Rocaille

Allikas: Vikipeedia
Rocaille-raamis kartušš Engelszelli kirikus
Orvandimotiividest kokku seatud stukk-kaunistus ühes Baieri kirikus (1718–1785)

Rocaille ([ʁɔ.kaj]; prantsuse keelest rocaille = meri- ja jõekarpidest kaunistus, millega kaunistati grotte ja aedu; roche 'kaljurahn') ehk orvand on C- või S-kujuline, peenelt liigendatud asümmeetriline teokarpi meenutav kaunistusmotiiv.

Sõna rocaille on andnud nime rokokoostiilile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

16. ja 17. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Meretigude ja -karpide kodadest hakati kaunistusi tegema renessansi- ja manerismiperioodil 16.–17. sajandil, kui moes olid rustikaga ja kivi- ning krohvisegust kaunistustega grotid aedades. Kuid juba siis ei kasutatud materjalina mitte üksnes erinevaid kiviliike, vaid lisati mitmesuguseid fantastilisi looduslikke materjale, sealhulgas bisarseteks kimpudeks ja vormideks seatud mereloomade kodasid. Tunduvalt hilisem näide, mis meenutab seda moodi, on Grotisaal Potsdami palees (1765).

18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 1730. aasta paiku ilmub orvandkaunistus Prantsusmaa välis- ja sisearhitektuuri iseseisva stiliseeritud kaunistuselemendina, mida iseloomustas tugev asümmeetrilisus, mängulisus ja haprus ning mis kaudselt meenutas 17. sajandi pahkmikornamenti või fantastilise välimusega kõrvjat merekarpi. Enamasti kasutati seda lagede, seinte, akna- ja ukseraamide stukk- kaunistustes, aga ka seinatahvelduse, mööbli, metall-, nagu käsipeeglid ja nuusktubakatoosid, ja portselanesemete dekooris.[1]

Muu tähendus[muuda | muuda lähteteksti]

Rocaille-pärliteks nimetatakse vahel keraja kujuga pisikesi helmeid, mida läbiv auk võib olla hõbetatud või värviga kaetud ja mida kasutatakse helmestikandis[2][3]. Nimi on kasutusse tulnud arvatavasti toorlaenuna.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]