Friedrich Ferdinand Meyer

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Friedrich Ferdinand Meyer (18. jaanuar 1799 Viljandi1. juuni 1871 Jõhvi) oli Eesti vaimulik.

Õppis Viljandi kreiskoolis, aastatel 18131816 Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18161820. Oli seejärel koduõpetaja. Ordineeriti 13. jaanuaril 1824 õpetajaks.

Oli aastatel 18241847 Karula koguduse õpetaja. Aastatel 18481867 oli ta (kutsuti 31. juulil 1847 ja introdutseeriti 8. veebruaril 1848) Jõhvi ja Iisaku koguduse õpetaja. Kuna 1867 sai Iisaku kogudus taas iseseisvaks, siis aastatel 18671871 teenis ta ainult Jõhvi kogudust. Lisaks oli ta aastatel 18631871 Narva-Alutaguse praostkonna praost.[1]

Meyer oli keeleuurija. Temalt ilmus lõunaeestimurdeline Taaveti lauluraamat. Oli Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja Soome Kirjanduse Seltsi auliige. Toimetas aastatel 18371840 Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi eestikeelset kalendrit ning kirjutas seal lugusid endistest aegadest; neid ilmus ka Inlandis. Kirjutas eestlaste ebausust ning öö ja päeva jagunemisest muistses eestlaste usundis. Aastal 1852 avas Jõhvis köstrikooli, mis aastal 1862 muudeti Jõhvi kihelkonnakooliks. Oli talurahvakoolide kooliraamatute autor:

  • Lutheri katekismus (Tartu 1844)
  • Arvamise ehk rehkendamise raamat (Tartu 1852–1853, 1874)
  • Kakskümmend ja üks vana kiriku laulu (Tartu 1863)
  • Õpetus peast arvutamiseks ilma tahvlita (Tartu 1869)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Christoph Meyer oli Meißenist (Saksimaalt) sisserännanud käsitööline (sepp). Tema äi oli Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Moritz, naise vanaisa oli Rõngu Mihkli koguduse õpetaja Johann Christian Friedrich Moritz, naise teine vanaisa oli Karula koguduse õpetaja Ludwig Nathanael Vick.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Tallinn 2007