Kilplased

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib raamatust; raamatutegelaste kohta vaata artiklit kilplased (tegelased)

"Kilplased" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jutukogu.

Kreutzwald sai oma teosele ainest saksa kirjandusest. Nimelt olid 19. sajandil Saksamaal levinud kirjatööd, mis pilkasid mingi Saksamaa piirkonna elanikke ning nende võimeid ja kombeid. Kreutzwald võttis Schilda linna kohta käiva paskvilli, jutustas ümber ja pani omalt poolt poole juurde ning andis enda nime all välja. Saksakeelne sõna "das Schild" tähendab 'kilp' ja siit tekitas Kreutzwald sõna "kilplased". Raamatu tegelased ja nende elujuhtumid jätsid rahva teadvusesse nii sügava jälje, et "kilplane" hakkaski eestlastele tähendama rumalat, kes enne teeb ja siis mõtleb ning kelle teod lähevad seetõttu tühja. [1]

Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud").

Eno Raua lastepärane ümberjutustus "Kilplased" on ilmunud 1962 ja 2000.

Koomiksina ilmus teos 1977. aastal. Aastal 2003 ilmus kirjastuses Tiritamm Otfried Preussleri "Meil Kilplas". Aastal 2004 ilmus kirjastuses Varrak jutukogu "Kilplased".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. L.Epner, Kr.Metste, S.Olesk. Vanem eesti kirjandus. Tallinn, 2005. ISBN 9985-0-1652-1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Kilplaste jutud ja teud – alliktekstid Vikitekstides