Jaan Teemant

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaan Teemant
Jaan teemant.jpg
Sünniaeg 24. september 1872
Sünnikoht Läänemaa
Surmaaeg 24. juuli 1941
Erakond Põllumeestekogud
Amet riigivanem, 19251927
riigivanem, 1932
Õppeasutus Peterburi Ülikool
Eriala õigusteadus

Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste[viide?]24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees. Maapäeva, Asutava Kogu ja II–V Riigikogu liige, esimene Eesti Vabariigi prokurör, neljakordne Eesti riigivanem.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Teemant lõpetas 1893. aastal Hugo Treffneri I järgu erakooli ja 1901. aastal Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.

Tegutses seejärel advokaadina Tallinnas. Siin omandas ta kiiresti kuulsuse, võttes enese kanda talupoegade kohtuasjad mõisnike vastu ning kritiseerides avalikult balti aadlit ja iganenud maakorraldust. Oli aastatel 1904–1905 Tallinna Linnavolikogu liige.

1905. aasta revolutsioonis[muuda | muuda lähteteksti]

Erilist aktiivsust näitas Jaan Teemant üles 1905. aasta revolutsiooni kuudel. Ta organiseeris märgukirjade saatmist keskvalitsusele, nõudis juurdluse korraldamist 1. mai meeleavalduse laialiajamise asjus, osales läbirääkimistel baltisakslastega maaomavalitsuse reformi kavade üle, lõi kaasa autonoomiaseaduse eelnõu väljatöötamiseks loodud komisjoni töös.

Ja kui 27. novembril 1905 algas Tartus ülemaaline rahvaasemike kongress, siis valiti selle juhatajaks oodatud-loodetud Jaan Tõnissoni asemel märksa radikaalsemalt meelestatud Jaan Teemant. Selle tulemusena läks foorum lõhki – käremeelsemad saadikud kolisid Bürgermusse saalist ülikooli aulasse. Seal võeti Jaan Teemanti eesistumisel vastu resolutsioonid, milles nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist, revolutsiooniliste omavalitsuste loomist, maa ja tootmisvahendite riigistamist, valitsusasutuste korralduste eiramist, rahva relvastamist jne. Otsuste elluviimiseks moodustatud viieliikmelise büroo koosseisu kuulus ka Jaan Teemant, ehkki ta ei pooldanud kaugeltki kõiki kongressil väljendatud seisukohti.

Šveitsis paguluses[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaseaduse kehtestamisega Tallinnas kaasnes juhtivate rahvuslike tegelaste arreteerimine. Jaan Teemant, keda oli õigeaegselt hoiatatud, varjas end mõnda aega tuttavate pool ja emigreerus siis Šveitsi. Paguluses tegeles Jaan Teemant jätkuvalt poliitikaga, osaledes Eesti autonoomiaseaduse eelnõu koostamisel.

Vangis ja asumisel[muuda | muuda lähteteksti]

1908, mil sõjaseadus asendati "kõvendatud valvekorraga", söendas Jaan Teemant Eestisse tagasi pöörduda. Ehkki surmaotsus tema kohta oli selleks ajaks tühistatud, tuli tal veeta üle kahe aasta (1909-1911) vangistuses Peterburis ja peaaegu niisama kaua (1911-1913) asumisel Arhangelski kubermangus. Seejärel tegutses Jaan Teemant kuni Veebruarirevolutsioonini taas advokaadina Tallinnas.

Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1917 valiti Jaan Teemant Maapäeva liikmeks ja oli juulist oktoobrini selle aseesimees. Kevadel 1919 valiti Maaliidu nimekirjas kandideerinud Jaan Teemant Asutava Kogu saadikuks. Asutavast Kogust kutsuti ta peagi Eesti Vabariigi prokuröriks, kellena tal tuli pidada võitlust enamliku agitatsiooni ja õõnestustegevuse vastu. Omas suurt rolli prokuratuuri ülesehitamisel iseseisvas Eestis.

Pärast Vabadussõja lõppu loobus Jaan Teemant nii prokuröriametist kui ka poliitikukarjäärist. Advokaadipraksise juurde tagasipöördunud Jaan Teemant valiti Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks.

1923 naasis Jaan Teemant poliitikaareenile, lastes Põllumeeste Kogudel seada üles oma kandidatuuri Riigikogu II koosseisu valimistel. Siitpeale osales ta kuni vaikiva ajastuni kõigi seadusandlike kogude töödes.

Peatselt aga usaldati talle ülesanne kujundada uus valitsuskabinet. 1925-1927 juhtis Jaan Teemant riigivanemana järjestikku kolme valitsust ja veebruaris 1932 tuli tal asuda neljandat korda valitsusjuhi rolli. Sedapuhku langesid tema valitsusaja viis kuud kokku ülemaailmse majanduskriisi haripunktiga, nii et valitsus pidi paratamatult langetama mitmeid ebapopulaarseid otsuseid.

Poliitilistelt vaadetelt oli Jaan Teemant veendunud demokraat. Juba suvel 1934, mil sai selgeks toimunud riigipöörde demokraatiavastane iseloom, taunis Jaan Teemant nii kaitseseisukorra kehtestamist ja valimiste edasilükkamist, kui ka käivitunud dekreediandlust.

V Riigikogu viimasel koosolekul (2. oktoobril 1934) hoiatas ta aga uusi võimumehi alustatud viisil jätkamast, et nad ei peaks tulevikus enestele rahvalt kergemat karistust paluma.

1936. aasta oktoobris kirjutas Jaan Teemant koos nelja endise riigivanemaga (Juhan Kukk, Jaan Tõnisson, Ants Piip, Otto Strandmann) alla märgukirjale, milles nõuti, et viivitamatult lõpetataks kodanikuvabaduste piiramine ja välditaks seega Eesti muutumine politseiriigiks.

Iseseisvuse lõpuaastail jätkas Jaan Teemant tegevust vandeadvokaadina. Sügisel 1939 nimetati ta baltisakslaste repatrieerumisest tulenevate probleemide lahendamiseks ellukutsutud Eesti-Saksa segakomisjoni liikmeks ja püsis sel kohal kuni Nõukogude okupatsioonini.

Arreteerimine ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

23. juulil 1940 vangistati Jaan Teemant NKVD poolt Kaitseseisukorra seaduse alusel, 21.02.1941 mõistis NSV Liidu Sõjakohtu Tribunal ta Vene SFNV KrK § 58-13 alusel süüdi ning määras 10 aastat vanglat ja 5 aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega. Pärast kassatsioonikaebuse tagasilükkamist 19.04.1941 toimik suleti ja edasised andmed tema saatuse kohta puuduvad. Tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21. oktoobril 1941 kümneks aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Teemant oli aastatel 19171919 Maapäeva, 19191920 Asutava Kogu ja aastatel 19231937 II–V Riigikogu liige.

15. detsember 19259. detsember 1927 oli ta riigivanem (Jaan Teemanti esimeses, teises ja kolmandas valitsuses) ning 19. veebruar 193219. juuli 1932 riigivanem Jaan Teemanti neljandas valitsuses.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1919-1925 oli Jaan Teemant Vandeadvokaatide Nõukogu esimees ja 19391940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees ning aastast 1928 Korporatsioon Rotalia liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Teemanti tegevust tunnustati 1930. aastal Kotkaristi I klass teenetemärgiga ja 1932Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktori tiitliga.

Fakte[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Teemant keelas korduvalt filmimise avalikel sündmustel, kus ta viibis. Kui ta 1932. aastal Kadrioru lossi ees abituriente vastu võttes märkas Konstantin Märskat filmikaameraga, jooksis ta rusikaid raputades operaatori poole ja filmimine tuli pooleli jätta.[1]

Jaan Teemantit on kehastanud filmis "Jõulud Vigalas" (1980) Peeter Urbla.

Tema teine abikaasa oli esimene eestlannast meditsiinidoktor Alide-Emilie Poom (Teemant).

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

"Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama." Mari Möldre, Eesriie avaneb, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk. 196.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Audiovisuaalsed allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Videod[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Jüri Jaakson
Eesti riigivanem
19251927
Järgnev:
Jaan Tõnisson
Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti riigivanem
1932
Järgnev:
Karl Einbund