Liiva–Vääna raudtee

Liiva–Vääna raudtee
Üldist
Seis	Demonteeritud
Asukoht	Eesti; (Tallinn)
Alg- ja lõpp-punkt	Liiva; Vääna
Rööpapaaride arv	1 ja 2
Tehniline
Rööpmelaius	kitsarööpmeline 750 mm
Elektrifitseeritud	Ei

Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaama vahel. Raudtee oli kasutusel 1913–1959, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva – Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971.

Raudteel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.

Raudtee rööbaste vahekaugus oli 750 mm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Liiva–Vääna raudtee avati liikluseks 1913. aastal kui üks Peeter Suure merekindluse olulisemaid taristuobjekte. Raudtee oli Nõmme-Väikse ja Sõrve jaamade vahel kahe rööpapaariga, seda juba sellepärast, et tegemist oli kindluseraudtee peaharuga. Kuid osaliselt oli kahe tee olemasolu vajalik ka sellepärast, et Nõmme-Väikse (Hiiu) poole liikudes on tegemist pideva tõusuga, mis muutub eriti järsuks enne Nõmme-Väikse jaama. Suhteliselt väikese veovõimega kitsarööpmelised auruvedurid ei suutnud aga tõuse kiiresti ületada (aur sai otsa).

Liinil olid mitu haruteed, sealhulgas PSM Maarinde Humala positsioonile ja Suurupi sadamasse. Kindlusraudtee Sõrve sõlmjaamast viis raudteeharu Suurupi merekindlusekompleksi juurde, raudteeharu laskus klindilt praeguse Tallinn-Klooga maantee ja Suurupit ühendava harutee juures. Laskumispaiga kõrval, alumisel klindiastangul on Peeter Suure Merekindluse Suurupi raudteepeatuse Suurupi raudteepeatuse hoone.

1919. aastal sõitis Humalasse ka reisirong. Hiljem võeti nendel raudteeharudel rööpad üles ja käiku jäi ainult Vääna liin.^[1] Liiva-Vääna liinil olid 1920.-30-ndatel peatused Harkus, Rannamõisas, Sõrves, Vatslas ja lõppjaam oli Väänas.

1928–1933 kasutas liini Eesti Kaitseväe Pioneerpataljon.^[2]

1934. aastal (2. maist kuni 15. juunini) raudteeliiklus Nõmme-Väikse ja Liiva jaama vahel ajutiselt katkestati, kuna sel ajal teostati 1925. aastal valminud raudbetoonist Rahumäe viadukti parandustöid.^[3]

Liiva–Vääna liini sulgemise põhjusteks oli reisirongide arvu vähendamine ja reisijateveo suunamine õhtusele ja öisele ajale.^[4]

Rongiliin kulges mõõda trajektoori: üle Rahumäe viadukti Nõmme turu tagant Hiiule, sealt edasi osaliselt mööda praegust Tähetorni tänavat ning (tänapäeval Paldiski maantee ja Harku karjääri vahele jääval) Tammi teed läbi Harku ja Sõrve jaamade Väänani. 1. juunist 1959. aastal lõpetati reisirongiliiklus Nõmme-Väikse ja Vääna jaama vahel. 1962. aastaks võeti üles rööbastee Väänast kuni Nõmme-Väikseni.

Kuni 1971. aastani, kui suleti kogu Tallinna sõlm, teenindas Liiva ja Nõmme-Väikese jaamade vaheline lõik Hiiu teraviljaelevaatorit (vaata Liiva–Nõmme-Väikse raudtee).^[2]

Peatused[muuda | muuda lähteteksti]

Liiva–Vääna raudtee ääres asusid järgmised jaamad ja peatused: Liiva, Kalmistu, Nõmme-Turg, Nõmme-Väike, Mustamäe, Harku, Rannamõisa, Sõrve, Kõrgemäe, Vatsla, Vääna. Mõnes jaamas peatuti vaid reisijate nõudmisel.^[5]

Liinile jäävad jaamahooned on ühekorruselised paekivist tüüphooned. Kõrvalhoonetest on säilinud veetornid, pagasikuurid, kaubalaod ja käimlad.^[6]

Raudteetamm[muuda | muuda lähteteksti]

Raudteetamm kulgeb Liiva jaamast Ehitajate teeni, olles vahepeal samasuunaline Piiri tänavaga Rahumäe kalmistu juures. Pärast Ehitajate teed kulgeb trass osaliselt Suusa ja Vana-Mustamäe tänava kõrval, hiljem Vääna ja Kanarbiku tänava juures. Kadaka puiestee ületamisel suundub Tähetorni tänavale, mille Harkuni ulatuv sirge osa on täielikult rajatud kunagisele raudteetammile.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Siiani on säilinud Rahumäe viadukt, Nõmme-Väikse ringdepoo ja mõned jaamahooned.^[2]

Vanale raudteetammile Rahumäe teest kuni Harku tänavani rajati 2,2 kilomeetri pikkune tunneliga kergliiklustee.^[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Liiva – Nõmme-Väikse raudtee (kitsarööpmeline raudteelõik, mida kasutati pärast Liiva–Vääna raudtee sulgemist 1962–1971)
Hiiu – Harku karjääri raudtee (Nõmme-Väikese jaama laiarööpmelise harutee pikendus)