Jõepere mõis

Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Mõisaomanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Jõepere oli endine Saksi mõisa osa, kuuludes iseseisvana selle juurde. 1684. aastal Otto Johann von Uexküll-Meyendorff pantis Jõepere ülemleitnant Karl Magnus Rehbinderile.

Pärast Põhjasõja lõppu 1729. aastal müüdi Jõepere ning omanikuks märgiti kapten Johann Adolph von Rosenthali, kes on selle ostnud 6600 riigitaalri eest, pärast Johann Adolph von Rosenthali surma oli mõisa omanik tema vend major Karl Heinrich Rosenthal, kellelt 1733. aastal ostis mõisa assessor Erich Johann von Vietinghoff.

Pärast Erich Johann von Vietinghoffi surma (1761) oli mõisa pärija on tema lesk Beata Regina von Vietinghoff (sündinud von Fick), Adavere, Imavere ja Jõepere mõisa pärija. Beata Regina von Vietinghoffi surma järel oli mõisa pärija tema poeg, maanõunik Reinhold Heinrich von Vietinghoff. Reinhold Heinrich von Vietinghoff pantis Jõepere ja Vasivere mõisa 1801. aastal kaardiväekornet Friedrich Wilhelm von Rosenile 30 aastaks.

1808. aastal omandas Jõepere ja Vasivere mõisa kornet Bernhard Heinrich von Rosen.

1825. aastal pani major Paul von Dücker Jõepere ja Vasivere mõisa avalikule müügile ning need omandas endine haagikohtunik krahv Peter August Friedrich von Manteuffel, kelle surma järel sai mõisa tema lesk krahvinna Helene Louise Elisabeth von Manteuffel (sündinud vabapreili Uexküll-Güldenband), kes pärandas 1849. aastal mõisa oma tütrele Wilhelmine Elise von Kotzebuele (sündinud kahvinna Manteuffel).

Pärast Wilhelmine Elise von Kotzebue surma (1902) pärisid Jõepere, Vasivere, Saksi ja Karila mõisa võrdsetes osades tema tütred: (Marie Agnese abielust Paul von Baggehuffwudtiga); tütred Margarethe (Daisy), von Brevern, krahvinna Helene (Nelli) von Tiesenhausen ja paruness Maric von Taube, kuid vastavalt pärijatevahelisele kokkuleppele omandas Margarethe (Daisy) Luise von Brevern 1904. aastal teistelt pärijatelt Jõepere mõisa 100 000 rubla, Saksi (2767 tiinu) 138 000 rubla, Vasivere (163 tiinu) 10 000 rubla ja Karila (382 tiinu) 20 000 rubla eest ning sai mõisate ainuomanikuks^[1].

Mõis riigistati 1919. aastal.