Tööleping

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

Tööleping on reguleeritud töölepingu seadusega (lühendatult TLS, jõustunud 01.07.2009).[1]

Eestis kehtiv tööleping[muuda | muuda lähteteksti]

Kui tekib vaidlus lepingu vormi üle, siis loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Seda juhul, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

Kui ettevõte on sõlminud isikuga lepingu ja väidab, et see ei ole tööleping, kuid tegevus toimub ettevõtte määratud kohas määratud ajal ja tingimused on ette nähtud ettevõtte poolt, siis on tegemist töölepinguga. Sellisel juhul kehtivad ettevõtjale samad kohustused, mis töölepingu puhul:

  • palka makstakse vastavalt palga seadusele,
  • tööaeg on piiratud vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele,
  • puhkepäevadel ning õhtusel ning öisel ajal töötamise eest on ette nähtud kõrgem töötasu.

Töölepingu sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt töölepingu seadusele peavad töölepingus olema kirjas järgmised andmed[1]:

  1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
  2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
  3. tööülesannete kirjeldus;
  4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
  5. töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
  6. muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
  7. aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
  8. töö tegemise koht;
  9. puhkuse kestus;
  10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
  11. viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
  12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Andmed esitatakse töölepingus heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.

Töölepingu kehtivus[muuda | muuda lähteteksti]

Tööleping sõlmitakse reeglina tähtajatult. Tähtajaliselt võib töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, näiteks teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja), ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks) jm.

Kui töötajal ja tööandjal tekib arusaamatusi töölepingu tingimuste täitmisel, siis töötajal on õigus pöörduda kas ametiühingu või tööinspektsiooni poole.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Töölepingu seadus". Kasutatud 11.02.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]