Kadrina kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Kadrina kirik
Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen, ka St. Catharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkonnaga, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Haljala vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel[1][2].

13. sajandi alguses kuulus Kadrina piirkond Rävala muinasmaakonda. Mõõgavendade ordu jõudis sinna juba 1219. aastal. 1220. aastal asutasid taanlased umbes 1240 (?) kirikukihelkonna nimega Torvestavere (Taani hindamisraamatus Toruestæuæræ). Hiljem lühenes see Tristfer’iks, nimi olevat pärinenud Gustav Johannes Beermanni andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla kokku 3000–4000 elanikuga.

Taani ja kirikuvõimu kehtestamise tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kadrina kirikukihelkonna keskuseks oli Kadrina kirikumõis ja kihelkonnakirikuks Kadrina Katariina kirik.

Kogudus arvatakse olevat loodud 1231. aastal. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud püha Katariina nime (St. Catharinae). Sellest, koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänapäevane nimi Kadrina.

Kadrina Katariina koguduse pastoriks on olnud paljud kultuurilooliselt tuntud inimesed:

Kadrina raudteejaam ja esimene jaamahoone aastal 1870. Foto autor: Charles Borchardt.[4]

Kadrina kihelkonnast Undla vallast on pärit Otto Strandman, Eesti Vabariigi mitmekordne riigivanem[5]; Jõepere mõisast, Ristmetsa külast Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Vohnjast 8. Eesti Laskurkorpuse komandör ja Eesti NSV relvajõudude minister Lembit Pärn.

Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis 1870. aasta, mil valmisid Kadrina puidust jaamahoone ja Tallinna–Peterburi raudtee ning Kadrina kirikumõis. Kirikumõisa ja Kadrina raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks Kadrina alevik.

1902. aastal asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts, 1910 ehitati Kadrina haridusseltsimaja saal.

1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks. 1930. aastal ehitati Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja), 1938. aastal uus Kadrina koolimaja.

Kadrina kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallaks hakati mõisa piirkonda nimetama Rootsi ajal (1629–1710). Kogukondliku omavalitsuse üksustena moodustati vallad seoses pärisorjuse kaotamisega Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega. Vallad hakkasid üle võtma funktsioone, mis olid enne mõisnike käes, kuid mõisniku kontroll valla üle säilis. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelevalve alt.

19. sajandi alguses asusid Kadrina kihelkonnas järgmised vallad:

Asetsemine põhja-lõuna suunas.

Kadrina kihelkonna vallad aastatel 1866–1892[muuda | muuda lähteteksti]

1867. aastal moodustati
1875. aastal moodustati

Kihelkonnakool[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina kirikukihelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1918–1940 kuulusid Kadrina kirikukihelkonda alad, mis ei kattunud riiklike haldusüksuste valdadega:

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäevase Lääne-Virumaa Kadrina, Tapa ja Haljala valla koosseisu. Ainult Pala mõisa ümbruse metsaala ja Vihasoo kuulub Kuusalu vallale, olles osa Harjumaast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kadrina alevik
  2. Kadrina muinaslinnad., Päewaleht, nr. 219, 13 august 1932
  3. "praost Gustav Beermann". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2007. Vaadatud 15. juulil 2009.
  4. Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.
  5. Neeruti kooli ajaloost
  6. Lante küla (Dorf Lante), www.eki.ee
  7. Pellist Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  8. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  9. "Kadrina kihelkonnas asunud vallad 19.sajandi algupoolel". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2008. Vaadatud 20. juulil 2009.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]