Keldi kunst

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kullast ketassõlg 4. sajandist eKr, Auvers-sur-Oise, Val-d'Oise
Keldi pronksnaast Prantsusmaalt La Tène'i kultuurist, 300.-280. aastatest eKr
Briti saartelt pärit rooma-keldi pronkspeegli (nn Desborough' peegel) tagakülg, 50. a eKr – 50. aastad

Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Briti saartel olid keldi kunsti ajalised piirid teised, seal loetakse keltide kunsti kujunemist alates 250. aastatest eKr ja see püsis elujõulisena 8.–9. sajandini, sulades iiri-anglosaksi kunsti sisse (nn insulaarstiil).

Üldised jooned[muuda | muuda lähteteksti]

Keldi kunsti iseloomustab keeruka spiraalornamendi rohke kasutus, taimed ja loomad stiliseeriti peaaegu abstraktseteks mustriteks, enamikul kujutaval kunstil arvatakse olevat sümboolne tähendus. Briti saarte keltide kunstile on iseloomulik elegantne spiraal-, hiljem ka põimornamentika ja fantaasiaküllane abstraheeritud figuurikäsitlus.

Kõrgel tasemel oli metallide töötlemise oskus ja metallehistöö, iseloomulik kaunistus on tugevalt reljeefsed kumerduvad nupud ja spiraalselt keerduvad vormid. Kulda, hõbedat, pronksi ja rauda kasutades valmistati peenelt töödeldud ehteid, relvi, nõusid ja muid tarbeesemeid. Dekooriks kasutati granaate, värvilist klaasi ja emaili.[1]

Periodiseering[muuda | muuda lähteteksti]

Periood, mil keldi kunsti omapärased jooned kõige selgemini avalduvad, on rauaaegne La Tène'i kultuur. Selle mõjutajateks arvatakse olevat Euroopa varase rauaaja Hallstatti kultuur, mida kunstiajalooliselt veel ei loeta keldi kunstiks, etruski kunst ja kreekapärane kunst Itaalias[2]. Keldi kunsti Briti saartel valitsenud hilisperiood jääb varakeskaega ja seob endasse tugevad varakristliku, rahvasterännuaegse ja viikingite kunsti mõjud.

Hallstatti periood[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt lingvistidest ja arheoloogidest ei loe kunstiajaloolased Hallstatti kultuuri kunsti veel keldi kunsti alla, kuna selles puuduvad selgelt hilisemale keldi kunstile tüüpilised jooned. Hallstatti kultuuri esemeid iseloomustab pigem geomeetriline kui kõverjoontest ornament, kuid sarnaselt hilisemale keldi kunstile on ornament keerukas ja täidab kogu olemasoleva ruumi.

La Tène'i periood[muuda | muuda lähteteksti]

La Tène'i kultuur oli jätkuks Hallstatti kultuurile. Selles elas edasi vana abstraktne ornamentika, kuid uue elemendina lisandus spiraalimotiivi kasutus. Üha enam mõjutas keltide ainelist kultuuri etruskide ja kreeklaste kunst. Ehete ja tarbeesemete ornamentika ning viimistlus olid nüüd palju peenemad ja keerukamad kui eelnenud perioodil. Tehnoloogias lisandusid mitmesugused panustehnikad, eelkõige värviline emailkaunistus. Vahemeremaade kunstist lisandusid ornamenti palmeti-, viinapuuväädi- ja anteemionimotiivid, mis aga kujundati keldipäraselt ümber abstraktselt spiraalidena ja kõverjoontena keerduvaks joonornamendiks. Samuti paigutati esemetele Vahemere maade kaudu omaks võetud idamaiseid looma- ja maskimotiive. Figuraalsetel kujutistel on keldipäraseks elemendeks silma tugev rõhutamine suurendatult ja ette kumerduva vormiga.

Näiteid Mandri-Euroopast[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid Briti saartelt[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma-järgne periood[muuda | muuda lähteteksti]

Keldi kunsti Rooma-järgne periood, mida loetakse juba kuuluvaks varakeskaegse kunsti alla, kestis umbes 700 aastat 5. sajandist kuni romaani kunsti väljakujunemiseni 12. sajandil. Iirimaal ja osal Britanniast kestis rauaaegne La Tene'i kunst katkematult 7. sajandini, kristluse saabumisega piirkonda 7. sajandil lisandusid hilisantiigi ja germaanlaste kunstitraditsiooni mõjud. Kujunenud iiri-anglosaksi kunsti kuldaeg oli 8.-9. sajandil, viikingite invasioon lisas sellele tugevaid skandinaavia mõjusid. Keldi kunsti traditsioon hääbus lõplikult normannide vallutusega 12. sajandil.

Vaata ka: Iiri-Anglosaksi kunst

Järelkajad hilisemas kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

1904. aastal välja antud, Iiri muistendite kangelase Cuchulainni lugu jutustava raamatu kaas on kaunistatud tegelikult vanaskandinaavia Urnesi stiilis loomornamendiga, mida kunstnik on pidanud muistsete keltide omaks

Keldi kunsti mõjusid leiab Euroopa varakristlikus ja varakeskaegses kunstis, kõige rohkem iiri-anglosaksi kunstis, eriti raamatumaalis 7.–9. sajandil. Iiri-anglosaksi kunst omakorda mõjutas Mandri-Euroopas merovingide kunsti ja osa Karolingide-aegsete käsikirjakoolkondade kaudu romaani kunsti kiviraidkunsti, metallehistööd ja raamatumaali.

Huviga keldi kirjanduse vastu 19. ja 20. sajandil (Celtic Revival) ja keldi päritolu rahvaste tärkava rahvusliku liikumisega tõsteti kujutavas ja dekoratiivkunstis fookusesse varakeskaegsed keldi kunsti motiivid. Peamisteks olid põimornament ja loomornament, kuid ka spiraalimotiivid ja muud endisaegsed sümbolid ja figuurikäsitlus, mis laenati iiri-angosaksi käsikirjade dekoorist (seda tunti toona paremini kui varasemat keldi kunsti). Loomornament ja põimornament kuuluvad tegelikult keltide kunsti jooni germaanlaste kunstiga ühendava iiri-anglosaksi kunsti juurde. Tänapäeval esitletakse sageli põimornamenti eksitavalt kui midagi keldi kunstile ainuomast (nn keldi sõlm, keldi rist jm), pööramata tähelepanu asjaolule, et see oli varakeskajal samavõrra oluline germaanlaste ja viikingite kunstis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kunstileksikon. Tallinn, 2001
  2. Kunstileksikon. Tallinn, 2001