Glehni loss

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Glehni lossi (Hohenhaupti lossi) vaade lõunaküljelt
Glehni lossi vaade põhjaküljelt
Hoone Vana-Mustamäe tänav 69 / Torni tänav 18. Paikneb Nikolai von Glehni esimese eluaseme vundamendil, mis valmis enne lossi. Hoone oli Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Hoone seinale on paigutatud mälestustahvel

Glehni loss (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone Mustamäe nõlval Tallinnas Nõmme linnaosas. Paikneb Glehni parkmetsas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala edelaosas Tallinna Tehnikaülikooli kinnistul aadressil Vana-Mustamäe tänav 48.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Loss kuulus Jälgimäe mõisa Mustamäe kõrvalmõisa ja valmis 1886. aastal Nikolai von Glehni projekti järgi. Lossi vundamendi ehitas Glehn üksi, hiljem kasutas ka vangide tööjõudu. Iga päev kell 12 andis ta mõnest Richard Wagneri ooperist pärineva pasunasignaaliga märku lõuna algusest[1]. Hoone ümber on rajatud park ning püstitatud ehitisi (Palmimaja 19001910; Vaatetorn ehk Tähetorn 1910) ja skulptuure ("Kalevipoeg" 1908, 1990; "Krokodill" 1908)[2].

1918. aastal, pärast Glehnide lahkumist Eestist, rüüstati loss täielikult. Alles 1960. aastate keskel alustati Tallinna Polütehnilise Instituudi Akadeemilise Meeskoori initsiatiivil hoone taastamist.

Kuigi lossihoone taastamise juures püüti säilitada selle esialgset ajaloolist ilmet, ei olnud tegemist lossi taastamisega selle esialgsel kujul, vaid rekonstrueerimisega, mille juures lähtuti lossi eeldatavast kasutusest. Näiteks lisati lossile veel üks korrus. Seetõttu kasvas ehitustööde maht ja kulus esialgu arvatust rohkem aega ja vahendeid.

Renoveeritud loss avati pidulikult 24. märtsil 1977 ning seal hakkas paiknema Tallinna Polütehnilise Instituudi klubi hoone (nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli kultuurikeskus)[3]. Majast ja kultuurist valmis 1979. aastal dokumentaalfilm "Tudengiloss".

Aastast 1997 on Glehni loss muinsuskaitse all[4].

Kujutamine kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Lossi ümbruses on filmitud Lenfilmi mängufilmi Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer (Приключения Шерлока Холмса и доктора Ватсона: Собака Баскервилей, 1981) episoodid, mis kujutatavad Baskerville Halli (teise võttekohana oli kasutusel Maarjamäe lossi ümbrus)[5].

1992. aastal valminud filmis "Musketärid 20 aastat hiljem" on samuti võttekoht loss ja selle ümbrus. Nimelt kujutati seda Porthose elukohana. Aasta hiljem valmis film "Kuninganna Anna saladus ehk musketärid 30 aastat hiljem". Ka seal saab näha Glehni lossi.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Glehn – Nõmme asutaja. Vaba Maa, 9. september 1933, nr. 211, lk. 7.
  2. Mustamäe mõis (Glehni loss). Hohenhaupt in Kirchspiel Kegel, Harrien. Portaal "Eesti mõisad"
  3. Glehni loss. TTÜ kultuurikeskus
  4. Hohenhaupti loss (nn. Glehni loss), 1886. a. Kultuurimälestiste riiklik register.
  5. Баскервиль-холл #1. География - Собака. Приключения Шерлока Холмса и доктора Ватсона. 221b.ru

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ülo Tärno. Glehni lossi kroonika. TTÜ kirjastus 2002
  • Ülo Tärno. Glehni loss. Eile, täna, homme. TTÜ kirjastus 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Temaatilised netilehed[muuda | muuda lähteteksti]

Film[muuda | muuda lähteteksti]