Vasknarva ordulinnus

Allikas: Vikipeedia
Vasknarva ordulinnuse varemed

Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Vasknarva külas. Ordulinnus asus Narva jõe läänekaldal, Peipsist väljajooksu kohal, Trooja oja Narva jõkke väljajooksu vastas.

Vasknarva linnus (saksa Neuschloss alamsaksa Nyslot, Nieslot, rootsi keeles Nyslott, vene Сыренец, Sirenets) oli Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskus ja ka foogti residents.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linnuse asendiplaan 19. sajandist.
Autor: Carl Faehlmann
Vaade idast 19 sajandil.
Autor: Carl Faehlmann

Peipsi järve ja Narva jõe veeteed kontrollima määratud linnuse rajas 1349. aastal Liivi ordu ordumeister Goswin von Herike, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal.

14271442 aastal ehitas Liivi ordu linnuse endisele kohale uuesti üles. Linnust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnusehoone oli ehitatud paekivist ning seinte paksus oli 2,6–3,6 meetrit. Arvatavasti oli majalinnus omakorda ümbritsetud ringmüüriga. Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline majalinnus pindalaga 345 m² oli suurte akende ja müürisiseste treppidega hoone, mis olevat olnud 12 meetri kõrgune, 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.

Vasknarva foogtkonna keskusena oli linnusel suur tähtsus Vana-Liivimaa kaitsmisel.

Laagerkastelli müüride ja ümartornide praeguseks säilinud jäänused pärinevad tõenäoliselt 15. sajandi II veerandist. Need on juba selgelt kohandatud tulirelvadele. Tornid läbimõõduga 12–12,5 m. asusid pikliku põhiplaaniga ringmüüri loode- ja kagunurgas, põhjamüüris asuvat väravat kaitses spetsiaalne väravhoone. Algne majalinnus jäi kagutorni lähedusse idamüüri äärde.

Liivimaa sõja käigus vallutasid linnuse vene väed 1558. aastal pärast Narva piiramist, 5. juunil. Sõjas sai linnus tugevasti kannatada, kuid ta taastati 17. sajandi alguseks. Pontus De la Gardie sõjakäigu ajal, mil ta saabus ta 1581. aasta talvel Soomest, juhtides oma väe üle külmunud Soome lahe, vallutas ta Vene tsaaririigi vägedelt 1581 Rakvere, Toolse, Narva ja Ivangorodi ning hõivas ka Vasknarva linnuse.

Linnust mainiti 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. Juba sama sajandi lõpul pidi linnus olema aga kas hüljatud või purustatud, sest Põhjasõja ajal seda enam ei kasutatud.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Abbildungen der livländiscen burgen im album des Marquis Paulucci. Raamat on välja antud Läti Ajaloo Instituudi poolt. Ieva Ose Riga 2008