Varro Vooglaid

Allikas: Vikipeedia
Varro Vooglaid
XV Riigikogu liige
Ametis
Ametisse asumise aeg
2023
SAPTK juhataja
Ametisse asumise aeg
2011
Isikuandmed
Sünniaeg 13. september 1980 (43-aastane)
Vanemad Ülo Vooglaid ja Kersti Nigesen
Lapsed 8
Alma mater Tartu Ülikool (2003)

Varro Vooglaid (sündinud 13. septembril 1980)[1] on eesti jurist, ühiskonnategelane ja poliitik, XV Riigikogu liige.

Ta on üks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees aastast 2011 ning kooseluseadusevastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on aastast 2015 ka SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.[2]

Teeb päevakajalisi teemasid käsitlevaid otsesaateid oma YouTube kanalil "vabadusevalvel" ja tema saadet "2023. aasta kokkuvõte ehk tagasivaade minu senisele ajale riigikogus" on vaadatud üle 10 000 korra.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vooglaid omandas 2003. aastal bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.[4] Seejärel õppis ta Helsingi Ülikooli õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.[5]

Vooglaid oli 2004–2007 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Avaliku õiguse instituudi rahvusvahelise õiguse erakorraline assistent. 2007–2011 töötas ta Helsingi Ülikoolis Erik Castréni nimelises rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste instituudis Globaalhalduse uuringute tippkeskuses teadurina.[6]

2011. aasta detsembrist kuni 2015. aasta detsembrini oli Vooglaid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Avaliku õiguse instituudis võrdleva õigusteaduse lektor ja taas samal kohal 2016. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta detsembrini.[6]

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Vooglaidu on koos Markus Järviga kutsutud astuma Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda, kuid mõlemad keeldusid.[7]

8. novembril 2022 teatasid Varro Vooglaid ja Markus Järvi, et nad kandideerivad 2023. aasta Riigikogu valimistel parteituna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Riigikokku.[8] Vooglaid kandideeris valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa). Ta kogus 2518 häält ja osutus Riigikokku valituks.[9]

Tähelepanu on pälvinud Vooglaiu aktiivne sotsiaalmeedia kasutus, kus tema peamiseks sõnumilevitamise platvormiks on Facebook.[10] 2018. aastal sai ta Facebookist kuuajase blokeeringu vihakõne pärast.[11]

Skandaalid ja meediakajastused[muuda | muuda lähteteksti]

Satiirisaade[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aastal pöördus Varro Vooglaid Eesti Rahvusringhäälingu vastu kohtusse seoses satiirisaates "Ongi Koik" kõlanud väitega, et ta on "heteromees, kes mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal". Vooglaiu sõnul oli tegemist tõele mittevastava faktiväitega, mis teotab tema au ning nõudis ERR-lt väite ümberlükkamist ja kahjutasuks 5000 eurot. Enne kohtusse pöördumist oli ta soovinud ERR-ilt avalikku vabandamist, kuid ERR-i seisukoht oli, et "Ongi koik" puhul on tegemist satiirisaatega, kus esitatavat ei saa käsitleda faktiväidetena.[12][13] Kohus jättis Vooglaiu hagi ERR-i vastu rahuldamata, sest leidis, et keskmine mõistlik televaataja tõlgendas öeldut satiirina, mitte faktiväitena.[14]

Kohtuvaidluse võit Florian Marcus Hartlebi üle[muuda | muuda lähteteksti]

Harju maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata sakslasest politoloogi Florian Marcus Hartlebi poolt Varro Vooglaiu, Markus Järvi ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vastu esitatud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.[15]

Politsei ründamine[muuda | muuda lähteteksti]

Varro Vooglaid kutsus enda korraldatud vaktsiinivastaste meeleavaldustel 2021. aasta oktoobris rahvast üles massilisele kodanikuallumatusele. Kui 3. veebruaril 2022 ründas publik ühe Vooglaiu korraldatud meeleavaldusel korda valvanud politseid, siis seostati seda ajakirjanduses tema varasema üleskutsega.[16][17][18]

Lipp Pika Hermanni tornis[muuda | muuda lähteteksti]

15. veebruaril 2022 avaldatud Objektiivi vestlussaates "Fookuses" tegid Varro Vooglaid ja Markus Järvi Eesti valitsusele palju etteheiteid, eriti kehtestatud koroonakorra suhtes, mida nad pidasid väga tõsiseks inimeste õiguste rikkumiseks. Sellele järgnes Markus Järvi küsimus: "Kui Putin tuleb, siis tekib hea testiküsimus kõigile: kui palju olete te valmis sellise riigi eest enda verd valama? Kuidas teil on, kodanikud?" Vooglaid vastas: "Mina olen seda varem ka öelnud ja ma ei häbene uuesti öelda, et kui Venemaa tegutseks sellisel viisil, et tagaks inimestele päriselt põhiseaduslikud õigused, ei teostaks vaktsiinisundi, ei teostaks apartheidi, jätaks inimestele võimaluse elada ja kasvatada oma lapsi vastavalt oma veendumustele, ei hakkaks ähvardama sind vangistusega, ei tahaks sind relvituks teha, ei tahaks su vanemlikke õigusi piirata, ei tahaks sinu lapsi sinu selja taga süstida – siis tekiks väga kiiresti väga tõsine küsimus: "Ma ei tea, mina tahan lõppude lõpuks elada normaalset elu. Nimetage seda Eesti Vabariigiks või Eestimaa kubermanguks või millekski muuks. Kes iganes tagab inimestele võimaluse siin normaalselt elada, selle poole inimesed siis hoiavad. Sa ei saa lõputult mingi emotsionaalse argumendiga, et meil peab siin tornis olema sinimustvalge, mis siis, et selle sinimustvalge all sa tegeled inimeste ahistamise ja kiusamisega ja mahasurumisega"."[19][20]

Seda väljaütlemist on meedias mõnikord tõlgendatud nii, et Vooglaiu jaoks pole tähtis, kas Eesti on vabariik või kubermang ja kas Pika Hermanni tornis lehvib Eesti lipp või mitte.[21] See tõi kaasa laialdase kriitika, ning tema seisukoha mõistis hukka teiste seas peaminister Kaja Kallas[22] ja endine Riigikogu esimees Henn Põlluaas.[23][24] Pärast seda lõpetas Postimees saate "Vooglaid ja Lobjakas" edastamise.[25][26]

Kohtuvaidlus Kaja Kallasega[muuda | muuda lähteteksti]

SAPTK ja Vooglaid nõuavad kohtus peaminister Kaja Kallaselt (RE) ebaõigete andmete ümberlükkamist, kahju tekitava käitumise lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Vooglaiu teatel esitati hagi Harju maakohtusse Kallase veebruarikuise postituse tõttu Facebookis, kus peaminister viitas, et Vooglaid on oma tegevusega rünnanud Eesti iseseisvust, tema meeleavaldusel rünnati ka Eesti politseid ning et muu hulgas on meeleavalduse korraldajad rünnanud arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.Vastuses Vooglaiule teatas peaministri büroo, et kõnealust postitust ei muudeta.[27]

Ukraina abistamine ja Eesti-Vene suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Meedia tähelepanu pälvinud ka Vooglaiu üleskutsed parandada Eesti-Venemaa suhteid.[28] Näiteks pärast Vooglaiu liitumist EKRE valimisnimekirjaga 2023. aasta Riigikogu valimistel on ta väljendanud oma sotsiaalmeediapostitustes vajadust liikuda Venemaaga suhete parandamise suunas, kritiseerinud Eesti julgeolekupoliitikat ja Ukrainale relvaabi andmist. EKRE esimees Martin Helme väitis ERRile antud intervjuus, et ei mõista avalikkuses tekkinud poleemikat ning jagab suuresti Vooglaiu kriitikat Eesti valitsuse suhtes. Küll kinnitas ta, et Vooglaid ei esinda EKRE ametlikku julgeolekupoliitikat.[29] Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem nimetas aga ka Helme esitatud väiteid Eesti kaitsevõime kohta valedel põhinevaks laimuks.[30]

Vooglaid läks koroonatõendi pärast valitsuse vastu kohtusse[muuda | muuda lähteteksti]

Varro Vooglaid pöördus eraisikuna valitsuse vastu kohtusse vaidlustades koroonatõendi küsimise eeltingimusena põhiseaduslike õiguste realiseerimisel. Ta väitis, et: "nn vaktsineerimise kaudu saadud nakkusohutustõend ei tõenda tegelikult isikute nakkusohutust ja seega ei täida see eesmärki, millest lähtudes on see piirangute osana kasutusele võetud".[31]

Ajakirjaniku verbaalne ründamine[muuda | muuda lähteteksti]

17. veebruaril 2022 korraldas Vooglaid oma iganädalast meeleavaldust koroonavaktsiinide vastu. Vooglaid avaldas vaenu meedia suhtes, ning tõi eraldi välja enda ees seisnud Postimehe ajakirjaniku Sander Punamäe. Vooglaid käskis ajakirjanikul ürituselt lahkuda ja seejärel hakkas Vooglaiu juttu kuulama kogunenud rahvas karjuma "välja, välja" ja "kao minema siit!". Politsei alustas menetlust Varro Vooglaiu suhtes karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumist.[32] Talle määrati selle teo eest trahv 320 eurot,[33] kuna ta ei taganud korraldajana avaliku koosoleku rahumeelset toimumist.[34] Vooglaid vaidlustas otsuse Harju maakohtus. Kohus otsustas trahvi tühistada ja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.[35] Kohus võib lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.[35][36] Varro Vooglaiu enda sõnul tuvastas kohus, et Politsei- ja Piirivalveamet olevat käitunud teda väärteos süüdi mõistes seadusevastaselt. Politsei Vooglaiu väitega ei nõustunud.[35]

Eesti Meediaettevõtete Liit mõistis ajakirjaniku verbaalse ründamise hukka.[37]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Ülo Vooglaiu ja Kersti Nigeseni poeg.[38] Ta on katoliiklane, abielus ja tal on kaheksa last.[39]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Päring inforegister.ee andmebaasist
  2. ↑ Objektiivi toimetuse kontaktandmed
  3. ↑ [1] Youtube, 12.jaanuar 2024
  4. ↑ "Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2016. Vaadatud 11. oktoobril 2014.
  5. ↑ http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2
  6. ↑ 6,0 6,1 Varro Vooglaid Eesti Teadusinfosüsteem
  7. ↑ Sulev Vedler (10. aprill 2019). "Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga"". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2019.
  8. ↑ Varro Vooglaid ja Markus Järvi kandideerivad EKRE nimekirjas riigikokku Delfi, 8. november 2022
  9. ↑ Valimisringkond nr 1 Riigikogu valimised 2023
  10. ↑ "Varro Vooglaid käib igapäevaselt sotsiaalmeedias pahandamas" Delfi, 21. märts 2019
  11. ↑ "Sotsiaalmeedias keelu saanud Varro Vooglaid: Facebook peaks koostama sõnastiku, milliseid sõnu seal kasutada võib" Postimees, 11. august 2018
  12. ↑ "Varro Vooglaid pöördus ERR-i vastu kohtusse" ERR, 17. detsember 2018
  13. ↑ "Advokaat Varro Vooglaiu kaasusest: koomiline liialdus ei ole faktiväide" Postimees, 20. detsember 2018
  14. ↑ "Kohus jättis Varro Vooglaiu geiseksile mõtlemise kohtuasjas hüvitiseta: keskmise mõistliku inimese jaoks oli see satiir" Delfi, 31. oktoober 2019
  15. ↑ "SAPTK võitis kohtuvaidluse Hartlebiga" Postimees, 1. detsember 2021
  16. ↑ "EESLIINIL ⟩ Vooglaiu üleskutse kodanikuallumatusele täideti vägivaldsel moel" Postimees, 4. veebruar 2022
  17. ↑ "Hinnang meeleavaldusele: rünnak politsei vastu läks üle piiri" Postimees, 5. veebruar 2022
  18. ↑ "Täna Reporteris: Lumepallid ja armutu sõim! Politsei alustas kaheksa meeleavaldaja suhtes menetlust" Kanal2, 4. veebruar 2022
  19. ↑ Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge. Delfi, 16. veebruar 2022
  20. ↑ Fookuses: Valdo Põderi ja politsei valelik infooperatsioon SAPTK vastu oli alatu ja häbiväärne
  21. ↑ "Milline lipp sobib Pika Hermanni tippu?" Postimees, 18. veebruar 2022
  22. ↑ "Kaja Kallas Varro Vooglaiu kohta: sinimustvalge lipu taha varjuv "vabadusvõitleja" ja "traditsioonide eest seisja" ründab Eesti iseseisvust" Delfi, 17. veebruar 2022
  23. ↑ "Põlluaas Varro Vooglaiuga ei nõustu: Toompea lossi Pika Hermanni tipus saab ja tohib lehvida ainult sinimustvalge lipp" Delfi, 17. veebruar 2022
  24. ↑ "Põlluaas: EKRE jääb vankumatult seisukohale, et Eesti suveräänsus on püha" Postimees, 17. veebruar 2022
  25. ↑ "Postimees lõpetab saate «Vooglaid ja Lobjakas» edastamise" Postimees, 17. veebruar 2022
  26. ↑ "Varro Vooglaiu saate tegemine lõpetatakse: hüpoteetiline jutt Eesti okupeerimisest pole õigustatud" TV3, 17. veebruar 2022
  27. ↑ [https:/https://www.postimees.ee/7552620/vooglaid-laks-kallase-vastu-kohtusse/ "Vooglaid läks Kallase vastu kohtusse"] Postimees, 27. juuni 2022
  28. ↑ "EKRE nimekirjas kandideeriv Varro Vooglaid Eesti-Venemaa suhete parandamisest: on vajadus selles suunas tegutseda" Delfi, 27. jaanuar 2023
  29. ↑ "Helme: Vooglaid ei esinda julgeolekupoliitikast rääkides EKRE seisukohti" ERR, 30. jaanuar 2023
  30. ↑ "Herem: Helme levitab valedel põhinevat laimu" ERR, 17. veerbuar 2023
  31. ↑ "Vooglaid läks koroonatõendi pärast valitsuse vastu kohtusse" ERR, 24. september 2021
  32. ↑ Politsei algatas Varro Vooglaiu suhtes väärteomenetluse seoses meeleavaldusega, kust ta kihutas minema Postimehe ajakirjaniku
  33. ↑ Politsei tegi Varro Vooglaiule Postimehe ajakirjaniku hurjutamise eest trahvi
  34. ↑ "FOTOD | Varro Vooglaid tunnistas ebaõnnestunud ütlemist skandaalsel piketil, aga ei nõustu endiselt trahviga" Delfi, 2. jaanuar 2023
  35. ↑ 35,0 35,1 35,2 "Uurija: kindlasti ei vasta tõele Varro Vooglaiu väide, nagu politsei oleks käitunud seadusvastaselt" Delfi, 27. veebruar 2023
  36. ↑ "Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel - Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 9. detsembril 2023.
  37. ↑ "Meedialiit mõistab Postimehe ajakirjaniku ründamise hukka" Delfi, 18. veebruar 2022
  38. ↑ VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane, Eesti Ekspress, 16. aprill 2014
  39. ↑ Saateks oma kodulehe avamisele Varro Vooglaid, 6. mai 2022. Vaadatud 15. aprillil 2023

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu praegune koosseis
RE fraktsioon (37)
EKRE fraktsioon (16)
Eesti 200 fraktsioon (14)
SDE fraktsioon (9)
Isamaa fraktsioon (8)
KE fraktsioon (6)
Fraktsioonitud (11)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Varro_Vooglaid&oldid=6634932"