Yvan Goll

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Yvan Goll

Yvan Goll (pseudonüümid: Iwan Goll, Ivan Goll, Iwan Lassang; sündinud Isaac Lang; 29. märts 1891 Sankt Didel, Elsass, Saksamaa – 27. veebruar 1950 Neuilly-sur-Seine, Pariis, Prantsusmaa) oli saksa, prantsuse ja inglise keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija, abielus Claire Golliga. Ta oli seotud ekspressionismi ja sürrealismiga ning arendas oma elu lõpu poole välja uue kirjandusvoolu, mida nimetas reismiks. Goll alustas kirjanduslikku tegevust Saksamaal, siirdus pärast esimest maailmasõda Prantsusmaale, viibis aastatel 1939–1947 eksiilis Ameerika Ühendriikides ning naasis seejärel Prantsusmaale. Aastal 1945 diagnoositi tal leukeemia, millesse ta ka suri.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1912: "Lothringische Volkslieder"
  • 1914: "Der Panama-Kanal"
  • 1919: "Die Unterwelt"
  • 1922: "Methusalem oder Der ewige Bürger" (näidend)
  • 1927: "Die Eurokokke" (proosateos)
  • 1927: "Le Microbe de l'Or" (proosateos)
  • 1946: "Fruit from Saturn"
  • 1949: "Le Char triomphal de l'Antimoine"
  • 1951: "Traumkraut"
  • 1951: "Les Cercles Magiques"
  • 1954: "Neila. Abendgesang"

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1920: "Valik saksa uuemast lüürikast" (koostanud ja tõlkinud Marie Under, 6 luuletust)
  • 1976: "Peegelmaastikud. Luuletõlkeid" (luuletus "Vetelang", tõlkinud Ain Kaalep)
  • 1981: "Teosed 3. Tõlkeluulet" (luuletus "Sõja algus", tõlkinud Debora Vaarandi)
  • Looming 12, 1991 (luuletus "Hiiobi õst", tõlkinud Aadu Hurt)
  • 1997: "Saksa lembelüürika" (luuletus "Olen sulle nii lähedal", tõlkinud Valev Mirtem)
  • 1999: "Eurokokid" (tõlkinud Aadu Hurt)
  • Vikerkaar 7/8, 2020 (luuletus "Tuumaeleegia", tõlkinud Aadu Hurt)