2021. aasta Eesti presidendivalimised

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

2021. aasta Eesti presidendivalimised toimuvad 2021. aasta augustis ja septembris. Need on 8. presidendivalimised Eesti ajaloos ja esimesed, mis toimuvad 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi järel. Valimised algavad 10. augustil, kui Riigikogu esimees kutsub kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu või täiendava istungi. Kui Riigikogus ei saa ükski kandidaat 2/3 liikmete toetust, jätkuvad valimised valimiskogus.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

2021 on senisel Eesti presidendil Kersti Kaljulaidil võimalus kandideerida teiseks ametiajaks. 2020 otsustas Kaljulaid kandideerida Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, kuid 2021. aasta jaanuaris loobus kandideerimisest enne teise vooru tulemuste avalikustamist. Tema jätkamisele presidendina on avaldanud toetust Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja SDE, vastu on olnud EKRE.[1]

Valimiste protseduur[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti president valitakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja Vabariigi Presidendi valimise seaduse alusel. Põhiseaduse alusel saab presidendi kandidaadiks seada isiku, kes on sünnilt Eesti Vabariigi kodanik ja vähemalt 40-aastane. Presidendivalimised toimuvad esmalt Riigikogus salajasel hääletusel ja kui seal kolme hääletusvooru vältel võitjat ei selgu, peetakse kaks vooru valimiskogus, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Riigikogus võib kandidaadi esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, valimiskogus on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel.

2021. aasta valimiskogu saaks olema 208-liikmeline: 101 Riigikogu liiget ja 107 kohalike omavalitsuste esindajat. Kohalike omavalitsuste esindajate määramisel võetakse arvesse Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt: 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja; 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat; 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat; 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat.

Valimiskogu regionaalne jaotus saaks olema järgmine:

Arvamusküsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

18.–19. märtsil 2021 Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati poolt läbiviidud 500 vastajaga küsitluses uuriti, kas inimesed toetavad Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere valimist Eesti presidendiks. 37% vastas "jah" või "pigem jah", 21% "pigem ei" või "ei" ning 42%, et "ei oska öelda".[2]

Järgnev tabel kajastab presidendieelistusi arvamusküsitlustes alates 2021. aasta aprillist. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha presidendina vastavat isikut. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas.

Küsitlusperiood Allikas Valim Kersti Kaljulaid Marina Kaljurand Jüri Ratas Tarmo Soomere Mart Helme Andrus Ansip David Vseviov Ülle Madise
8.–14. apr 2021 Turu-uuringute AS[a] 1003 18 16 15 8 6 5 3
15.–21. apr 2021 Kantar Emor[b] 1232 21 23 11 10 9

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  • ^a Küsimus: "Keda eelistaksite näha järgmisel viiel aastal Eesti presidendina?"
  • ^b Küsimus: "Kes sobiks kõige paremini Eesti Vabariigi presidendiks?"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]