Eesti õigussüsteem

Eesti õigussüsteem on Eestis kehtiva õiguse struktuur ning see jääb justiitsministeeriumi haldusalasse.

Eesti õigussüsteem põhineb õigusprintsiipidel ja jaguneb õigusharudeks ja õigusaktideks, mille normid reguleerivad mingi õigusharu piiresse kuuluvaid kindlat liiki suhteid (nt omandiõigus, tööleping). Õigusnormid on käitumisreeglid, mis määravad inimeste õigused ja kohustused. Õigusnormid on kirjas põhiseaduses ja teistes seadustes.

Õiguse printsiibid

Õiguse printsiibid tulenevad riigi kõige kõrgemast õigusallikast – põhiseadusest.

• Demokraatia printsiip – riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast.
• Vabariikluse printsiip – Eesti on parlamentaarne vabariik.
• Unitaarriikluse printsiip – Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
• Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip – riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete ülimuslikkuse printsiip – rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
• Võimude lahususe printsiip – seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus.
• Inimväärikuse printsiip – kedagi ei tohi piinata, väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

Õigusharud

Õigus jaguned viieks: riigiõiguseks, tsiviilõiguseks, haldusõiguseks, karistusõiguseks ja protsessiõiguseks.

Riigiõigus

Riigiõigus on teistele õigusharudele aluseks. Riigiõigus reguleerib üldistatult kõiki riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid (võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus).

Tsiviilõigus

Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana-Rooma õigusest.

Haldusõigus

Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms.

Karistusõigus

Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse.

Protsessiõigus

Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli.

Õigusaktid

Õigusakti koondatakse süsteemselt kindlad õigusnormid. Õigusaktide kaudu annab riik käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Need korraldavad kodanike ühiselu ning kodanike ja riigi omavahelisi suhteid. Mandri-Euroopa õigussüsteemis on kõige tähtsamad õiguse allikad õigusaktid, näiteks põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus. Eesti kuulub samuti Mandri-Euroopa õigussüsteemi. Nii Mandri-Euroopa õigussüsteem kui ka rahvusvaheline õigus on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

Õigusaktid moodustavad õigussüsteemi ning nad on seal hierarhiliselt ühtsustatud:

1. Põhiseadus
2. Euroopa Liidu õigus
3. Välislepingud
4. Seadused
5. Seadlused
6. Määrused
7. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid

Iga astme õigusaktid peavad olema kooskõlas eelnevate astmete õigusaktidega.

Seadused

Vastavalt õigusaktide hierarhiale peavad kõik Eesti seadused olema vastavuses põhiseadusega.

Seaduste algatamise õigus on:

• Riigikogu liikmel;
• Riigikogu fraktsioonil;
• Riigikogu komisjonil;
• Vabariigi valitsusel;
• Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks.

Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Seejärel esitab riigikogu kantselei seaduse vabariigi presidendile. Seaduse jõustumiseks peab president seaduse välja kuulutama. President võib jätta riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.

Kohtusüsteem

 Pikemalt artiklis Eesti kohtusüsteem

Riigikohus Tartus

Õigustmõistev riigiorgan on kohus. Kohus on sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega.

Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtuid on neli: Harju, Pärnu, Tartu ja Viru ning neil on kohtumajad igas maakonnakeskuses. Halduskohtud on Tallinnas ja Tartus ning nende kohtumajad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Maakohtud tegelevad kõigi tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjadega. Halduskohtud tegelevad vaidlustega, mille osapoolteks on riik või omavalitsus ja eraisik.

Ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud. Piirkonnakohtud asuvad Tallinnas ja Tartus. Nad vaatavad üle maa- ja halduskohtute lahendeid apellatsiooni või määruskaebuse korras.

Riigikohus asub Tartus. See on Eesti kõige kõrgem kohus ning on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud Riigikohus on kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu ülesanneteks on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine ja kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine ning muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.