Rahvas
 |
See artikkel räägib üldmõistest; Venemaa liikumise kohta vaata artiklit Rahvas (liikumine) |
 |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
 |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.[1] Nt venelased on vene rahvas, iisraellased on Iisraeli rahvas, soome-ugri keeltes rääkivad inimesed on soome-ugri rahvad.[2] Teise sõnastuse kohaselt on rahvas üldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum.[1] Sõna rahvas niisugune tähendus sarnaneb mõistega rahvus.
Sõna rahvas tuleneb vanagermaani sõnast þrawwaz ehk täiskasvanud (inimesed).
Sõna rahvas kasutusviise eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti keeles kasutatakse sõna rahvas idiomaatiliselt ka teistsuguste inimrühmade kohta, keda võivad ühendada mitmesugused tunnused.
- Ajaloolised: Mingil territooriumil muinasajast saati elavad inimesed on põlisrahvas ehk pärisrahvas.
- Geograafilised: mägedes elavad inimesed on mägirahvas. Põhjamaades elavad inimesed on põhjarahvas. Mingil territooriumil rändavad inimesed on rändrahvas. Linnades elavad inimesed on linnarahvas, ühes majas elavad inimesed on majarahvas. Rannaaladel elavad inimesed on rannarahvas.
- Sotsiaalsed: madala arengutasemega ühiskonnas elavad inimesed on loodusrahvad. Noored inimesed on noorrahvas. Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas.
- Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas.
- Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas.[2]
