Pelgulinna asum

Pelgulinn
Pindala	2,38 km²
Elanikke	16 003 (01.01.2017)
Koordinaadid	59° 26′ N, 24° 43′ E

Pelgulinn on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Kelmiküla, Kassisaba, Lilleküla, Merimetsa, Pelguranna, Sitsi ning Karjamaa asumitega. Pelgulinna asumi pindala on 2,38km².

Pelgulinn on koos Kalamaja ja Kelmikülaga määratletud Tallinna üldplaneeringus miljööväärtuslikuks piirkonnaks.

Pelgulinna asumis tegutsevad Pelgulinna Selts ja Telliskivi Selts, mis tegutseb ka Kalamajas.

Nimi

Robert Nermani arvates sai asum kujundliku nime pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud kuritegude pärast või vaenuvägede eest.

Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930-ndailgi tajuti nime sageli halvustavana.

Wiedemanni sõnaraamat annab tõlke saksa keelde pelgulinn 'Freistadt' (see tähendab vabalinna).

Heina tänav Pelgulinnas 2011. aasta suvel. Allee rohelust ääristav sõjaeelsest ajast pärit puitarhitektuur on Pelgulinnale iseloomulik, silma torkavad kivist trepikodadega puumajad.

Ajalugu

Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Ristiku 11 õuel. J.Vanaveski paremal kübaraga (1931)

19. sajandi keskel asusid tänase Pelgulinna aladel rabad vaheldumisi kanarbikuliste küngaste ja männikutega. Piirkonna väheseid rohumaid kasutati karjamaadena. Piirkonna hoonestus tekkis esimesena Paldiski maantee äärde, kus varaseimad andmed elamute kohta on 18. sajandi keskpaigast.

Pelgulinna kujunemist ja arengut kiirendas Tallinna–Peterburi raudtee rajamine, mis algas 1869. aastal. Raudteetöölised asusid meelsasti elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav.

Pelgulinna tänapäevane elamupiirkond tekkis 19. ja 20. sajandi vahetusel töölisagulina. Sellest ajast pärinevad põhiliselt kahekorruselised puitelamud. Nõukogude aja algupoolel käsitleti puumajade piirkonda kõdurajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga.

Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom.

Piirkonna Kolde tänava aedlinnastiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale ehituslaenule 1920. aastail. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja Maisi tänava linnateenistujate elamud.

Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest.

Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil 1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril 1932 Muru (tänapäeval Auna), Orase, Söödi, Taime ja Aru tänava hooned.

Pelgulinna uusasumi elamute ilmet mõjutas 22. aprillil 1931 vastu võetud Tallinna ehituse sundmäärus, mille järgi lubati puitmajadel kahe puutrepi asemel ehitada üks kivitrepp, mis pidi asuma maja keskel ja ulatuma pööninguni. Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit.

1939. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid 1–2 majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana. 1939. aastal valmis ka Peeteli kirik.

Pelgulinna miljööga haakuvad ka 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate algul ehitatud elamud Ristiku tänava lõpus ja Rukki tänava piirkonnas.

Mitmed asumi piirkonnad said tugevalt kannatada 1944. aasta pommitamise käigus. 1950. aastatel ehitati Nisu ja Kaera tänava kanti hulgaliselt 2-korruselisi elumaju ning asumisse loodi Kalinini rajooni kolhoositurg.

1953. aastal sai valmis Pelgulinna haigla vanem osa. Haigla sai uue 4-korruselise peahoone 1964. aastal. Pelgulinna sünnitusmaja valmis 1970. aastal.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2017	16 003
2016	16 015
2015	15 949
2014	15 865
2013	15 445
2012	15 347
2011	15 004

Pelgulinna näol on tegemist Põhja-Tallinna linnaosa kõige rahvarohkema asumiga. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanike seas 50–79% vahele.

Tallinna hipodroomi vana tallihoone

Olulisemad objektid

Pelgulinnas asub AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna polikliinik ning Pelgulinna sünnitusmaja. Asumi territooriumile jäävad Tallinna Peeteli kirik ning Tallinna Hipodroom.

Haridus ja kultuur

Pelgulinna asumis asub kokku 4 kooli: Ehte Humanitaargümnaasium (Ehte 9), Tallinna Heleni Kool (Ehte 7), MTÜ Kool 21. Sajandil Haabersti Vene Eragümnaasium (Sõle tänav 40) ning Pelgulinna Gümnaasium (Mulla 7). Pelgulinnas tegutsevad Pelgulinna Rahvamaja ning Sõle raamatukogu.

Maisi tn 4 (ehitatud 1929).

Pelgulinna asumi tänavad

Pelgulinna tänavanimedes esineb kolm läbivat teemat. Ehete temaatika esineb sellistes tänavanimedes nagu Ehte tänav, Helme tänav, Preesi tänav, Sõle tänav jm. Kõrreliste temaatika väljendub nimedes nagu Kaera tänav, Kõrre tänav, Nisu tänav jm. Heinamaa-rohumaa temaatika järgi on nimed saanud sellised tänavad nagu Heina tänav, Härjapea tänav, Ristiku tänav, Ädala tänav jm. Telliskivi tänav nimetati Johann Grabby tellisetehase järgi. Asumis on lisaks veel Aarde tänav, Aru tänav, Auna tänav, Hipodroomi tänav, Kolde puiestee, Luste tänav, Maisi tänav, Mulla tänav, Mulla põik, Nabra tänav, Orase tänav, Paavli tänav, Pebre tänav, Ristiku põik, Rohu tänav, Roo tänav, Rukki tänav, Saue tänav, Sõmera tänav, Söödi tänav, Taime tänav, Timuti tänav, Vaniku tänav ning Õle tänav.

Galerii

• 
  Vankrimäärdevabrik, asus aadressil Paldiski mnt 46, omanik Martin Böckler (19. saj lõpp)
• 
  Paldiski maantee 38b (1967)

Välislingid

• Pelgulinn saab ranged ehitusreeglid, 7. juuni 2005
• Robert Nerman, Pelgulinn 20. sajandi alguses, Postimees, 24. märts 2008
• Robert Nerman, Pelgulinlaste heaolu paranes jõudsalt, Tallinna Postimees, 9. jaanuar 2009
• Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus, Tallinn.lv
• Pelgulinna kunst