Mine sisu juurde

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Fr. R. Kreutzwald)
"Kreutzwald" suunab siia. Perekonnanime kohta vaata artiklit Kreutzwald (perekonnanimi).
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Sündinud 26. detsember 1803
Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang
Surnud 25. august 1882 (78-aastaselt)
Tartu, Liivimaa kubermang
Puhkepaik Vana-Jaani kalmistu, Tartu
Haridus Tartu Ülikooli arstiteaduskond (1826–1833)
Elukutse kirjanik ja linnaarst
Tuntud teoseid "Kalevipoeg"
"Eesti rahva ennemuistsed jutud"
"Kilplased"
"Reinuvader Rebase lood"
Abikaasa Marie Elisabeth Saedler
Lapsed Annette Adelheid (Blumberg), Marie Ottilie, Friedrich Alexis

Friedrich Reinhold Kreutzwald[1] (26. detsember (14. detsember vkj) 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – 25. august (13. august vkj) 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst.

Tema peateos on Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", "Kilplased", "Reinuvader Rebase lood" ja mitmed teised kirjatööd.[2]

Kreutzwald "Kalevipoja" käsikirjaga; Johann Köler, õlimaal (1864)

Friedrich Reinhold Kreutzwald (mõnes allikas ekslikult Reinholdson)[3] sündis 1803. aastal Virumaal, Kadrina lähedal, Jõepere mõisas kingsepp Juhani ja toatüdruk Anne ainsa lapsena.[4] 1804. aastal sai isa tööd aidamehena ja perekond asus elama Kaarli mõisa Rakvere lähedal, kus möödus Kreutzwaldi lapsepõlv. Kreutzwaldi vanemad olid väga usklikud, kuulusid vennastekogudusse ja võtsid sageli ka oma lapse palvetundidesse kaasa.[5]

Aastatel 1815–1817 õppis Kreutzwald Rakveres saksa õppekeelega "(köster) Gööcki algkoolis", kuigi koolimineku ajaks ei osanud ta veel sõnagi saksa keelt.[4] Seejärel õppis ta Rakvere kreiskoolis aastatel 1817–1818 ja Tallinna kreiskoolis aastatel 1819–1820. Õpingute vahel oli ta 1818–1819 ka kaupmehe õpilane Tallinnas.

Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas seejärel koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis (1824–1825). Aastatel 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tartus tutvus ta Kivi tänaval tuba rentides oma tulevase abikaasa Marie Elisabeth Saedleriga, kelle isa oli maja omanik. Kreutzwald oli korporatsioon Estonia liige.

Kreutzwald sooritas ülikooli lõpueksami teoreetilise osa 1832. aasta lõpus, praktilise osa 1833. aasta alguses ning andis arstivande 29. märtsil, lõpetades Tartu ülikooli III järgu arstidiplomiga 1833.[6] Samal aastal asus ta Võrus tööle linnaarstina, sinna kandidatuuri esitas ta märtsis 1833.[7] Kreutzwald töötas pikka aega Võrus linnaarstina (1833–1877), põhiliste kohustuste kõrvalt ka Heinrich Krümmeri erakoolis arstina[8] ja 1875–1876 Võru kreisiarsti kt[9].

Kreutzwald kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva Kasulist Kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.

Kreutzwald sai tuntuks kui Lauluisa ja Viru laulik, sest tema peateost, rahvaluule allikatest töödeldud ja Friedrich Robert Faehlmanni poolt alustatud rahvuseepost "Kalevipoeg" (1857–1859) peetakse eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Kreutzwaldi sulest ilmunud "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Nii "Kalevipoeg" kui ka Kreutzwaldi muinasjutud on tõlgitud mitmetesse võõrkeeltesse: sh hiina, araabia, serbohorvaadi, usbeki keeltesse.[10]

Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu Eesti rahvusliku ärkamisaja vaimuelu ning suuresti tänu Kreutzwaldile ja rahvuseeposele "Kalevipoeg" sai Võru linnast üks olulisemaid ärkamisaja keskusi.

Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks.

Kreutzwald tegi Liivimaa 1860. aasta talurahvaseaduse tõlke eesti kirjakeelde; tõlge ilmus 1863. aastal pealkirjaga "Lihvlandi Talorahva-Seadus. 13. novembril 1860 Kõigekõrgemalt kinnitatud". Seaduseraamatu maht on XIV + 292 lk. ja see sisaldas senati ukaasi seaduse elluviimise korraldusega, sisukorra, mõnede Kreutzwaldi poolt tarvitusele võetud uute või vähetuntud sõnade: allaealised, eesistuja, eestkostjad, eestseisjad, ettekirjutus, istumine 'istung', kasusaaja 'kasutaja', maapääv, nõunik, osanik 'asjast osavõtja', otsustama, pidaja, põhjandama, põhjaseadused, riiginõukogu, väljaklrjutus, volinik, volikiri, volistama jt seletuse ja lõpuks peaosana seaduseteksti 1140 paragrahvi koos hulga lisadega.[11] Kreutzwaldi soovitusel anti Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine tartu keelde Jakob Hurdale, kes omakorda võttis aluseks Kreutzwaldi seadusetõlke. Kreutzwald tõlkis ka Eestimaa kubermangu 1866. aasta vallaseaduse ehk maakogukonna seaduse eesti kirjakeelde. 1867. aastal tõlkis ta samuti talude raharendile andmise tüüplepingu ning 1870. aastal valdade magasiaitade ja kassade haldamise instruktsiooni.

Kreutzwald oli kolleegiuminõunik aastast 1877. Samal aastal müüs Kreutzwald maha oma kinnistu Võrus, kus tänapäeval tegutseb Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum ning kolis oma tütre Annette Adelheidi ja väimehe Gustav Blumbergi juurde Tartus, kus elas surmani. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule.[12]

"Kalevipoja" väljaandmine

[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvuseepose "Kalevipoeg" 1935. aastal ilmunud väljaanne (kaanekujundus Kristjan Raud)

1855. aastal teatati Õpetatud Eesti Seltsi septembrikoosolekul eepose "Kalevipoeg" valmimisest ja otsustati eepos koos saksakeelse tõlkega trükis avaldada. Tõlketöö võttis teha endine pastor Carl Gottlieb Reinthal. 1857. aastal ilmus eepose teaduslik väljaanne, mis sisaldas kolm lugu. 1858. aastal ilmus teine anne jälle kolme looga. Teose väljaandmine täies mahus oli suure küsimärgi all, kuid siis tuli abi ootamatult Peterburist. Akadeemikud Franz Anton von Schiefner ja Ferdinand Johann Wiedemann ning Philipp Karell, Gustav Hirsch, Schultz-Bertram ja teised baltisaksa estofiilid ilmutasid tõsist huvi "Kalevipoja" avaldamise vastu, kogusid ettetellimused 100 eksemplarile 500-eksemplarilisest tiraažist ning 1859. aasta suvel ilmus kolmas ja sügisel neljas anne.[13]

1860. aastal[14] autasustas Peterburi Teaduste Akadeemia Kreutzwaldi osaliselt trükis ilmunud "Kalevipoja" eest Demidovi pool-auhinnaga (720 rubla).[13] Akadeemikute Schiefneri ja Wiedemanni retsensioonis kirjutatakse: " "Iliast" pole dr. Kreutzwald loonud, küll aga eesti kirjandusele kinkinud kapitaalse teose, mis kõigiks aegadeks jääb eestlastele selleks, mis kreeklastele oli Ilias".[14]

Viimased peatükid tõlkis saksa keelde Kreutzwald koos Schultz-Bertramiga. Eepose viies anne ilmus 1860. aastal ja viimane 1861. aastal. Kahes keeles trükitud kallis teaduslik väljaanne ei olnud mõeldud lihtrahvale. Eepose "rahvaväljaande" trükkimine korraldati akadeemik Schiefneri abiga Soomes, Kuopios, kus teenustöö oli odavam ja polnud vaja karta tsensuuri. Toonane tsensuur ei võimaldanud teksti välja anda ainult eesti keeles.[13]

Rahasumma kokkusaamiseks andis Kreutzwald välja 60 viierublast aktsiat, mille pealt kohustus vastavat protsenti maksma ja teatava aja jooksul tagasi ostma, samuti kogus ta ettetellimisi. 1862. aastal jõudsid trükipoognad aurikul Toivo Peterburi. Jällegi läks Schiefneri abi vaja, et "Kalevipoeg" pääseks veelkordsest tsenseerimisest. Edasi toimetati trükist tulnud eepos raudteed pidi Pihkvasse ja sealt veovankril Võrusse. Lihtrahvas, kellele see väljaanne oli mõeldud, polnud aga valmis seda vastu võtma ja eepose 1000 eksemplarist jätkus paljudeks aastateks.[13]

Friedrich Reinhold Kreutzwald oli oma vanemate ainus laps. Tema isa Johann (Juhan) Kreutzwald (1766–1832) oli Jõepere mõisa kingsepp, pärast 1804. aastat Kaarli mõisa aidamees Virumaal, alates 1824. aastast Viisu mõisa mõisavalitseja Järvamaal. Kreutzwaldi ema oli mõisateenija Ann (Anne) Kreutzwald (1770–1846). Viisu mõis Paide lähedal jäi vanemate viimaseks elukohaks kuni isa surmani 1832, ema asus hiljem elama poja perekonna juurde Võrru.

Kreutzwald abiellus 18. augustil (ukj 30. augustil) 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805–1888; isaliinis pärit Mecklenburgist). Pulmad toimusid Viru-Nigulas. Neil oli kaks tütart ja üks poeg. Annette Adelheid Blumberg (1834–1895) abiellus pedagoogi ja ühiskonnategelase Gustav Blumbergiga (1834–1892). Noorem tütar Marie Ottilie (1836–1851) suri 15-aastaselt. Poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845–1910) oli 1870. aastast Kadrina raudteejaama ülem.[15] Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanimal tütrel Adelheid Blumbergil, tema tütrel Alice Blumbergil (1867–1947) lapsi ei olnud ning sellega katkes Kreutzwaldi järglaste liin.[16]

Alice Blumberg lahkus baltisakslaste ümberasumise ajal 1939. aasta lõpus Eestist.[17]

  • 1849 ÕESi auliige
  • 1855 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige (esimene tunnustus väljastpoolt Eestit)
  • 1857 pronksmedal haavatute ravimise eest Krimmi sõja ajal
  • 1860 Vene teaduste Akadeemia Demidovi preemia “Kalevipoja” eest
  • 1863 kolleegiuminõuniku tiitel
  • 1864 Narva Muinsuse Seltsi auliige
  • 1866 “Vanemuise” seltsi auliige
  • 1867 mälestusrist talurahvaseaduse tõlkimise eest mälestusrist kooleravastase võitluse eest
  • 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige
  • 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige
  • 1872 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliige
  • 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi aupresident
  • 1876 Püha Anna ordeni III klass[18]
 Pikemalt artiklis F. R. Kreutzwaldi bibliograafia
Kreutzwaldi haud Tartus
Kreutzwaldi monument Võrus

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monumendid asuvad: Tartus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas. Samuti asub Sõmeru vallas Kaarlis Kreutzwaldile pühendatud kroonikivi.[19]

Võrus tegutseb Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, samuti asub Võrus Võru Kreutzwaldi Kool ja Kreutzwaldi park. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand".

Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks kirjutas Jakob Tamm 1903. aastal luuletuse "Dr. F. R. Kreutzwaldi mälestusele".[20] Kreutzwaldi 170. sünniaastapäeva puhul ilmus Eesti Raamatult lauluisale pühendatud luulekogumik "Tuli öös".[21]

  1. ↑ Nime ligikaudne hääldus [friidrih reinhold kröitsvald], ka [kreutsvald].
  2. ↑ "Friedrich Reinhold Kreutzwald". Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing. Vaadatud 18. juulil 2025.
  3. ↑ Lauluisa sünnipaiga lugu: Gustav Beermanni kiri Mihkel Kampmannile 21. aprillist 1928: "Üliõpilane, kes siin Kreutzwald'i perekonnaliikmeid väljakirjutas ei oskanud kirikuraamatuid käsitada, mind ennast aga ei juhtunud sell päeval kodus olema. Ühe lehekülje peal on kirjutud "Kreutzwald Reinhold S." (=Reinhold's Sohn), see on Reinhold'i poeg. Tema on sellest ka vist selle perekonna nime Reinholdsoni leidnud."
  4. 1 2 Friedrich Reinhold Kreutzwald. kirjanikemuuseumid.ee
  5. ↑ Eesti Kirjandusmuuseum. Kreutzwaldi sajand. https://kreutzwald.kirmus.ee/
  6. ↑ Herbert Normann, Arstivanne ja selle ajalooline kujunemine Tartu Ülikoolis, Eesti Arst, jaanuar 1940
  7. ↑ Metste, Kristi; Laak, Marin (2003). "Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus". Eesti Kirjandusmuuseum. Lk 9.
  8. ↑ Arthur Ruusmaa, Üks Võru linna hariduselu kujundajaid Caspar Heinrich Krümmer, Wõrumaa Teataja, nr. 55, 17. mai 2014
  9. ↑ Brennsohn, I. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Riga, 1905, seite 75
  10. ↑ https://lauluisa.ee/wp-content/uploads/2023/01/Fr.-R.-KREUTZWALDI-KALEVIPOJA-TOLKED.pdf
  11. ↑ August Traat, Fr. R. Kreutzwald talurahvaseaduste tõlkijana. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 7, lk 404-414
  12. ↑ Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) haud
  13. 1 2 3 4 Maie Toomsalu. Fr. R. Kreutzwald – kingsepapojast linnaarstiks. Eesti Arst. Lk 797. ojs.utlib.ee
  14. 1 2 Peterburi TA hindab "Kalevipoja"-vihikuid Demidovi autasuga (1860). Eesti kirjandusmuuseum
  15. ↑ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK – KREUTZWALD, FRIEDRICH REINHOLD". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2015. Vaadatud 21. veebruaril 2009.
  16. ↑ Lauluisa veri pulbitseb nii arstides, poeetides kui ka kodu-uurijates. Maaleht, 12. märts 2009.
  17. ↑ Bernhard Linde. Lauluisa lusika "apokriiva". Rahvaleht, 20. november 1939, nr 273, lk 2.
  18. ↑ "- Kreutzwaldi sajand / Eesti kultuurilooline veeb". kreutzwald.kirmus.ee. Vaadatud 17. juulil 2025.
  19. ↑ https://lauluisa.ee/wp-content/uploads/2023/03/Fr.-R.-KREUTZWALDI-MALESTUSE-JAADVUSTAMISEGA-SEOTUD-AUSAMBAD-JA-MALESTUSMARGID.pdf
  20. ↑ "Postimees 1903. aastal: Dr. F.R. Kreutzwald'i mälestusele". Postimees. 12.12.2014. Vaadatud 31.05.2021.
  21. ↑ Priidel, Endel (1973). "Tuli öös". Eesti Raamat.
  • L. Tohver. F.R. Faehlmanni ja F.R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Tartu: Loodus 1934
  • L. Tohver. Kreutzwaldi väliskirjanduslikust eruditsioonist. Mit einem deutschen Referat: Kreutzwalds Belesenheit in den fremden Literaturen. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu Kirjastus 1932
  • Gustav Suits. Nuori Kreutzwald. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1953
  • Gustav Suits. "Noor Kreutzwald" (Loomingu raamatukogu). Lund, 1983; Tallinn, 1984
  • Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus 1853–1879. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1953. (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus III)
  • Kirjad A.H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1956. (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus II)
  • Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele 1859–1874. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1959. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus IV)
  • Fr.R.Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. Toim. M. Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1962. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus V)
  • Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. Tallinn: Eesti Raamat 1976. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I)
  • Kirjad J. Hurdale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile ja teistele 1862–1882. Tallinn: Eesti Raamat 1979. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus VI)
  • Endel Nirk. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Lauluisa elulugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961
  • Endel Nirk. Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat 1968
  • Endel Nirk. Eesti kirjandus. Arenguline ülevaade. Tallinn: Perioodika 1983
  • Endel Nirk. Viron kirjallisuus. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden 1986
  • Endel Nirk. Estonian Literature. Historical Survey With Biobibliographical appendix. Tallinn: Perioodika 1987
  • Aimi Hollo. Kreutzwald ja Võru. Võru: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum 2002
  • Marin Laak; Kristi Metste. Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2003
  • Baltic Writers: Estonia, Latvia, Lithuania. Vilnius: Institute of Lithuanian Literature and Folklore 2009
  • Ago Ruus. Doktor Kreutzwaldi visiitportreed. Tartu, 2023
  • Herbert Laidvee: Fr. R. Kreutzwaldi bibliograafia 1833–1969. Tallinn: Eesti Raamat 1978
  • Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803–1882. Personaalnimestik Koost. Vaime Kabur. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, Fr.R.Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu 1982
  • Fr. R. Kreutzwaldi bibliograafia 1982–2003. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 2004.
  • St. Petersburg und Livland – und die Entwicklung der estnischen Literatur. Anton Schiefner (1817–1879) und Friedrich R. Kreutzwald (1803–1882) im Briefwechsel. Bearbeitet von Hartmut Walravens. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag 2013
  • Cornelius Hasselblatt. Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic. Helsinki: Finnish Literature Society – SKS 2016. 144 S. (Studia Fennica Folkloristica 21)
  • Kristi Metste. Lauluisa "rumal" naine. Ühe müüdi jälil. Keel ja kirjandus 7. Tallinn: Perioodika 2004
  • Sirje Purga. Mõtteid eepose Kalevipoeg pildikeelest. Tallinn, 2004
  • Ain-Elmar Kaasik. Doktor Kreutzwald ja tema aeg. Akadeemia 12. Tallinn, 2003
  • Jaan Undusk. Eksistentsiaalne Kreutzwald. Vikerkaar 10-11. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit 2004
  • Täämbädse ao Kreutzwaldi kaemiisi. Võru: Võro Instituut 2022
  • Virve Ots. Elutööks Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamine. Raamatukogu 1/2003. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 2003
  • Hasso Krull. Kosmiline trikster eesti mütoloogias. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia 2024
  • Heino Gustavson. Freindrich Reinhold Kreutzwald arstina Võrus. Tallinn: Eesti Tervishoiu Muuseum 1995
  • Eesti NSV teaduste akadeemia. Fr. R. Kreutzwaldi maailmavaade ja tegevus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1953
  • Jüri Talvet. Tulevikulinn ja sümbiootiline rahvus Kalevipojas. Akadeemia 11. Tallinn, 2010
  • Peeter Lail. Talutarest aadlimeheks. Lisandusi Kreutzwaldi eluloole. Erastvere hooldekodu aastaraamat 2006

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Friedrich_Reinhold_Kreutzwald&oldid=7026743"