Liiva–Vääna raudtee

Allikas: Vikipeedia
Liiva–Vääna raudtee
Eesti.raudteevõrk.Liiva–Vääna.svg
Üldist
Seis Ei ole kasutusel
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Tallinn)
Alg- ja lõpp-punkt Liiva
Vääna
Tehniline
Rööpmelaius kitsarööpmeline
Elektrifitseeritud Ei
Raudteetamm (jalgrattatee) ristub Rahumäe teega ja liigub see järel Piiri tänavaga paralleelselt.
Raudteetamm (jalgrattatee) Vanaka parkmetsas.
Kunagine raudtee ülesõit Nõmme turu juures (jääb umbes kahe punase auto piirkonda).

Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaamade vahel. Raudtee oli kasutusel 19131959, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva – Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971.

Raudteel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.

Raudtee rööbaste vahekaugus oli 750 mm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Liiva–Vääna raudtee avati liikluseks 1913. Peeter Suure merekindluse objekte. Raudtee oli Nõmme-Väikse ja Sõrve jaamade vahel kaheteeline.

Liinil olid mitu haruteed, sealhulgas Humalas ja Suurupi sadamas. 1919. aastal sõitis Humalasse ka reisirong. Hiljem võeti nendel liinidel rööpad üles ja käiku jäi ainult Vääna liin.[1]

19281933 kasutas liini Eesti Kaitseväe Pioneerpataljon.[2]

1934. aastal (2. maist kuni 15. juunini) raudteeliiklus seal ajutiselt katkestati. Teeosa sulgemise ajal teostati Rahumäe viadukti parandustöid.[3]

Liiva–Vääna liini sulgemise põhjusteks oli reisirongide arvu vähendamine ja reisijateveo suunamine õhtusele ja öisele ajale.[4]

1959 suleti Nõmme-Väikse ja Vääna jaamade vaheline lõik reisirongidele. 1962. aastaks võeti rööpad üles. Kuni 1971. aastani, kui suleti kogu Tallinna sõlm, teenindas Liiva ja Nõmme-Väike jaamade vaheline lõik Hiiu teraviljaelevaatorit (vaata Liiva–Nõmme-Väikse raudtee).[2]

Peatused[muuda | muuda lähteteksti]

Liiva–Vääna raudtee ääres asusid järgmised jaamad ja peatused: Liiva, Kalmistu, Nõmme-Turg, Nõmme-Väike, Mustamäe, Harku, Rannamõisa, Sõrve, Kõrgemäe, Vatsla, Vääna. Mõnes jaamas peatuti vaid reisijate nõudmisel.[5]

Liinile jäävad jaamahooned on ühekorruselised paekivist tüüphooned. Kõrvalhoonetest on säilinud veetornid, pagasikuurid, kaubalaod ja käimlad.[6]

Raudteetamm[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteetamm kulgeb Liiva jaamast Ehitajate teeni, olles vahepeal samasuunaline Piiri tänavaga Rahumäe kalmistu juures. Pärast Ehitajate teed kulgeb trass osaliselt Suusa ja Vana-Mustamäe tänava kõrval, hiljem Vääna ja Kanarbiku tänava juures. Kadaka puiestee ületamisel suundub Tähetorni tänavale, mis on täielikult rajatud kunagisele raudteetammile.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Siiani on säilinud Rahumäe viadukt, Nõmme-Väikse ringdepoo ja mõned jaamahooned.[2]

Vanale raudteetammile Rahumäe teest kuni Harku tänavani rajati 2,2 kilomeetri pikkune tunneliga kergliiklustee.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Allar Viivik: Rong see sõitis kunagi ka Harku vallas, Harku valla teataja, 08. juuli 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Liiva–Nõmme-Väikse-Vääna raudtee Eesti kitsarööpmeliste raudteede lehel Eesti kitsarööpmelised raudteed.
  3. Raudteeliin katkeb sillaehituse tõttu. / Postimees, 24. aprill 1934
  4. Lõhmus, Leho. Nõmme ajalugu. Koolibri : 2006. lk. 196
  5. Klemet, Andres. Kui Nõmmel sõitis kitsarööpmeline rong.
  6. Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Koostajad: Martin Jänes, Mari Loit. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2006
  7. Nõmme vanale raudteetammile ehitatakse kergliiklustee. / Pealinn, 24. oktoober 2007

Pildimaterjal[muuda | muuda lähteteksti]

Säilinud objektid[muuda | muuda lähteteksti]