Asutava Kogu valimised
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2021) |
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919.
1918. aasta Eesti Asutava Kogu valimised toimusid 21.–22. jaanuaril 1918, kus said omariiklust pooldavad erakonnad vahetulemuste järgi otsustades peaaegu 2/3 häältest, enamlastele antud häälte arv oli 37,1%, Tööerakond 30% ja Eesti Demokraatlik Blokk 23%. Enamlased katkestasid valimised ja kehtestasid 27. jaanuaril linnades sõjaseisukorra.
1919. aasta Asutava Kogu valimiste ajal kehtis, Eesti Vabadussõja ajal, kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Asutava Kogu valimiste korraldamise aluseks oli Eesti Asutava Kogu valimisseadus[1]. Eesti Vabariigi kodanikude Asutava Kogu valimisi kavandati algselt [2] 1., 2. ja 3. veebruaril ja Asutava Kogu kokkukutsumine kavandati 20. veebruariks 1919.
Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid:
- Konstantin Pätsi juhitud Maaliit,
- Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond,
- Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond ning
- August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei.[viide?]
Valimisaktiivsus oli suur, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest.[viide?]
Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, vasakpoolsed ja tsentristlikud erakonnad (Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, said ühtekokku 78 kohta ja seega absoluutse enamuse. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta).[viide?]
120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist: Alma Anvelt-Ostra Tallinnast, Minni Kurs-Olesk Tartust, Marie Aul Amblast, Emma Asson Tartust, Helmi Press-Jannsen Tallinnast, Johanna Päts Tallinnast ja Marie Reisik Tartust.[3]
8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.[viide?]
Tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]| Partei | Hääli[4] | Kohti[4] |
|---|---|---|
| Hiiu saare elanike partei | 1090 | – |
| Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei | 152 341 | 41 |
| Eesti Tööerakond | 114 879 | 30 |
| Saksa erakond Eestimaal | 11 462 | 3 |
| Eesti Maarahva Liit | 29 989 | 8 |
| Kristlik Rahvaerakond | 20 157 | 5 |
| Eesti Rahvaerakond | 94 892 | 25 |
| Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei | 26 536 | 7 |
| Vene Kodanikkude Kogu | 5765 | 1 |
| Üle-eestimaaline Meremeeste Liit | 795 | – |
| Kokku | 457 906 | 120 |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Asutawa Kogu walimisseadus., Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
- ↑ Eesti Wabariigi kodanikkudele Asutawa Kogu walimiste asjus., Riigi Teataja, nr. 5, 7 detsember 1918
- ↑ Eesti Asutawa Kogu walimiste peakomitee teatab, et Eesti Asutawa Kogu liikmete koosseis Asutawa Kogu awamise päewaks 23. aprillil 1919. järgmiselt kujunes. Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919, lk. 229-231
- 1 2 Asutava Kogu valimiste Peakomitee koosoleku protokoll nr 23.