Ristiku tänav (Tallinn)

Kaart

Ristiku tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna ja Karjamaa asumis.

Tänav algab Paldiski maanteelt ja kulgeb loodesse. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste ja Kaera tänav. Ristiku tänav lõpeb Kopli tänaval.

Tänava pikkus on 1,8 km.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Ristiku tänav 3/1, 1930. aastal (arhitekt Oskar Hinto) ja Ristiku tänav 3/2 – 1932. aastal ehitatud kolmekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 4 – 1930. aastal, Ristiku tänav 4a – 1930. aastal, Ristiku tänav 4b – 1930. aastal (arhitekt Oskar Hinto), Ristiku tänav 4c ja Ristiku tänav 6 – 1930. aastate alguses ehitatud kahe- ja kolmekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 5, 1930. aastal (arhitekt Joosep Lukk), Ristiku tänav 7 – 1930. aastate alguses ja Ristiku tänav 9 – 1930. aastate alguses ehitatud kolmekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 8 asub 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.

Ristiku tänav 10 // Telliskivi 21, ristmikul asuvad 1923. aastal asutatud Taimevõitehase AS Extraktori 1930. aastaks valminud hooned.^[1]
Ristiku tänav 11, Ristiku tänav 13, Ristiku tänav 15 – 1930. aastate keskpaigas ehitatud kahekorruselised elumajad.

Ristiku tänav 17 // Mulla tänav 2^[2] asub Herbert Johansoni projekteeritud kahest eraldi kolmekorruselisest hoonest koosnev kompleks Ristiku 17 linnateenijate elamu on nii linnaehituslikult kui arhitektuuriajalooliselt piirkonna olulisemaid hooneid^[3]. Elamu krunt Ristiku ja Telliskivi tänava ristumiskohal on Pelgulinna vanimaid hoonestusalasid, esimesed majad ehitati sinna 1870. aastatel. Selle hoone ehitust alustati 1925. aastal ja lõplikult valmis maja 1927. aastal. Korterid üüriti linnaametnikele, väga palju oli elanike seas õpetajaid. Majas elas teiste hulgas ajakirja Vaba Maa toimetaja ja kirjanik Artur Adson koos abikaasa, luuletaja Marie Underiga.
Ristiku tänav 26 – 1907. aastal, Ristiku tänav 28 – 1906. aastal, Ristiku tänav 30 – 1907. aastal ja Ristiku tänav 32 – 20. sajandi esimesel kümnendil ehitatud korterelamud.
Ristiku tänav 29, 31 – 1920. aastatel ehitatud ühekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 34 – 1931. aastal ehitatud kahekorruseline korterelamu.
Ristiku tänav 34a – 1907. aastal ja Ristiku tänav 36 – 1905. aastal ehitatud kahekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 38/1, Ristiku tänav 38/2, Ristiku tänav 40/1, Ristiku tänav 40/2 – 1920.–1930. aastatel ehitatud kahekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 42 – 1908. aastal, Ristiku tänav 44 – aastatel 1910–1920, Ristiku tänav 46 – 1912. aastal, Ristiku tänav 50 – 1900. aastal ehitatud kahekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 49, 51, 53, 55 – 1910–1912. aastatel ehitatud kahekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 52, 54, 56, 58, 60 asuvad Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeritud "Oma Kolde" elamute ansamblisse kuuluvad hooned. Väikekorterite ehitamise ühing “Oma Kolle” oli varaseim ja tuntuim korteriühing Eestis. Pelgulinna asum ehitati välja elamugruppide kaupa, Ristiku tänava 52, 54, 56, 58 ja 60 hooned on projekteeritud 1930. aastal^[4].
1950. aastate keskpaigas ehitatud Kolde Lasteaed asub Kolde puiestee, Ristiku ja Timuti tänava vahelisel alal aadressil Timuti tänav 24. Kinnistul asus enne Teist maailmasõda asus makaronivabrik, vana hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel.
Ristiku tänav 57 // Timuti tänav 17 nurgahoones kahekorruselises korterelamus tegutses esimesel korrusel Eesti NSV ajal Tallinna II Toidukaubastu kauplus "Moldaavia" filiaalkauplus nr 3.^[5]
Ristiku tänav 62 asub 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja.

Ristiku tänav 69 asub Ristiku Põhikooli hoone, arhitekt Herbert Johanson, ehitatud 1927–1929.
Ristiku tänav 71, 73, 75 – 1930. aastate teises pooles ehitatud kolmekorruselised korterelamud.
Ristiku tänav 72 // Taime tänav 20 nurgahoone, 1982. aastal ehitatud endine baar, hilisem toidupood.
Ristiku tänav 77 – 1938. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu.
Ristiku tänav 81 // Nisu tänava nurgahoone. Hoones tegutses esimesel korrusel Eesti NSV ajal Tallinna II Toidukaubastu kaupluse Laine filiaalkauplus nr 4.^[6]
Ristiku tänav 83 – 1959. aastal ehitatud kahekorruseline korterelamu.
Ristiku tänav 84 asub 1950. aasta paiku Nõukogude armee Tallinna garnisoni peavahihoone, tänapäeval on see Eesti Filmiarhiivi hoone.
Ristiku tänav 85, 1953. aastal ehitatud kahekorruseline korterelamu. Hoones tegutses esimesel korrusel Eesti NSV ajal Tallinna II Toidukaubastu kauplus "Laine" filiaalkauplus nr 3.^[7]
Ristiku tänav 87 – 1956. aastal ehitatud kahekorruseline korterelamu.
Ristiku tänav 89 – 1950. aastate keskpaigas ehitatud kahekorruseline korterelamu.
Ristiku tänav 91, 1958. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Ristiku tänavale (2005)
Vaade Ristiku tänava ja Timuti tänava ristmikule (2011)
Elamud Ristiku 52, 54 // Kolde puiestee
Elamu Ristiku 52 // Kolde puiestee
Elam Ristiku 60

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänava esialgne nimi oli alates 1910. aastast Oskari tänav (saksa keeles Oskarstraße, vene keeles Оскарская улица). Praeguse nime sai tänav 25. mail 1939.^[8] Oskari tänav olevat nimetatud Pelgulinna maa-ala endise omaniku raehärra Oskar Gregory eesnime järgi.^[9]

Oskari tänav / Ristiku tänav 11 asus Jaan Vanaveski tsementesemete^[10] tööstus.

Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel, sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Oskari tänava piirkonnas täitus põhiliselt eramutega.

Ristiku tänav ühendati Kopli tänavaga pärast Teist maailmasõda, üle raudtee viis algul tavaline ülesõit, 1960. aastal suunati aga raudtee Ristiku tänava raudteeviaduktiga üle Ristiku tänava. Raudteeviadukt lammutati 2021. aastal^[11]