Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Eemaldatud 9 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
Pääsküla asumi lõunapiiril kulgeb [[Pääsküla jõgi]].
 
== Pääsküla nimiNimi ==
Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud oma nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav [[Pärnu maantee]] vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
 
== Ajalugu ==
Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]]. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri [[Harku mõis|Harku ordumõisale]] kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla [[Jälgimäe mõis|Jälgimäe mõisale]]. 1798. aasta [[Mellini atlas|Mellini atlases]] on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.<ref name=":0" /> Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860ndatesse1860. aastatesse.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3132 3132 Pääsküla kivisild 19. saj]. Kultuurimälestiste riiklik register, kasutatud 31.07.2017</ref>
 
1912. aastal ostsid [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|Peeter Suure merekindluse]] ametnikud [[Nikolai von Glehn|Glehn]]<nowiki/>i valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati [[Peeter I]] auks Peetri aedlinnaks (vene k ''Petrovskaja sloboda''). Kuna kõige lähemal asuv [[Nõmme raudteepeatus]] jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud rahad kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla raudteepeatusteks]].<ref name=":0" />
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala [[Boris Voogas]]e 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest [[Alfred Palm]]ile<ref>Pääsküla aedlinn müüdi 2050 krooni eest. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>.
 
Pääskülas valmis 1950ndate aastate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänaseni.<ref name=":0" /> Pääsküla [[Hirve tänav|Hirve]]-[[Põdra tänav|Põdra]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]]-[[Rännaku tänav|Rännaku]], [[Tungla tänav|Tungla]], [[Ilmarise tänav|Ilmarise]] ja [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Kerese tänav]]a kvartalis ehitati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Soome poolt NSV Liidu sõjakahjude katteks ja kompensatsiooniks monteeritavate valdavalt ühekorruseliste puitkilpmajade kvartalid.<ref>{{Netiviide|Autor=Oliver Orro|URL=http://eestielu.delfi.ee/tallinn/elu/unustatud-majad-uhesuguste-majade-pikad-read?id=60900197|Pealkiri=Unustatud majad: ühesuguste majade pikad read|Väljaanne=Nõmme Sõnumid|Aeg=02.11.2011|Kasutatud=}}</ref>
 
Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.<ref name=":0" />
218

muudatust

Navigeerimismenüü