Nõmme raudteepeatus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nõmme jaam)
Nõmme raudteepeatus aastal 2014.

Nõmme raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis. See asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 8 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Rahumäe ja Hiiu raudteepeatuse vahele.[1]

Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel ja Turu platsi tänaval (bussipeatus "Nõmme") liinibussidele 10 (Väike-Õismäe–Vana-Pääsküla), 23 (Kadaka–Kaubamaja), 27 (Harkujärve–Laagri alevik), 33 (Männiku–Kopli) ja 36 (Väike-Õismäe–Viru).[2]

Elektrirong Stadler FLIRT EMU 1403 "Lendav Läänlane" Nõmmel.

Kaheteelise raudtee ääres on kaks perrooni pikkusega 137 ja 142 meetrit.[3] Peatuses peatuvad kõik Elektriraudtee Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Klooga-randa sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlastele tasuta.[4]


Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme raudteepeatus aastal 2009.

Nõmme raudteepeatus avati liikluseks 1872. aastal. Alguses kandis see nime Peatus Seitsmendal Verstal (saksa Haltestelle auf der 7. Werst, vene Oстановочный пункт на 7. версте). Alates 1874 kannab raudteepeatus nime Nõmme (saksa Nömme, vene Неммe).[5]

Pileteid müüdi platvormi vastas raudteeülesõidu kõrval asunud vahimajas (mida hiljem kasutati elumajana, kuid mis nüüdseks on lammutatud).

Nõmme raudteejaamana[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme jaam sai raudteejaama õigused aastal 1888. Pärast jaama õiguste saamist ehitati Nõmme jaama puidust 36-meetri pikkune reisijateplatvorm ja rajati rongide möödumist võimaldav kõrvaltee[6] ning 1890 puidust varikatus.[7]

Esimene puidust jaamahoone ehitati 19041905.

1912 rajati jaamahoone ette uus varikatus selle tänapäeval tuntud kujul ja vana lammutati.[8]

Jaama haruteesid laiendati hiljem kuni Hiiuni, kus asus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee peajaam.

Raudteepeatuse tähtsus tõusis elektrirongiliini avamisega 1924. aastal. Võrreldes varasema auruveduritega toimunud liiklusega kasvas reiside arv päevas selle tulemusena kahekordseks. See soodustas Nõmme linna elanikkonna kasvu ja üldist arengut.[9]

Raudteejaamana oli Nõmme jaam siiani ainus rongide möödumist võimaldav koht Tallinn-Keila lõigul. Alles Pääsküla raudteejaama kõrvaltee väljaehitamisega tekkis teine rongide möödumise ja veduri vahetamise võimalus selle lõigul, millele hiljem lisandus veel Saue raudteejaam. Seoses sellega vähenes manööverdamisliikluse koormus Nõmme raudteejaamas oluliselt.

1932 ehitati Tallinn-Nõmme liin kahe rööpapaariga liiniks, mis võimaldas liiklust sellel veelgi tihedamaks teha.[10] Aasta hiljem sai valmis teine rööpapaar Pääsküla jaamani.

Teine maailmasõda mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad nõukogude väed viisid 1941 veeremid Permi (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee kontaktvõrgud demonteeriti.[10] Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944.[11]

1987. aasta juulis lammutati säilinud jupp jaama varikatusest[12]. Varikatus taastati esialgsel 1912. aasta kujul alles aastaks 1999.[13]

Jaama struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Jaamal oli 5 haruteed ja kaubaplatvorm. Haruteesid laiendati I MS eel kuni Hiiuni, kus asus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee peajaam, hilisema nimega Nõmme-Väike.

Pärast II MS laiendati haruteede võrku Hiiul veelgi. Rajati harutee kuni Hiiu viljaelevaatorini ja kaubabaasideni, hiljem kuni Kalda tänaval asunud kaubaladudeni ja vanametalli laoni.

Sellest haruteest hargnes ka Hiiu – Harku karjääri raudtee ja kütuseveo haru kuni Mustamäe katlamajani. Samast harust viis raudtee ka Kopli kaubajaamani.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene puidust jaamahoone ehitati 19041905. Üldise lahenduse poolest sarnanes see Kadrina raudteejaama hoonele, kuid oli sellest suurem.[8] Aga selle kõrvale ehitati 1914. aastal täiendav jaamapaviljon, mis põhiliselt täitis ootesaali ülesandeid ja milles oli ka piletikassa.[14]

19291930 laoti ümber puidust jaamahoone silikatkivist vooderdis.[7] Selle põhjaliku ümberehituse käigus eraldati jaamahoones ruumid linna telefonikeskjaama ja postkontori jaoks.

Jaamahoone keldris asus Eesti Raudtee etalonkell.[15]

1997 tunnistati hoone (Jaama tänav 18) arhitektuurimälestiseks.[16]

Piletimüük lõpetati jaamahoones 1998. aasta kevadel ja jaama ooteruum suleti.[17]

Tänapäeval asuvad jaamahoones Nõmme Muuseum, postkontor ja restoran.

Jaama muud ehitised[muuda | muuda lähteteksti]

1890. aastal ehitati puidust varikatus, millel olid tuulevarjuks ka tagasein ja külgseinad.[7]

1912 rajati jaamahoone ette uus varikatus selle tänapäeval tuntud kujul ja vana lammutati.[8] Algsel kujul see siiski ei säilinud, kuna ümberehituste käigus lammutati selle kesklööv ja Hiiu poolne osa.

Elamu Raudtee tänav 56, raudteejaamaga seotud tööliste ja alamametnike elamu

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi I kümnendil ehitati Nõmme aleviku kasvades mitmes järgus välja jaamakompleksi täiendavad hooned. Üks nendest on pikk ühekorruseline, osalt puust, osalt kivist hoone[18] Raudtee tänav 56, mis oli ette nähtud raudteejaamaga seotud tööliste ja alamametnike elamuks.

Jaamal oli kaubaplatvorm, mille peal paiknes kaubahoone.

Mitmel korral on ümber ehitatud reisijateplatvorme. Viimati ehitati need ümber madalateks ooteplatvormideks seoses uut tüüpi rongide kasutuselevõtmisega 2010-ndatel aastatel.

1987. aasta juulis lammutati säilinud osa jaama varikatusest[19]. Aga seejärel varikatus taastati selle täielikul kujul, kuigi alles aastal 1999.[20]

Lisateavet[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme raudteeülesõit Pärnu maanteel.

Nõmme raudteepeatusest pisut kesklinna poole, Pärnu maanteel asub Nõmme raudteeülesõidukoht.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001
  • Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006.
  • Otto Lahi. "Mälestusi Nõmme raudteejaamast". Nõmme Sõnumid, lk 4, 30. oktoober 2009

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Nõmme.
  2. Sõiduplaanid.
  3. AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
  4. http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  5. Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 19
  6. Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat, 1970. Lk. 46
  7. 7,0 7,1 7,2 Eesti raudteejaamad: vanu fotosid Aivo Aia ja Mehis Helme kogust. Tänapäev, 2003. Lk. 20
  8. 8,0 8,1 8,2 Nõmme ajalugu. Lk. 25
  9. Nõmme ajalugu. Lk. 53
  10. 10,0 10,1 Ajalugu. Elektriraudtee
  11. Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru: Võru Täht 2007. Lk. 117
  12. Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 206–207
  13. Nõmme läbi aegade. Lk. 228
  14. Nõmme ajalugu. Lk. 26
  15. Nõmme ajalugu. Lk. 63
  16. Nõmme jaamahoone, 1907–1930. Kultuurimälestiste riiklik register.
  17. Marko Püüa. Nõmme jaamahooned seisavad ripakil. / Postimees, 11. november 1998
  18. Mälestised • 8804 Elamu Raudtee t. 56, 20. saj. algus
  19. Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk. 206–207
  20. Nõmme läbi aegade. Lk. 228
Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Rahumäe
Train station.svg
Nõmme
Hiiu Human-go-next.svg