Mine sisu juurde

Kadrina raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Kadrina jaamahoone 2012. aastal

Kadrina raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.

Kadrina jaamas on üks perroon pikkusega 100 m.

Kadrinas peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Kadrina jaam 1910. aasta paiku

Jaam avati 1870. aastal seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Avamisel jäi see Kadrina kihelkonda Neeruti mõisa maadele.

Kadrina esimene jaamaülem oli 1870. aastast Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (kinnitati 1871).[1]

XX sajandi teise pooleni eelnes jaamale Neeruti raudteepeatus, hiljem aga selle asemele ehitatud Udriku raudteejaam. Jaamale järgnes Hulja raudteepeatus.[2]

1984. aastal viidi raudteejaam üle täisautomaatblokeeringusüsteemi ning jaama personal kolis uude hoonesse. Likvideeriti eraldi piletimüüja ametikoht.[3]

Nõukogude ajal töötas Kadrina jaamas lisaks jaamaülemale vahetustega kokku neli jaamakorraldajat, nüüdseks juhivad jaama automaatseadmed.[4]

Tänaseks on Kadrinast kujunenud Eesti Raudtee vahejaam, kus asub lisaks peateele veel kolm kõrvalteed.[5]

Jaamahoone

[muuda | muuda lähteteksti]
Kadrina jaam ja esimene jaamahoone 1870. aastal. Foto autor: Charles Borchardt.[6]
Kadrina jaam 1920. aastatel
1898. aastal ehitatud Kadrina teine jaamahoone

Kadrina esimene jaamahoone valmis 1870. aastal V klassi jaamale ettenähtud tüüpprojekti järgi. Hoone oli L-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline puithoone, mis ehitati Klooga jaamahoonega sama projekti järgi. Kadrina lähedal asuva Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni initsiatiivil ja rahastusel ehitati hoonele erandkorras peale aga osaline teine korrus, kus asus kaks paruni eraruumi.[7][8]

1898. aastal, seoses raudtee riigistamisega, hoone lammutati ning selle asemele rajati tüüpprojekti järgi ehitatud teine jaamahoone, mis on säilinud tänini.

Uus jaamahoone ehitati täpselt vana hoone asukohale, esimese jaamahoone lammutamisel saadud materjalid kasutati samas tööliste kasarmu rajamiseks.[9]

Teine rikkaliku puitpitsiga dekoreeritud jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas). Üldise lahenduse poolest sarnaneb see Nõmme raudteejaama esimese jaamahoonega, mis oli Kadrina hoonest suurem.[10]

Alates 1990. aastaist seisab hoone tühjalt. Seda on peetud üheks kaunimaks Eesti jaamahooneks.[11]

Aastatel 2014–2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks[12], EAS-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.[13][14]

2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.[15]

Pilte

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Oskar Kuningas, ["Alexis Kreutzwald - Eesti esimesi polütehnikuid"], Punane Täht, 10 veebruar 1979
  2. ↑ Reisirong läks Kundasse teisipäeval, laupäeval ja “tarwidust mööda” - Virumaa Teataja, nr. 242, 12 detsember 2018 (DIGAR)
  3. ↑ RONG PEATUB ÜHE MINUTI...; Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 91, 3. august 1985 (DIGAR)
  4. ↑ Muhe LEHVITAJAPAAR tervitab rongisõitjaid Kadrina perroonil; Virumaa Teataja, nr. 246, 21 detsember 2016 (DIGAR)
  5. ↑ "Tugi- ja vahejaamad - Eesti Raudtee". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2021. Vaadatud 6. aprillil 2021.
  6. ↑ Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.
  7. ↑ Talving, Hanno (2024). Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste 8. köide „Kadrina jaamast Rasina kirikuni.“ Artikleid maaarhitektuuri ajaloost. Tallinn: SA Eesti Vabaõhumuuseum, Maaarhitektuuri keskus. Vaadatud 27.01.2026.
  8. ↑ Miks Kadrina esimene jaamahoone oli omal ajal eriline?; Virumaa Teataja, 07.11.2021
  9. ↑ YouTube'i video:"Kadrina jaam Balti era- ja riigiraudteel" – Hanno Talving; EVM maaarhitektuuri keskus
  10. ↑ Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 25
  11. ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 12.
  12. ↑ Kas sünnib ime – Kadrina jaamahoone Tallinna muuseumi?; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 10, 1. november 2014 (DIGAR)
  13. ↑ Eesti Raudtee sõnul võiks kogukonnad ise leida tühjadele jaamahoonetele rakendust; ERR uudised, 27.07.2018
  14. ↑ Kadrina jaamahoone vabaõhumuuseumisse ei koli; Virumaa Teataja, nr. 69, 8. aprill 2017 (DIGAR)
  15. ↑ Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda; ERR uudised, 01.07.2019

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel		 Järgnev peatus
Tapa
Kadrina		 Rakvere

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kadrina_raudteejaam&oldid=7077686"