Kalle Laanet
| Kalle Laanet | |
|---|---|
 | |
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 26. jaanuar 2021 – 18. juuli 2022 | |
| Eelnev | Jüri Luik |
| Järgnev | Hanno Pevkur |
| Riigikogu teine aseesimees | |
|
Ametiaeg 22. märts 2018 – 4. aprill 2019 | |
| Eelnev | Hanno Pevkur |
| XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige | |
|
Ametisse asumise aeg 2007 | |
| Eesti siseminister | |
|
Ametiaeg 13. aprill 2005 – 5. aprill 2007 | |
| Eelnev | Margus Leivo |
| Järgnev | Jüri Pihl |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
25. september 1965 Orissaare, Saaremaa, Eesti |
| Erakond |
Eesti Keskerakond (2005–2012) Eesti Reformierakond (2014–) |
| Alma mater |
Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis (õigusteadus, 2001) |
| Autasud |
Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst (2005) Kotkaristi III klassi teenetemärk (2006) |
Kalle Laanet (sündinud 25. september 1965 Orissaares) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik. Ta oli 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini 2022 Eesti kaitseminister ja aastatel 2005–2007 Eesti siseminister.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1979–1983 Tallinna Spordiinternaatkool
- 1986–1988 Tallinna Miilitsakool
- 1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud[1]
- 1997–2001 Concordia Rahvusvaheline Ülikool (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile)
Karjäär poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]
Aastail 2005–2007 oli ta Andrus Ansipi esimeses valitsuses siseminister. Ta on kuulunud XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018[2] kuni 4. aprill 2019[3] oli ta XIII Riigikogu aseesimees.
Ta kuulus 2005. aastast Eesti Keskerakonda. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.[4] 2. aprillil 2014 astus ta Reformierakonda.
15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti (Europol) asedirektoriks,[5] kuid ta ei osutunud valituks.[6]
Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 5, sai 2388 häält ning osutus valituks XIII Riigikogu liikmeks ringkonnamandaadiga.[7][8] 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Laanet Saaremaa vallas ning osutus 336 häälega valituks Saaremaa vallavolikokku,[9] kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.[10]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 4348 häält ning osutus valituks.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
- 1988–1993 erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis.
- 1993–1994 Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina[1])
- 1994–1995 Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor
- 1995–2002 Saare Politseiprefektuuri prefekt
- 2002–2003 Tallinna Politseiprefektuuri prefekt
- 2004–2005 Lääne Politseiprefektuuri prefekt
- 2005–2007 Eesti siseminister
- 2007– Riigikogu liige (kuulub õiguskomisjoni, 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas)
- 2017– Saaremaa vallavolikogu liige[11]
- 2018– SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees[12]
- 2021–2022 Eesti kaitseminister
Kalle Laanet on aastast 2007 FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2006 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
- 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «Usk ja Tahe» kõrgeim aste – kuldankur.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Saaremaa saab noorima politseiprefekti". Eesti Päevaleht. 15.06.1995. Vaadatud 27.10.2022.
- ↑ "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Riigi Teataja. 22.03.2018. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Riigi Teataja. 04.04.2019. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus Postimees, 19. märts 2012
- ↑ Anvelt, Kärt (15.08.2011). "TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti". ERR Uudised. 16.11.20211. Vaadatud 24.01.2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
- ↑ "Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet". Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald". Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu". TV3 Uudised. 09.02.2018. Vaadatud 24.01.2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kalle Laanet |
| Eelnev Margus Leivo |
Eesti siseminister 2005–2007 |
Järgnev Jüri Pihl |
| Eelnev Jüri Luik |
Eesti kaitseminister 2021–2022 |
Järgnev Hanno Pevkur |