele Everaus
Hele Everaus
XIV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
4. aprill 2019
Isikuandmed
Sünniaeg 5. jaanuar 1953 (69-aastane)
Sünnikoht Tartu, Eesti
Erakond Eesti Reformierakond (1994-)
Alma mater Tartu Riiklik Ülikool
(1977, arstiteadus)
Autasud Loend

Hele Everaus (sündinud 5. jaanuaril 1953 Tartus) on hematoloogiale spetsialiseerunud eesti arst, arstiteadlane ja poliitik, XIV Riigikogu liige.

Hele Everaus lõpetas 1971. aastal Tartu 5. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna (cum laude). Aastatel 1977–1978 oli Tartu Maarjamõisa haiglas internatuuris. 1984. aastal kaitses meditsiinikandidaadi kraadi ja 1993. aastal meditsiinidoktori kraadi. Hele Everaus algatas Eestis luuüdi siirdamise.[1]

Erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1977–1980 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi vanemlaborant, seejärel aastatel 1980–1987 sisekliiniku hospitaal-sisehaiguste kateedri assistent, 1987–1993 dotsent. Alates 1985. aastast oli ta ka arstiteaduskonna hematoloogia labori juhataja. Aastatel 1993–1999 oli ta erakorraline professor hematoloogia alal ja aastatel 1993–1999 Tartu Lastehaigla intensiivhematoloogia osakonna juhataja.

Aastatel 1998–2003 oli Hele Everaus Tartu Ülikooli arendusprorektor, aastatel 2000–2004 arstiteaduskonna hematoloogia-onkoloogia kliiniku professor, 2000–2016 juhataja ja 2004–2016 hematoloogia-onkoloogia õppetooli professor. Alates 2017. aastast on ta emeriitprofessor ja konsultantarst.

Aastatel 2000–2016 oli ta Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja[2] ja aastatel 2005–2013 ASi Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus konsultant.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Hele Everaus on alates 1994. aastast Eesti Reformierakonna liige, olles ka selle asutajaliige.[3]

Ta on olnud Tartu linnavolikogu liige aastatel 1996–2019 ja alates 2021. aastast.

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Hele Everaus Tartus valmisringkonnas nr 10 ja sai 1110 häält.[4] Ta sai XIV Riigikokku Urmas Klaasi asendusliikmena.[5]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]