Mihkel Lees

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mihkel Lees
Mihkel Lees

Mihkel Lees (sündinud 20. jaanuaril 1987) on Eesti haridustegelane, omavalitsusjuht ja liikumisharrastuse edendaja.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lees on pärit Viljandimaalt. 2006. aastal lõpetas ta Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi (nüüdne Viljandi Jakobsoni Kool). 2010. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli, kus kaitses bakalaureusekraadid filosoofias ja psühholoogias. [1] Filosoofias oli tema bakalaureusetöö teema "Liberaalne eugeenika – kui kaugele võime tulevaste põlvede omaduste valikul eetiliselt minna?" (juhendaja Kadri Simm, retsensent Kristi Lõuk) [2]. 2016. aastal kaitses Lees Tartu Ülikoolis magistrikraadi hariduskorralduses. Tema töö teemaks oli "Kehalist aktiivsust toetavad ja takistavad tegurid vahetundides erinevate kooliastmete õpilaste arvamusele tuginedes."

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lees töötab Tartu linnavalitsuses sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana. Varem töötas Lees Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapiainstituudi liikumislaboris projektijuhina.

Ta oli alates 2017. aasta KOV valimistest kuni abilinnapeaks nimetamiseni Tartu Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni ja hariduskomisjoni juht.

Ta kuulub Reformierakonna Tartu piirkonna juhatusse.[1] Lees on olnud peaminister Andrus Ansipi nõunik ning töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis ning Sotsiaalministeeriumis.

Lees on tegelenud eraettevõtlusega [3] ja töötanud koolitajana [4], olnud Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik ning Reformierakonna Tartu arendusjuht. [5] Lees kuulub ka OÜ Tartu Veekeskus ja AS Tartu Turg nõukogusse [2].

Lees on kirglik kalamees [6] , vabal ajal harrastab Lees muuhulgas kettagolfi ja raskejõustikku. [3] Ta on 2008. aasta Eesti juunioride meister lamades surumises [3] ja mitmekordne Viljandimaa meister lamades surumises.

Seisukohavõtte[muuda | muuda lähteteksti]

Lees on Sotsiaalministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis töötades aidanud välja töötada meetmeid laste kehalise aktiivsuse suurendamiseks koolikeskkonnas. 2016. aasta arvamusfestivalil Paides rääkis Lees, et minimaalse normi ehk tunnise päevase aktiivsuse täidab alla 20% Eesti lastest. „See on väga väike protsent. Kui räägime kehalisest aktiivsusest, mida seostatakse füüsilise vormiga, siis see on seotud ka laste vaimse tervise ja õpivõimega. Kes liiguvad, suudavad paremini omandada uut informatsiooni. Liikumislabor on uurinud, kuidas lapsed väsivad ja selgus, et need, kes liiguvad koolis rohkem, tunnevad end päeva lõpus paremini. Kes istuvad, need tunnevad rohkem ka väsimust.“ [7]

Mihkel Leesi arvates peab Tartust saama Eesti hariduslik tõmbekeskus. Uuenenud ootused koolide lõpetajatele kätkevad endas paratamatult vajadust teistsuguse ja senisest innovaatilisema lähenemise järele õppe sisust ja vormist lähtuvalt. Arvestades õpilaste koolikoti raskust, puutetundlike seadmete funktsionaalsuse laia ulatust ning õpilaste oskust nutiseadmetega manipuleerida, leiab Lees, et Tartu linn peaks igale Tartu õpilasele andma õppetööks tahvelarvuti. Samuti ei tohi tema arvates hariduslikku nutirevolutsiooni tehes ära unustada ka koostöö- ja suhtlusoskuste kujundamist, loovtööd ja liikumist. [8]

Leesi arvates oli Rahvakogu väärt algatus – väärtuslik oli protsess ise, see, et kodanikuühendused ja üksikisikud asusid tavapärasest erksamalt poliitiliste probleemide üle arutlema ning ka kaasa rääkima. Oluline on, et protsess jätkuks ja arutelu teravik suunataks poliitika tegemise vormilt poliitika sisule. [9]

2012. aastal võttis Mihkel Lees sõna kavandatava kõrgharidusreformi toetuseks, väites, et kõrghariduse kõrvalt töötamine on normaalne, tema ei tea ühtki õpingukaaslast, kel oleks ülikooliharidus raha tõttu pooleli jäänud, ning tudengid pole plaanitava kõrgharidusreformi valguses sugugi õnnetud ja saamatud. [5]

Leesi hinnangul oleks mõistlik langetada valimisea piir kuueteistkümnendale eluaastale. Leesi hinnangul tulnuks keskenduda valimisea piiri langetamisele 2014. aasta Euroopa Parlamendi ning 2015. aasta riigikogu valimisteks. [10].

Koos koolidirektor Helmer Jõgiga avaldatud artiklis kinnitas Lees, et koolide senine riiklik õppekava on elukauge ja põhikoolis enam kui pooltele õpilastest raskesti omandatav. Sellele vastukaaluks tuleks Leesi ja Jõe arvates arendada ettevõtlusõpet ja soodustada õpilasfirmade teket. [11]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Peaministri nõunikuna asus tööle Mihkel Lees" Sakala, 08.08.2012 (vaadatud 20. septembril 2012)
  2. FILOSOOFIA OSAKONNAS KAITSTUD 3+2 SÜSTEEMI BAKALAUREUSE ASTME TÖÖD (vaadatud 21. septembril 2012)
  3. 3,0 3,1 Mihkel Leesi tutvustus peaministri büroo kodulehel (vaadatud 21. septembril 2012)
  4. "Reforminoorte esimeheks valiti Mihkel Lees" Delfi, 5. detsember 2010 (vaadatud 21. septembril 2012)
  5. 5,0 5,1 Mihkel Lees "Kas üliõpilane ikka on nii õnnetu ja saamatu?" Postimees, 12.09.2012 (vaadatud 20. septembril 2012)
  6. Mihkel Lees. "Minu sõltuvusest". mihkellees.ee.
  7. http://novaator.err.ee/v/tervis/7846f492-eb9b-4344-a3a7-568a2acd33e9/eesti-lapsed-liiguvad-aina-vahem
  8. Mihkel Lees "Mihkel Lees: Tahvelarvuti igale Tartu õpilasele"Postimees, 28.05.2013 (vaadatud 28. mail 2013)
  9. Mihkel Lees "Mihkel Lees: Poliitika vormist on tähtsam sisu"Postimees, 18.04.2013 (vaadatud 8. mail 2013)
  10. Mihkel Lees "Noorte hääleõigusetus on iganenud piirang" Postimees, 26.01.2012 (vaadatud 20. septembril 2012)
  11. Helmer Jõgi ja Mihkel Lees "Ettevõtlikkusest ettevõtlusõppeni" Postimees, 06.06.2012 (vaadatud 21. septembril 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]