Eesti Maaülikool

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit Maaülikool (ajaleht); märksõna Põllumajanduse Akadeemia suunab siia, ajalehe kohta vaata Põllumajanduse Akadeemia (ajaleht).

Eesti Maaülikool
Ülikooli peahoone
Ülikooli peahoone
Asutatud 1951
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 25 mln eurot (2017)[1]
Rektor Mait Klaassen
Akadeemilisi töötajaid 410 (2017)[2]
Tugitöötajaid 551 (2017)
Üliõpilasi 2980 (2017) [3]
Bakalaureuse-
õppes
1859
Magistriõppes 780
Doktoriõppes 218
Asukoht Tartu
Endised nimed Eesti Põllumajandusakadeemia
Eesti Põllumajandusülikool
Värvid Burgundia punane ja tumeroheline         [4]

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.

Ülikool on QS World University Rankings põhjal põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parema ülikooli hulgas.[5] Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka. [6]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub aastasse 1848, mil loodi Tartu veterinaariakool. 1873. aastal muudeti veterinaariakool Tartu veterinaariainstituudiks. Aastal 1919 ühendati veterinaariainstituut Tartu Ülikooliga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis 1920. aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. 1946. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond. 1951. aastal loodi kolme nimetatud teaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). See kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis.

Ülikool kandis aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) nime. Aastal 1997 liitus ülikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus Zooloogia ja Botaanika Instituut, mis andis aluse ülikooli muutumisel peamiseks Eesti ökosüsteeme paljudest tahkudest uurivaks ja õpetavaks ülikooliks. 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks. Eesti Maaülikooli ametlik ingliskeelne nimi on Estonian University of Life Sciences.

Ülikooli eripära[muuda | muuda lähteteksti]

Maaülikooli keskseks uurimisvaldkonnaks on eesti ökosüsteemid – nende funktsioneerimine ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamiseks uurimisasutuseks mahemajanduse alal. Tähtsad õppe- ja teadustöö suunad on agroökosüsteemide ökoloogia ja majandamine, metsandus, Eesti elukooslused (Eesti taimestik ja Eesti loomastik), maamajandus ja ökonoomika, veterinaaria, loodusturism, maamajandustehnika ja mahetehnoloogiad jm.

Roheline ülikool[muuda | muuda lähteteksti]

Roheline ülikool on 2008. aastal loodud kõiki Eesti Maaülikooli töötajaid ja üliõpilasi haarav algatus, mis keskendub sellele, et ülikool oleks avatud uutele ideedele ning keskenduks enam uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamisele ning rakendamisele oma igapäevases tegevuses.

Roheline ülikool ei ole Eesti Maaülikoolis eraldiseisev struktuuriüksus, vaid arengusuund, mille terve ülikool on võtnud.

Maaülikooli visiooniks on roheline ülikool - tervislikku ning head õppe- ja töökeskkonda pakkuv, võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ülikool, mis võtab jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse kõigis oma tegevusvaldkondades.

Jätkusuutlik (kestlik) areng on sotsiaal-, majandus-, kultuur- ja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele kõrge elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2005. aastast on EMÜ akadeemilise struktuuri põhiüksusteks viis instituuti:

Instituudivälised üksused:

Eesti Maaülikooli rektorid[muuda | muuda lähteteksti]

Professuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntumate maaülikooli professorite sekka kuuluvad Ivar Etverk, Toomas Frey, Osvald Hallik, Elmar Haller, Ants Ilus, Ülle Jaakma, Andres Koppel, Tiiu Kull, Jüri Kuum, Hans Küüts, Endel Laas, Jaan Lepajõe, Anne Luik, Ülo Niinemets, Ingmar Ott, Tiit Paaver, Karl Peterson, Aarne Pung, Kalju Põldvere, Loit Reintam, Vassil Ridala, Gerhard Rägo, Kalev Sepp, Urmas Tartes, Julius Tehver, Rein Teinberg.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Maaülikooli 2017. aasta eelarve
  2. Ülikool arvudes
  3. Eesti Maaülikooli koondarvud ÕISi andmete alusel.
  4. Stiiliraamat
  5. Estonian University of Life Sciences topuniversities.com
  6. "Thomson Reuters Essential Science Indicators".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]