Kalle Laanet
| Kalle Laanet | |
|---|---|
 | |
| Eesti justiitsminister | |
|
Ametiaeg 17. aprill 2023 – 1. aprill 2024 | |
| Eelnev | Lea Danilson-Järg |
| Järgnev | Madis Timpson |
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 26. jaanuar 2021 – 18. juuli 2022 | |
| Eelnev | Jüri Luik |
| Järgnev | Hanno Pevkur |
| Riigikogu teine aseesimees | |
|
Ametiaeg 22. märts 2018 – 4. aprill 2019 | |
| Eelnev | Hanno Pevkur |
| XI, XII, XIII, XIV Riigikogu ja XV Riigikogu liige | |
|
Ametisse asumise aeg 2007 | |
| Eesti siseminister | |
|
Ametiaeg 13. aprill 2005 – 5. aprill 2007 | |
| Eelnev | Margus Leivo |
| Järgnev | Jüri Pihl |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
25. september 1965 Orissaare, Saaremaa, Eesti |
| Erakond |
Eesti Keskerakond (2005–2012) Eesti Reformierakond (2014–) |
| Alma mater |
Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis (õigusteadus, 2001) |
| Tunnustus |
Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst (2005) Kotkaristi III klassi teenetemärk (2006) |
Kalle Laanet (sündinud 25. septembril 1965 Orissaares) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist 2023 kuni 1. aprillini 2024 Eesti justiitsminister. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.[1] 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini 2022 oli ta Eesti kaitseminister ning aastatel 2005–2007 Eesti siseminister.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1979–1983 Tallinna Spordiinternaatkool
- 1986–1988 Tallinna Miilitsakool
- 1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud[2]
- 1995 FBI Rahvuslik Akadeemia
- 1997–2001 Concordia Rahvusvaheline Ülikool (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile)
Karjäär poliitikas
[muuda | muuda lähteteksti]Aastail 2005–2007 oli ta Andrus Ansipi esimeses valitsuses siseminister. Ta on kuulunud XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018[3] kuni 4. aprill 2019[4] oli ta XIII Riigikogu aseesimees.
Ta kuulus 2005. aastast Eesti Keskerakonda. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.[5] 2. aprillil 2014 astus ta Reformierakonda.
15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti (Europol) asedirektoriks,[6] kuid ta ei osutunud valituks.[7]
Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 5, sai 2388 häält ning osutus valituks XIII Riigikogu liikmeks ringkonnamandaadiga.[8][9] 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Laanet Saaremaa vallas ning osutus 336 häälega valituks Saaremaa vallavolikokku,[10] kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.[11]
Laanet kandideeris 2019. aasta valimistel Riigikogusse valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa), kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.[12]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.[13]
Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister Kaja Kallase kolmandas valitsuses.
Korteriafäär
[muuda | muuda lähteteksti]Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 kuluhüvitistega oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.[14][15][16] Sama aasta mais algatati sel põhjusel kriminaalmenetlus.[17]
Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole üürileping sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud korruptsioonivastase seaduse mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt riigikogule ja justiitsministeeriumile antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.[15]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021
- 1988–1993 erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis.
- 1993–1994 Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina[2])
- 1994–1995 Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor
- 1995–2002 Saare Politseiprefektuuri prefekt
- 2002–2003 Tallinna Politseiprefektuuri prefekt
- 2004–2005 Lääne Politseiprefektuuri prefekt
- 2005–2007 Eesti siseminister
- 2007–2021 Riigikogu liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees)
- 2017–2021 Saaremaa vallavolikogu liige[18]
- 2018–2021 SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees[19]
- 2021–2022 Eesti kaitseminister
- juuni 2022 – juuli 2022 kaitseminister siseministri ülesannetes
- 2022–2023 Riigikogu liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees)
- 2023–2024 Eesti justiitsminister
- 2024– Riigikogu liige
Kalle Laanet on aastast 2007 FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass
- 2005 – Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst
- 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk
- 2006 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
- 2022 – Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist
- 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «Usk ja Tahe» kõrgeim aste – kuldankur.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.[20]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ERR (18. märts 2024). "Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse". ERR. Vaadatud 25. märtsil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 "Saaremaa saab noorima politseiprefekti". Eesti Päevaleht. 15.06.1995. Vaadatud 27.10.2022.
- ↑ "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Riigi Teataja. 22.03.2018. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Riigi Teataja. 04.04.2019. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus Postimees, 19. märts 2012
- ↑ Anvelt, Kärt (15.08.2011). "TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti". ERR Uudised. 16.11.2011. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
- ↑ "Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet". Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Mandaatide omandamise viis". rk2019.valimised.ee. Vaadatud 24. juunil 2023.
- ↑ "Valimised". rk2023.valimised.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2023. Vaadatud 24. juunil 2023.
- ↑ https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi
- ↑ 15,0 15,1 ERR (20. jaanuar 2025). "Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist". ERR. Vaadatud 13. veebruaril 2025.
- ↑ ERR (22. mai 2025). "Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse". ERR. Vaadatud 22. mail 2025.
- ↑ ERR, ERR | (28. mai 2024). "Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation". ERR (inglise). Vaadatud 8. juunil 2024.
- ↑ "Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu". TV3 Uudised. 09.02.2018. Vaadatud 24.01.2021.
- ↑ "SEISUKOHT | Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 25. märtsil 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kalle Laanet |
| Eelnev Margus Leivo |
Eesti siseminister 2005–2007 |
Järgnev Jüri Pihl |
| Eelnev Jüri Luik |
Eesti kaitseminister 2021–2022 |
Järgnev Hanno Pevkur |