Berliini Setsessioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Berliinis asuv Setsessioonihoone 1925. aasta fotol

Berliini Setsessioon (saksa keeles Berliner Secession, ka Berliner Sezession) on 2. mail 1898 loodud saksa kunstnike rühmitus, mille eesmärk oli tekitada vastukaal senisele akadeemilisele kunstile. Berliini Setsessiooni on hakatud selles domineeriva stiili järgi nimetama ka Berliini impressionismiks (Berliner Impressionismus).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Berliini Setsesiooni ettevalmistused algasid juba 1891. aastal seoses Berliini suure rahvusvahelise kunstinäitusega (Große Internationale Kunstausstellung). Vastuolud algasid seoses norra kunstnikega, tipnedes järgmisel aastal sellega, et Berliini kunstnike ühingu (Verein Berliner Künstler) komisjon lükkas tagasi Edvard Munchi pildid, pidades neid "vastumeelseteks, koledateks ja keskpärasteks" (abstoßend, hässlich und gemein). Veebruaris 1892 koondusid mõned kunstnikud Walter Leistikowi, Franz Skarbina ja Max Liebermann juhtimisel "vabaks kunstinäituste korraldamise ühenduseks (freie Vereinigung zur Veranstaltung von künstlerischen Ausstellungen) ja organiseerisid 1892. aasta kevadel kunstinäituse nimega "Ühendus XI" (Vereinigung der XI), vältides sellega Berliini kunstnike ühingu (Verein Berliner Künstler) poolt korraldatavat salongi "Berliini suur kunstinäitus" (Große Berliner Kunstausstellung). Münchenis loodi Vaba ühendus XXIV (Freie Vereinigung der XXIV), astudes selle nime all üles ka Berliinis.

Liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Berliini Setsessiooni 1908. aasta näituse žürii. Vasakult: skulptorid Fritz Klimsch ja August Gaul, maalijad Walter Leistikow ja Hans Baluschek, kunstikaupmees Paul Cassirer, maalijad Max Slevogt (istuv) ja George Mosson (seisev), skulptor Max Kruse, maalijad Max Liebermann (istuv), Emil Rudolf Weiß ning Lovis Corinth.
  • Anke Daemgen und Uta Kuhl: Liebermanns Gegner – die Neue Secession in Berlin und der Expressionismus. Ausstellungskatalog. Wienand, Köln 2011. ISBN 978-3-86832-046-6
  • Werner Doede: Die Berliner Secession. Berlin als Zentrum der deutschen Kunst von der Jahrhundertwende bis zum 1. WeltkriegDie Berliner Sezession. Propyläen, Frankfurt am Main. 2. Auflage 1981. ISBN 3-549-16618-4
  • Walter Stephan Laux: Waldemar Rösler. Eine Studie zur Kunst der Berliner Sezession = Manuskripte für Kunstwissenschaft in der Wernerschen Verlagsgesellschaft 24. Wernersche Verlagsgesellschaft, Worms 1989. ISBN 978-3-88462-923-9
  • Anke Matelowski: Kunstgeschichte im Protokoll. Neue Aktenfunde zur Berliner Secession. In: Museumsjournal 12 vom 3. Juli 1998. ISSN 0933-0593, S. 42–45.
  • Peter Paret: Die Berliner Secession. Moderne Kunst und ihre Feinde im Kaiserlichen DeutschlandUllstein-Buch 36074. Ullstein Verlag, Frankfurt am Main 1983. ISBN 3-548-36074-2.
  • Rudolf Pfefferkorn: Die Berliner Secession. Eine Epoche deutscher Kunstgeschichte. Haude & Spener, Berlin 1972. ISBN 3-7759-0150-7

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

1912. aasta näituse plakat

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]