Mihkel Kampmaa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Mihkel Kampmann)
Jump to navigation Jump to search

Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (191236) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.

Ta on avaldanud värsikogu "Kandle hääled" (Viljandi 1896) ja rohkesti populaarseid koolilugemikke, mida avaldati paljudes kordustrükkides.

20. oktoobril 1933 valiti ta Tartu Õpetajate Seltsi auliimeks.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kandle hääled" (luulekogu), Viljandi 1896, 104 lk
  • "Eestlase iseloom ja laad", Tartu 1902, 116 lk
  • "Eesti wanem ilukirjandus: üleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algupärasele rahwuslikule ilukirjandusele", Tartu 1908, 152 lk
  • "Eesti keele õpewiis. Uuema aja pädagogika walgusesse seadnud M. Kampmann", Tallinn 1918.
  • "Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1912, 332 lk; teine, täiendatud trükk: Tallinn 1920, 343 lk
  • "Eesti kirjanduseloo peajooned. 2. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1913, 352 lk; teine, parandatud trükk: Tallinn 1921, 360 lk
  • "Eesti kirjandusloo peajooned. 3. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1923, 252 lk
  • "Eesti kirjandusloo peajooned. 4. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1936, 302 lk

Õpikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aabits kodule ja koolile, Tallinn 1919
  • Kooli lugemiseraamat I–III
  • Eesti lugemik I–V

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kalur ja erusoldat Madis Kampmann (183368), ema Anu Maidlas (18321905). Isa suri, kui Mihkel oli kaheaastane; poisi kasuisaks sai isa vend Juhan Kampmann (18301909).

Mihkel Kampmann abiellus aastal 1892 Porkuni mõisavalitseja 18-aastase tütre Marie Henriette Sonnega (18741931), sündis seitse last.

Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Kirjandus ja välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]