Kadrina raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kadrina jaamahoone aastal 2012

Kadrina raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.

Kadrina jaamas on üks perroon pikkusega 100 m.

Kadrinas peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina jaam ja esimene jaamahoone aastal 1870. Foto autor: Charles Borchardt.[1]
Kadrina jaam umbes 1910

Jaam avati aastal 1870 seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Avamisel jäi see Kadrina kihelkonda Neeruti mõisa maadele.

Kadrina esimene jaamaülem oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald.

XX sajandi teise pooleni eelnes jaamale Neeruti raudteepeatus, hiljem aga selle asemele ehitatud Udriku raudteejaam. Jaamale järgnes Hulja raudteepeatus.[2]

Tänaseks on Kadrinast kujunenud Eesti Raudtee vahejaam, kus asub lisaks peateele veel kolm kõrvalteed.[3]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene kahekorruseline puidust jaamahoone valmis Kadrina lähedal asuva Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone teisel korrusel olid ka Pahlenite eraruumid.

1890. aastatel, seoses raudtee riigistamisega, ehitati hoone oluliselt ringi ja seda võib käsitleda teise jaamahoonena, mis on säilinud tänini.

Teine puidust jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas). Üldise lahenduse poolest sarnaneb see Nõmme raudteejaama esimese jaamahoonega, mis oli Kadrina hoonest suurem.[4] Alates 1990. aastaist seisab hoone tühjana. Seda on peetud üheks kaunimaks Eesti jaamahooneks.[5]

Aastatel 2016-2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks, EAS-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.[6]

2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.[7]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Tapa
Train station.svg
Kadrina
Rakvere Human-go-next.svg