Max Pechstein

Allikas: Vikipeedia
Max Pechstein oma kodus Berlin-Zehlendorfis (1915)

Max Hermann Pechstein (31. detsember 1881 Zwickau29. juuni 1955 Lääne-Berliin) oli saksa maalikunstnik, ekspressionist.

Varane kokkupuude Vincent van Goghi teostega andis Max Pechsteini loomingule tõuke ekspressionismi suunas. Pärast õpinguid Dresdenis kohtus ta Erich Heckeliga ja kuulus 1906. aastast kunstirühmitusse Die Brücke. Ta oli selle rühmituse ainus akadeemiliselt kunsti õppinud liige.

Hiljem Berliinis kogus ta tuntust dekoratiivsete ja värviküllaste maalidega, mis olid mõjutatud van Goghist, Henri Matisse'ist ja fovismist. Aegamööda muutusid tema maalid järjest primitivistlikumaks: ta hakkas kasutama jämedaid musti jooni ja nurgelisi figuure.

Kui natsid 1933 Saksamaal võimule tulid, sattus Pechsteini kunst põlu alla. Pechstein oli Berliini Kunstiakadeemia professor kümmekonna aasta jooksul, kuni natsid ta 1933 lahti lasksid. 326 tema maali kõrvaldati Saksa muuseumidest. Tema 16 tööd olid väljas 1937. aastal toimunud "Degenereerunud kunsti" näitusel. Sel ajal tõmbus Pechstein üksildusse Pommeri maakohas. 1945. aastal sai kunstnikust taas akadeemia õppejõud. Järgnevatel aastatel pälvis ta oma loomingu eest rohkesti aunimetusi ja auhindu.

Kunstnikuna oli Pechstein küllalt viljakas. Ta valmistas 421 litograafiat, 315 puu- ja linoollõiget ning 165 intaljot, peamiselt oforte.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]