Sümbolism

Allikas: Vikipeedia
Carlos Schwabe - "La Mort et le Fossoyeur" (u 1895)

Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse.

Sümbolismi eelkäijad ja päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu.

Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda.

Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest.

Sümbolistlik liikumine luules[muuda | muuda lähteteksti]

Sümbolismi manifest[muuda | muuda lähteteksti]

Pornocrates (1896)
Félicien Rops

Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles kunstis ei kirjeldata loodusestseene, inimtegevust ja kõiki muid reaalse maailma nähtusi nende eneste pärast; siin on nad tajutavad pinnad, mis on loodud selleks, et esitada nende esoteerilist vastavust Ürgideaalidele."

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]