Arutelu:Friedrich Reinhold Kreutzwald

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

--Artikli algvariant on võetud ENEKE-sest. Andres 04:07, 20 Dec 2003 (UTC)


Lisasin eelviimasele lõigule yhe lause ja nyyd näeb see välja:

Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Isiklikult aga jäid talle ärkamisaja aated üsna kaugeiks.

Arvan, et see võiks seal olla, kuna, esiteks, on see tõsi, ja teiseks, viitab veidi sellele, et ega see 19. sajandi ärkamisaeg nii yhtlane ja yksmeelne nyyd ka ei olnud, nagu ENEKEse vm käsitlused kipuvad seda maalima... --Lulu 16:40, 7 May 2005 (UTC)

Pole nõus. "Kalevipoeg" on ju meie rahvusliku ärkamise lipulaev. Kui Kreutzwaldile oleksid ärkamisaja aated võõraks jäänud, siis ei oleks ta suutnud midagi nii innustavat kirjutada. Kreutzwaldi kirjasõber oli Koidula, teine väga oluline rahvusliku liikumise tegelane. Kreutzwaldis leidis Koidula endale sõbra ja hingesugulase, hoolimata suurest vanusevahest. Tema tutvus Faehlmanniga ja paljude populaarteaduslike teoste kirjutamine näitavad, et Kreutzwald oli eesti rahvusliku ärkamise aadete üks peamisi esindajaid. Taivo 13:44, 8 May 2005 (UTC)

Kahjuks see päris nii ei olnud. Õpetatud Eesti Seltsi vedasid estofiilsed baltisakslased, kes suhtusid kyll suure sympaatiaga rahvaluulesse, kuid eesti rahva (või ma=rahwa) tulevikust ei lootnud nad eriti midagi. Faehlmann ja Kreutzwald kõhklesid. Kuid Jannseni, Willigerode jt meeste visa "eesti-rahva" äratamine jäi Kreutzwaldile väga võõraks. Koidula vaimustusse esimesest eesti üldlaulupeost suhtus Kreutzwald ysna skeptiliselt; ise ta selleks puhuks Tartusse sõitma ei hakanudki. "Kalevipojast" sai tõesti ärkamisaja lipulaev, kuid Kreutzwald ise arvas, et kirjutab rahvale hauamonumenti. - Kõik see on dokumenteeritult olemas Kreutzwaldi, Faehlmanni ja Koidula publitseeritud kirjavahetuses. - --Lulu 14:06, 8 May 2005 (UTC)

Ei saa kuidagi nõustuda. Milleks siis "Maailma ja mõnda" sari, kui mitte rahva äratamiseks? Just Kreutzwaldi toetus uuele kirjaviisile oli otsustav vana kirjaviisi väljatõrjumisel. Milleks kasutusele võtta uut kirjaviisi, kui rahvas niikuinii kohe kadumas on? Pigem Jannsen oli see, kes nägi tulevikus eestlasi ja sakslasi üheks rahvaks kokku sulanduvat, aga mitte Kreutzwald! Taivo 14:35, 8 May 2005 (UTC)

Tjah, ega ma muud ei tahtnudki öelda, et inimesed ja sündmused on mõnevõrra komplitseeritumad kui hiljem ajalugu neid armastab näidata... Ega jah, yhest lausest ei piisa seal artiklis, et Kreutzwaldi vaateid ja seisukohti ja nende arengut ja suhteid lahti seletada... Võtan ta praegu maha, et mitte asjatut poleemikat yleval hoida.. --Lulu 15:55, 8 May 2005 (UTC)


Arvan, et peaks kummalegi Vikitekstides olevale teosele eraldi lingi tegema. Andres 21. aprill 2006, kell 11.19 (UTC)

Monumendid[muuda lähteteksti]

Järsku paneks iga Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monumendi taha linna nime ja asi kombes--Hendrix 28. juuli 2007, kell 16:52 (UTC)

Põhimõtteliselt see võiks sobida, aga tuleks kontrollida ka, kas öeldakse "monument", "mälestussammas" või "ausammas". Andres 28. juuli 2007, kell 19:01 (UTC)
aluseks siis võtta kultuurimälestiste registris toodud täpne nimekuju--Hendrix 28. juuli 2007, kell 19:08 (UTC)
Vaevalt tasub eristada Kreutzwaldi nime erinevaid kirjutusviise, millest mõni on lausa vale. Tuleb vaadata ka teisi allikaid. See, et Kadriorus olevat monumnenti, ei nimetata monumendiks, võib olla lihtsalt juhus. Andres 28. juuli 2007, kell 19:30 (UTC)

Kas viimane parandus on korrektne? Taivo 18. jaanuar 2010, kell 19:52 (UTC)

"Eesti biograafiline leksikon" ütleb: "A. 1823 õiendab K. koduõpetaja eksami ja peab seda ametit esmalt Tallinnas, hiljemini Peterburis, kus a. 1825 valmis saab ka keskkooli lõppeksamiga. (...) 1826. a. alul õpib ta juba Tartu ülikoolis arstiteadust." Andres 18. jaanuar 2010, kell 20:33 (UTC)

Samas asub ka VÕru KREutszwaldi Gümnaasium.

Võtsin välja, sest ei sobi konteksti. Andres 20. aprill 2010, kell 08:45 (EEST)[vasta]

Teoste loetelus on vana kirjaviisi kasutamine ebajärjekindel. Seetõttu ma ei hakanud ka viimast muudatust tagasi pöörama. Andres 3. detsember 2010, kell 16:32 (EET)[vasta]


Kas abiellumise kuupäev on uue kalendri järgi. Andres 25. jaanuar 2011, kell 01:04 (EET)[vasta]

Kreutzwaldi vapp[muuda lähteteksti]

Kas keegi teab Kreutzwaldi vapi täpset kuju. Minu ees praegu oleva väikese pildi järgi on see jaostatud kilp, ülemisel väljal käpprist ja kolm puud (eesmine paistab kuusk olevat), alumine väli arusaamatu (käesurumine?), kiivriehis lüüra, värvid teadmata. Kes teab rohkem? --IFrank (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 21:28 (EEST)[vasta]

Kordan oma küsimust. Üle kahe kuu pole keegi reageerinud. --IFrank (arutelu) 9. veebruar 2014, kell 22:01 (EET)[vasta]
Ju siis keegi ei tea. Andres (arutelu) 10. veebruar 2014, kell 10:57 (EET)[vasta]

Alapealkirjad käivad ilma punktita. Milleks see piltide ümbertõstmine hea oli? Andres (arutelu) 29. november 2014, kell 21:46 (EET)[vasta]


Kaarli mõis on täpsustusleht. Andres (arutelu) 21. oktoober 2016, kell 19:23 (EEST)[vasta]


Minu meelest muinasjuttude avaldamine ei ole mälestuse jäädvustamine.

Kas siis neid varem pole vene keeles avaldatud? Andres (arutelu) 1. august 2017, kell 11:55 (EEST)[vasta]

Palun lisage hääldus ka Friedrich Reinhold Kreutzwald juurde, nagu siin on tehtud: https://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel, rikub kõrva kui püütakse English reeglite järgi igat võõrnime hääldada (ka ERR raadio ning TV). LauriKreen (arutelu) 6. november 2023, kell 21:50 (EET)[vasta]